• Blogi
Alar Nääme

Valga võiks Otepääst eeskuju võtta

28/12/2015

Comments

 
Picture
Otepää vallavalitsus saatis Tallinna linnavalitsusele kirja, kus avaldas soovi liituda rahvusvahelise tasuta ühistranspordivõrgustikuga. Algatus leidis Tallinnas hea vastuvõtu. Linnapea kohusetäitja Taavi Aas leiab, et otepäälased on mõistnud tasuta ühistranspordi kui kogukonnademokraatiat ning keskkonnahoidu edendava ettevõtmise perspektiive ning Tallinn on valmis nende algatust toetama.
Tasuta ühistransport on maailmamõte.
Tasuta ühistransport, mille tunnustatud arendajaks ning pioneeriks võib Tallinn end uhkusega pidada, pälvib laialdast tähelepanu kogu maailmas. 17.-18. septembrini 2015 toimus tasuta ühistranspordi teemaline konverents Rootsi linnas Avestas. Seal pandi alus ülemaailmsele tasuta ühistranspordi võrgustikule. Konverentsil käsitleti tasuta ühistranspordi tähtsust kogukonna sotsiaalse jätkusuutlikkuse tagamisel, liiklusprobleemide lahendamisel, ohutuse tõstmisel ning keskkonnasõbraliku elustiili edendamisel. Lisaks Tallinnale kuuluvad tasuta ühistransporti arendavate linnade perre veel Hasselt Belgias, Aubagne ja Chateauroux Prantsusmaal, Hawaii maakond ja Chapel USAs ning Zabki ja Zory Poolas. Rootsis veavad tasuta ühistranspordi teemat Avesta, Kiruna ja Kristiehamn. Tasuta ühistranspordi teemalised debatid käivad veel mitmetes Euroopa ning Aasia linnades. Selleteemalised konverentsid on toimunud nii Poolas, Kanadas kui Belgias. Nüüd lisandub tasuta ühistranspordi klubiga ka Otepää, mis kindlasti tõstab väikelinna tuntust, aga ka kogu Eesti, kui hooliva ühiskonna, mainet.
Tasuta ühistransport on muutunud maailmamõtteks, milles nähakse leevendust sotsiaalsele ebavõrdsusele, ent eelkõige autostumisele ning linnaõhu saastamisele. Urbanistikadoktor Michel van Hulten nimetab tasuta ühistransporti poliitstrateegiaks, mis on suunatud linnaruumi korrashoiule, tervise kaitsele, turvalisusele ning erinevate sotsiaalsete gruppide võrdsusele.
Omavalitsusfoorumil nähti tasuta ühistranspordi võimalikkust kogu Eestis.
13. jaanuaril 2015 Rakveres kogunenud XIII Omavalitsusfoorum vaagis tasuta ühistranspordi võimalusi terves Eestis ning leidis, et üleminek tasuta transpordile pole üksnes võimalik, vaid  hääbuvate maakohtade toetamiseks ning jätkusuutliku elu säilitamiseks kõigis Eestimaa paikades, suisa möödapääsmatu. Foorumil osalenud 200 külalise hulgas olid lisaks Tallinna linna esindajatele ka Rakvere ja Pärnu abilinnapead ning Otepää vallavanem Kalev Laul. Ettekannetega esinesid Avesta linnapea Lars Isaksson ning Zabki meer Robert Perkowski.
Tasuta ühistranspordi vastaste põhiliseks argumendiks on, et piletitest loobumine pidavat palju maksma. Lähtutakse valitsusele meelepärasest exeli loogikast, arvestamata tasuta ühistranspordist tuleneva otsese ja kaudse tuluga, mille hulka võib kindlalt lugeda nii ettevõtluskeskkonna paranemise,  elanikkonna vaba liikumise tagamise, liiklusprobleemide lahendamise, väiksemad kulud teede korrashoiule jne. jne. jne. Näiteks Valga järgmise aasta eelarvest kulub ühistranspordi doteerimiseks 212 680 eurot. Arvestades, et sellega kaetakse ca 80% tegelikest sõidukuludest, oleks tasuta ühistranspordile üleminekuks tarvis lisada 42 500 eurot, mille tulemusel saaksid Valga elanikud Otepää kombel ühineda ülemaailmse tasuta ühistranspordivõrgustikuga ning kõigil valgalastel oleks võimalus ka tallinnas tasuta bussi, trolli ja trammiga sõita. Just sellise võimaluse saavad juba jaanuarist otepäälased.
Miks Valga ei võiks olla järgmine tasuta ühistransporti pakkuv linn Eestis?
Tunnistan, et ei tea ühtki põhjust, mis takistaks Valgal tasuta ühistransporti pakkuvate linnade klubisse astumast. Kui keegi teab, siis palun jagagu ka minuga infot. Valgalastel soovitan aga linnavalitsejatelt küsida, et kui Otepää saab tasuta ühistranspordi ellukutsumisega hakkama, siis mille poolest Valga viletsam on? Lähtugem sellest, et vaba liikumine linnaruumis on iga kodaniku põhiõigus.



Comments

Kaks kiiduväärset algatust

16/12/2015

Comments

 
Picture
Olgu muuga, kuidas on, aga üllatada meie valitsus oskab. Paljukiidetud riigisektori valitsemiskulude kokkuhoiuga alustati kahes regionaalses raviasutuses, nõudes kummaski 80 töökoha koondamist. Õnneks pole meditsiinitöötajad papist poisid, ega soostu niisama lihtsalt alla andma. Pigem ollakse seda meelt, et meditsiinipersonali tuleks kasvava koormuse juures hoopis juurde palgata. Eks näis, kes peale jääb, kas kärpekavade eest võitlejana taas avalikkuse huviorbiiti tõusnud sotsiaalministeeriumi skandaalne kantsler Priske, või igati lugupeetud meedikud. Aga niipalju sai avalikkus targemaks, et kui räägitakse valitsussektori kärbetest, ei mõelda selle all mitte ministeeriumides resideeruvaid paberimäärijaid, vaid ikka riigialluvuses meedikuid, politseinikke ja teisi rahvale olulisi töötegijaid.
Valga haiglajuhtide julge tegu.
Seda imetlusväärsem on Valga haiglajuhtide plaan rajada eurorahade toel piirkondlik tervisekeskus. Õnneks pole Valga haigla ka riigi omanduses ja kärpekavad seda hetkel ei ohusta. Sestap pöörduski haigla linnavalitsuse poole palvega rahastada eurotoetuse saamiseks vajalikust omafinantseeringust 90%. Olen uhke, et sain volikogu liikmena hääletada selle poolt, et haiglale 2016. ja 2017. aasta eelarvest see raha eraldataks.
Üheksa perearstiga keskuse rajamiseks renoveeritakse ca 440 m2 ja ehitatakse 700 m2 uut pinda. Projekt läheb kokku maksma 1 569 600 eurot, millest omafinantseering moodustab 353 160.
Tugev käepigistus haigla juhatajale Marek Seerile, kes julge plaani eest seistes mõtleb eelkõige valgalaste heaolule. Arvan, et uue tervisekeskuse rajamine ei mõju soodsalt mitte üksnes Valga elanike tervisele, vaid tõstab linna, kui piirkondliku keskuse mainet. Linn, kus haigla oluliste ravisuundade kaotamise asemel plaanib laienemist, on väärt elupaik. Siit algab usaldus, mis mõjutab nii ettevõtjate otsuseid finantseeringute tegemisel, kui inimeste usku kodukoha jätkusuutlikkusse. Olen kindel, et kui Valgas oleks rohkem taolisi mehi nagu Seer, poleks tarvis tuleviku pärast muretseda.
Keskkonnaspetsialisti ametikohta oli juba ammu vaja.
Teine meeldiv uudis on see, et linnavalitsuse ettepanekul kinnitas volikogu linnamajandusameti koosseisu keskkonnaspetsialisti ametikoha. Olen juba ammu oodanud, millal linnavalitsuses mõistetakse keskkonnaküsimuste olulisust. Polnud ju normaalne olukord, kus Valga keskkonda puudutav oli delegeeritud Valgamaa omavalitsuste liidu keskkonnaosakonnale. Asjaajamine oli kohmaks ning sageli kippus probleemide lahendamisel õige fookus käest libisema. Nüüd jääb üle vaid loota, et uuest aastast hakkab Valga keskkonnateemadega tegelema tõeline asjatundja, kellel jätkub nii missioonitunnet kui ka omaalgatust ning kindlat meelt linlaste huvide eest seista. Igatahes suur tänu volikogule, kes vajaliku töötegija lõpuks koosseisu lülitas!
Äärmiselt oluline on ka järelevalve vaneminspektori ametikoha moodustamine. Lõpuks ometi hakatakse tõsiselt tegelema heakorra eeskirjade rikkumiste, kaevetööde tingimustest kinnipidamise, valesti parkijate ja lohakate lemmiklooma pidajatega. Lõppkokkuvõttes muutub Valga kultuursemaks ja inimsõbralikumaks, mis ongi meie ühine eesmärk.



Comments

Veelkord liiklusest Kesklinnas

9/12/2015

Comments

 
Picture
2010. aasta mais toimus linnaelanike küsitlus teemal „Kas Tallinna kesklinnas tuleks sõidukite piirkiirus alandada 50-lt km/h 40-le km/h?“ Toona ei pälvinud ettepanek linlaste poolehoidu ning hääletati maha. Küllap polnud mõte, et ohutuse tagamiseks tuleks linnasõidul oma uljust veidi ohjeldada, toona inimestele veel vastuvõetav. Usun, et tänaseks on ühiskond muutunud märksa hoolivamaks, mõistvamaks ning reaalsusega arvestavamaks ning liikumiskiiruse piiramise teema kesklinnas võiks taas arutlusele tulla. Seda enam, et paljudes linna asumites on tänavate kaupa liikumiskiirust alandatud isegi kuni 30km/h, ning vastukajad on pigem positiivsed. Ka meie põhjanaabrite pealinnas kehtib linnakeskmes 30 km/h kiiruspiirang, ent poole täheldatud, et helsinglastel seepärast mõni tähtis toimetus tegemata jääks. Ka muud liikluskorralduslikud meetmed, näiteks kõnniteede laiendamine ning sõidutee õgvendamine ühele liiklusreale, mida Tallinna erinevates kohtades on rakendatud, tõestavad, et nii liikumiskiiruse piiramine kui jalakäijate ala laiendamine mõjuvad liiklusolukorrale soodsalt ning autoga kohalejõudmise aeg pigem lüheneb.
Muutuv linna eeldab paremat liikluskultuuri.
Ühes arusaamade muutumisega kaasaegse linnaruumi ülesannetest, tuleb ümber hinnata senine põhimõte, et esmatähtis on võimaldada autodele võimalikult kiire läbisõit. See ajast-arust seisukoht vaesestab oluliselt meie võimalusi kodanikena inimväärse linnaruumi võimalusi kasutada. XXI sajandil peame lähtuma uutest reaalsustest ja nägema teemat laiemalt, kui vaid autosõitjate huvidest lähtudes.
Usun, et küsitlust autode liikumiskiiruse alandamiseks kesklinnas pole uuesti vaja korraldada, sest diskussioonidel, kus arutatakse Tallinna peatänava visooni, on arhitektide, liikluse ja urbanistika asjatundjate ning kogukonna esindajate koostöös juba leitud konsensuslik kokkulepe, et uuel peatänaval jääb autode piirkiiruseks 30 km/h. Olen oma blogis peatänava teemat põhjalikumalt puudutanud ning sellest ilmus pikem lugu ka novembri Kesklinna Sõnumites, ent selguse huvides toon veelkord lühidalt välja uue peatänava projekti põhiseisukohad.
Pärnu maantee ja Narva maantee algus peab muutuma magistraalist äride ja restoranidega jalakäijate vaba liikumist võimaldavaks avalikuks ruumiks. Projekti tulemusena muutuks peatänava kõnniteed kogupikkuses laiaks, lisanduks jalgrattateed ja tänavahaljastus, parandataks ühistranspordi kasutamise tingimusi, loodaks täiendavaid ülekäigukohti ning Viru väljakust jääks suurem osa jalakäijatele. Peatänava lõigul pannakse ühistransport ühte koridori. Jalakäijate tunnel Laikmaa-Gonsiori ristmikul kaoks ning inimesed toodaks maa peale. Lõiguti jääks peatänav ainult jalakäijatele, kuid tagatud oleks hädavajalik transport. Selline on siis muutus mis kesklinna lähiaastatel ees ootab, sest peatänav ning linnakeskuse ja mere vaheline jalakäijateruum on plaanis Euroopa Ühtekuuluvusfondi toetusel välja ehitada juba enne 2020 aastat.
Riik võiks panustada linnaõhu puhtusesse.
Autoliiklusega kaasneb paratamatult õhusaaste, mis tuulevaiksetel päevadel ületab kesklinnas tipptundidel mõistlikud normid. Ent suurt saastet ei saa võtta  paratamatusena. Kui uurida selle põhjusi, siis selgub, et põhilise osa tänavail tekkivatest heitgaasidest annavad vanemad autod, mida kohtab meie madala elatustasemega riigis veel lubamatult palju. Päevinäinud autode mootorid ei vasta euronormidele, nende ressursipiiril tehnika võib alt vedades muutuda tõsiseks liiklusohuks. Samas, kui valitsus tegeleb ülikallite ning väheefektiivsete biokütuste juurutamisega ühistranspordis, oleks eesmärgipärasem soodustada vana autopargi väljavahetamist uute vähem saastavate ja ohutumate sõidukite vastu. Siin võiks kasutada nii sooduslaenude süsteemi, kui teatud puhkudel ka vana auto eest kompensatsiooni maksmist. Senisest mõjusamad võiksid olla soodustused hübriidsõidukite soetamisel ning kasutamisel, seda enam, et hübriidtehnoloogia on end üha enam õigustamas. Kuidagi unarusse on jäänud ka elektriautode teema, seda küll osaliselt sõidukite tehnoloogilise küündimatuse tõttu, mis ei ahvatle neid soetama. Aga küllap on siingi tulemas uusi arenguid.  
Meie mõttelaad peab muutuma, sest vana moodi enam edasi minna pole võimalik. Meie tänavad ei tohi jääda võitlustandriks, kus hukkuvad inimesed ja sissehingatav linnaõhk tekitab soodumust haigustele. Need on väljakutsed, millega tegelemist ei saa enam edasi lükata.


Comments

    Kategooriad

    All
    Hetkel Päevakorras
    Lõuna-Eesti
    Sport
    Tallinn

    Autor

    Minust

    Arhiiv

    December 2016
    November 2016
    October 2016
    September 2016
    August 2016
    June 2016
    May 2016
    April 2016
    February 2016
    December 2015
    November 2015
    October 2015
    August 2015
    July 2015
    June 2015
    May 2015
    April 2015
    March 2015
    February 2015
    January 2015
    December 2014
    November 2014

Powered by Create your own unique website with customizable templates.