Olgu muuga, kuidas on, aga üllatada meie valitsus oskab. Paljukiidetud riigisektori valitsemiskulude kokkuhoiuga alustati kahes regionaalses raviasutuses, nõudes kummaski 80 töökoha koondamist. Õnneks pole meditsiinitöötajad papist poisid, ega soostu niisama lihtsalt alla andma. Pigem ollakse seda meelt, et meditsiinipersonali tuleks kasvava koormuse juures hoopis juurde palgata. Eks näis, kes peale jääb, kas kärpekavade eest võitlejana taas avalikkuse huviorbiiti tõusnud sotsiaalministeeriumi skandaalne kantsler Priske, või igati lugupeetud meedikud. Aga niipalju sai avalikkus targemaks, et kui räägitakse valitsussektori kärbetest, ei mõelda selle all mitte ministeeriumides resideeruvaid paberimäärijaid, vaid ikka riigialluvuses meedikuid, politseinikke ja teisi rahvale olulisi töötegijaid.
Valga haiglajuhtide julge tegu.
Seda imetlusväärsem on Valga haiglajuhtide plaan rajada eurorahade toel piirkondlik tervisekeskus. Õnneks pole Valga haigla ka riigi omanduses ja kärpekavad seda hetkel ei ohusta. Sestap pöörduski haigla linnavalitsuse poole palvega rahastada eurotoetuse saamiseks vajalikust omafinantseeringust 90%. Olen uhke, et sain volikogu liikmena hääletada selle poolt, et haiglale 2016. ja 2017. aasta eelarvest see raha eraldataks.
Üheksa perearstiga keskuse rajamiseks renoveeritakse ca 440 m2 ja ehitatakse 700 m2 uut pinda. Projekt läheb kokku maksma 1 569 600 eurot, millest omafinantseering moodustab 353 160.
Tugev käepigistus haigla juhatajale Marek Seerile, kes julge plaani eest seistes mõtleb eelkõige valgalaste heaolule. Arvan, et uue tervisekeskuse rajamine ei mõju soodsalt mitte üksnes Valga elanike tervisele, vaid tõstab linna, kui piirkondliku keskuse mainet. Linn, kus haigla oluliste ravisuundade kaotamise asemel plaanib laienemist, on väärt elupaik. Siit algab usaldus, mis mõjutab nii ettevõtjate otsuseid finantseeringute tegemisel, kui inimeste usku kodukoha jätkusuutlikkusse. Olen kindel, et kui Valgas oleks rohkem taolisi mehi nagu Seer, poleks tarvis tuleviku pärast muretseda.
Keskkonnaspetsialisti ametikohta oli juba ammu vaja.
Teine meeldiv uudis on see, et linnavalitsuse ettepanekul kinnitas volikogu linnamajandusameti koosseisu keskkonnaspetsialisti ametikoha. Olen juba ammu oodanud, millal linnavalitsuses mõistetakse keskkonnaküsimuste olulisust. Polnud ju normaalne olukord, kus Valga keskkonda puudutav oli delegeeritud Valgamaa omavalitsuste liidu keskkonnaosakonnale. Asjaajamine oli kohmaks ning sageli kippus probleemide lahendamisel õige fookus käest libisema. Nüüd jääb üle vaid loota, et uuest aastast hakkab Valga keskkonnateemadega tegelema tõeline asjatundja, kellel jätkub nii missioonitunnet kui ka omaalgatust ning kindlat meelt linlaste huvide eest seista. Igatahes suur tänu volikogule, kes vajaliku töötegija lõpuks koosseisu lülitas!
Äärmiselt oluline on ka järelevalve vaneminspektori ametikoha moodustamine. Lõpuks ometi hakatakse tõsiselt tegelema heakorra eeskirjade rikkumiste, kaevetööde tingimustest kinnipidamise, valesti parkijate ja lohakate lemmiklooma pidajatega. Lõppkokkuvõttes muutub Valga kultuursemaks ja inimsõbralikumaks, mis ongi meie ühine eesmärk.
Valga haiglajuhtide julge tegu.
Seda imetlusväärsem on Valga haiglajuhtide plaan rajada eurorahade toel piirkondlik tervisekeskus. Õnneks pole Valga haigla ka riigi omanduses ja kärpekavad seda hetkel ei ohusta. Sestap pöörduski haigla linnavalitsuse poole palvega rahastada eurotoetuse saamiseks vajalikust omafinantseeringust 90%. Olen uhke, et sain volikogu liikmena hääletada selle poolt, et haiglale 2016. ja 2017. aasta eelarvest see raha eraldataks.
Üheksa perearstiga keskuse rajamiseks renoveeritakse ca 440 m2 ja ehitatakse 700 m2 uut pinda. Projekt läheb kokku maksma 1 569 600 eurot, millest omafinantseering moodustab 353 160.
Tugev käepigistus haigla juhatajale Marek Seerile, kes julge plaani eest seistes mõtleb eelkõige valgalaste heaolule. Arvan, et uue tervisekeskuse rajamine ei mõju soodsalt mitte üksnes Valga elanike tervisele, vaid tõstab linna, kui piirkondliku keskuse mainet. Linn, kus haigla oluliste ravisuundade kaotamise asemel plaanib laienemist, on väärt elupaik. Siit algab usaldus, mis mõjutab nii ettevõtjate otsuseid finantseeringute tegemisel, kui inimeste usku kodukoha jätkusuutlikkusse. Olen kindel, et kui Valgas oleks rohkem taolisi mehi nagu Seer, poleks tarvis tuleviku pärast muretseda.
Keskkonnaspetsialisti ametikohta oli juba ammu vaja.
Teine meeldiv uudis on see, et linnavalitsuse ettepanekul kinnitas volikogu linnamajandusameti koosseisu keskkonnaspetsialisti ametikoha. Olen juba ammu oodanud, millal linnavalitsuses mõistetakse keskkonnaküsimuste olulisust. Polnud ju normaalne olukord, kus Valga keskkonda puudutav oli delegeeritud Valgamaa omavalitsuste liidu keskkonnaosakonnale. Asjaajamine oli kohmaks ning sageli kippus probleemide lahendamisel õige fookus käest libisema. Nüüd jääb üle vaid loota, et uuest aastast hakkab Valga keskkonnateemadega tegelema tõeline asjatundja, kellel jätkub nii missioonitunnet kui ka omaalgatust ning kindlat meelt linlaste huvide eest seista. Igatahes suur tänu volikogule, kes vajaliku töötegija lõpuks koosseisu lülitas!
Äärmiselt oluline on ka järelevalve vaneminspektori ametikoha moodustamine. Lõpuks ometi hakatakse tõsiselt tegelema heakorra eeskirjade rikkumiste, kaevetööde tingimustest kinnipidamise, valesti parkijate ja lohakate lemmiklooma pidajatega. Lõppkokkuvõttes muutub Valga kultuursemaks ja inimsõbralikumaks, mis ongi meie ühine eesmärk.
