Otepää vallavalitsus saatis Tallinna linnavalitsusele kirja, kus avaldas soovi liituda rahvusvahelise tasuta ühistranspordivõrgustikuga. Algatus leidis Tallinnas hea vastuvõtu. Linnapea kohusetäitja Taavi Aas leiab, et otepäälased on mõistnud tasuta ühistranspordi kui kogukonnademokraatiat ning keskkonnahoidu edendava ettevõtmise perspektiive ning Tallinn on valmis nende algatust toetama.
Tasuta ühistransport on maailmamõte.
Tasuta ühistransport, mille tunnustatud arendajaks ning pioneeriks võib Tallinn end uhkusega pidada, pälvib laialdast tähelepanu kogu maailmas. 17.-18. septembrini 2015 toimus tasuta ühistranspordi teemaline konverents Rootsi linnas Avestas. Seal pandi alus ülemaailmsele tasuta ühistranspordi võrgustikule. Konverentsil käsitleti tasuta ühistranspordi tähtsust kogukonna sotsiaalse jätkusuutlikkuse tagamisel, liiklusprobleemide lahendamisel, ohutuse tõstmisel ning keskkonnasõbraliku elustiili edendamisel. Lisaks Tallinnale kuuluvad tasuta ühistransporti arendavate linnade perre veel Hasselt Belgias, Aubagne ja Chateauroux Prantsusmaal, Hawaii maakond ja Chapel USAs ning Zabki ja Zory Poolas. Rootsis veavad tasuta ühistranspordi teemat Avesta, Kiruna ja Kristiehamn. Tasuta ühistranspordi teemalised debatid käivad veel mitmetes Euroopa ning Aasia linnades. Selleteemalised konverentsid on toimunud nii Poolas, Kanadas kui Belgias. Nüüd lisandub tasuta ühistranspordi klubiga ka Otepää, mis kindlasti tõstab väikelinna tuntust, aga ka kogu Eesti, kui hooliva ühiskonna, mainet.
Tasuta ühistransport on muutunud maailmamõtteks, milles nähakse leevendust sotsiaalsele ebavõrdsusele, ent eelkõige autostumisele ning linnaõhu saastamisele. Urbanistikadoktor Michel van Hulten nimetab tasuta ühistransporti poliitstrateegiaks, mis on suunatud linnaruumi korrashoiule, tervise kaitsele, turvalisusele ning erinevate sotsiaalsete gruppide võrdsusele.
Omavalitsusfoorumil nähti tasuta ühistranspordi võimalikkust kogu Eestis.
13. jaanuaril 2015 Rakveres kogunenud XIII Omavalitsusfoorum vaagis tasuta ühistranspordi võimalusi terves Eestis ning leidis, et üleminek tasuta transpordile pole üksnes võimalik, vaid hääbuvate maakohtade toetamiseks ning jätkusuutliku elu säilitamiseks kõigis Eestimaa paikades, suisa möödapääsmatu. Foorumil osalenud 200 külalise hulgas olid lisaks Tallinna linna esindajatele ka Rakvere ja Pärnu abilinnapead ning Otepää vallavanem Kalev Laul. Ettekannetega esinesid Avesta linnapea Lars Isaksson ning Zabki meer Robert Perkowski.
Tasuta ühistranspordi vastaste põhiliseks argumendiks on, et piletitest loobumine pidavat palju maksma. Lähtutakse valitsusele meelepärasest exeli loogikast, arvestamata tasuta ühistranspordist tuleneva otsese ja kaudse tuluga, mille hulka võib kindlalt lugeda nii ettevõtluskeskkonna paranemise, elanikkonna vaba liikumise tagamise, liiklusprobleemide lahendamise, väiksemad kulud teede korrashoiule jne. jne. jne. Näiteks Valga järgmise aasta eelarvest kulub ühistranspordi doteerimiseks 212 680 eurot. Arvestades, et sellega kaetakse ca 80% tegelikest sõidukuludest, oleks tasuta ühistranspordile üleminekuks tarvis lisada 42 500 eurot, mille tulemusel saaksid Valga elanikud Otepää kombel ühineda ülemaailmse tasuta ühistranspordivõrgustikuga ning kõigil valgalastel oleks võimalus ka tallinnas tasuta bussi, trolli ja trammiga sõita. Just sellise võimaluse saavad juba jaanuarist otepäälased.
Miks Valga ei võiks olla järgmine tasuta ühistransporti pakkuv linn Eestis?
Tunnistan, et ei tea ühtki põhjust, mis takistaks Valgal tasuta ühistransporti pakkuvate linnade klubisse astumast. Kui keegi teab, siis palun jagagu ka minuga infot. Valgalastel soovitan aga linnavalitsejatelt küsida, et kui Otepää saab tasuta ühistranspordi ellukutsumisega hakkama, siis mille poolest Valga viletsam on? Lähtugem sellest, et vaba liikumine linnaruumis on iga kodaniku põhiõigus.
Tasuta ühistransport on maailmamõte.
Tasuta ühistransport, mille tunnustatud arendajaks ning pioneeriks võib Tallinn end uhkusega pidada, pälvib laialdast tähelepanu kogu maailmas. 17.-18. septembrini 2015 toimus tasuta ühistranspordi teemaline konverents Rootsi linnas Avestas. Seal pandi alus ülemaailmsele tasuta ühistranspordi võrgustikule. Konverentsil käsitleti tasuta ühistranspordi tähtsust kogukonna sotsiaalse jätkusuutlikkuse tagamisel, liiklusprobleemide lahendamisel, ohutuse tõstmisel ning keskkonnasõbraliku elustiili edendamisel. Lisaks Tallinnale kuuluvad tasuta ühistransporti arendavate linnade perre veel Hasselt Belgias, Aubagne ja Chateauroux Prantsusmaal, Hawaii maakond ja Chapel USAs ning Zabki ja Zory Poolas. Rootsis veavad tasuta ühistranspordi teemat Avesta, Kiruna ja Kristiehamn. Tasuta ühistranspordi teemalised debatid käivad veel mitmetes Euroopa ning Aasia linnades. Selleteemalised konverentsid on toimunud nii Poolas, Kanadas kui Belgias. Nüüd lisandub tasuta ühistranspordi klubiga ka Otepää, mis kindlasti tõstab väikelinna tuntust, aga ka kogu Eesti, kui hooliva ühiskonna, mainet.
Tasuta ühistransport on muutunud maailmamõtteks, milles nähakse leevendust sotsiaalsele ebavõrdsusele, ent eelkõige autostumisele ning linnaõhu saastamisele. Urbanistikadoktor Michel van Hulten nimetab tasuta ühistransporti poliitstrateegiaks, mis on suunatud linnaruumi korrashoiule, tervise kaitsele, turvalisusele ning erinevate sotsiaalsete gruppide võrdsusele.
Omavalitsusfoorumil nähti tasuta ühistranspordi võimalikkust kogu Eestis.
13. jaanuaril 2015 Rakveres kogunenud XIII Omavalitsusfoorum vaagis tasuta ühistranspordi võimalusi terves Eestis ning leidis, et üleminek tasuta transpordile pole üksnes võimalik, vaid hääbuvate maakohtade toetamiseks ning jätkusuutliku elu säilitamiseks kõigis Eestimaa paikades, suisa möödapääsmatu. Foorumil osalenud 200 külalise hulgas olid lisaks Tallinna linna esindajatele ka Rakvere ja Pärnu abilinnapead ning Otepää vallavanem Kalev Laul. Ettekannetega esinesid Avesta linnapea Lars Isaksson ning Zabki meer Robert Perkowski.
Tasuta ühistranspordi vastaste põhiliseks argumendiks on, et piletitest loobumine pidavat palju maksma. Lähtutakse valitsusele meelepärasest exeli loogikast, arvestamata tasuta ühistranspordist tuleneva otsese ja kaudse tuluga, mille hulka võib kindlalt lugeda nii ettevõtluskeskkonna paranemise, elanikkonna vaba liikumise tagamise, liiklusprobleemide lahendamise, väiksemad kulud teede korrashoiule jne. jne. jne. Näiteks Valga järgmise aasta eelarvest kulub ühistranspordi doteerimiseks 212 680 eurot. Arvestades, et sellega kaetakse ca 80% tegelikest sõidukuludest, oleks tasuta ühistranspordile üleminekuks tarvis lisada 42 500 eurot, mille tulemusel saaksid Valga elanikud Otepää kombel ühineda ülemaailmse tasuta ühistranspordivõrgustikuga ning kõigil valgalastel oleks võimalus ka tallinnas tasuta bussi, trolli ja trammiga sõita. Just sellise võimaluse saavad juba jaanuarist otepäälased.
Miks Valga ei võiks olla järgmine tasuta ühistransporti pakkuv linn Eestis?
Tunnistan, et ei tea ühtki põhjust, mis takistaks Valgal tasuta ühistransporti pakkuvate linnade klubisse astumast. Kui keegi teab, siis palun jagagu ka minuga infot. Valgalastel soovitan aga linnavalitsejatelt küsida, et kui Otepää saab tasuta ühistranspordi ellukutsumisega hakkama, siis mille poolest Valga viletsam on? Lähtugem sellest, et vaba liikumine linnaruumis on iga kodaniku põhiõigus.
