Tallinn on riigi majandus- ning panganduskeskus, Tallinnaga on seotud või siia on koondunud üle poole kõigist töökohtadest ning sellepärast on siin toimuv erilise tähelepanu all. Mõnes Eesti väikelinnas võib peatänav püsida aastaid raskesti läbitavana ning kõnniteedel jalakäijad jalgu murda, ent keegi ei pane seda tähelegi. Tasub Tallinnas vaid mõni kõrvaltänav rohke autodevoolu tõttu amortiseeruda, kui tegemist on üldriikliku katastroofiga, millest kirjutab Delfi ning mille üle arutlevad telekanalite uudistesaated.
Tegelikult on see nii alati olnud. Hiljuti näitas üks tuttav mulle esimesel iseseisvusajal välja antud Postimeest, kus keegi pahane linnakodanik nurises Narva maantee ja Gonsiori tänava äärmiselt halva olukorra üle ja kurtis, et raehärrad ei suvatse linnateede parandamiseks midagi ette võtta. Nurin jäi väiksemaks vaid Stalinliku režiimi aastatel, ent see ei tähendanud, nagu oleksid linlased tänavate olukorraga rohkem rahul olnud. Linnavalitsust auklike tänavate eest sõimanud kodanik oleks noil aastatel lihtsalt Siberisse saadetud.
Praegune linnavalitsus võtab elanike probleeme tõsiselt ja selle asemel, et oodata, kuni tänavate probleem meedias üles tõstetakse, püüame tänavaid juba ennetavalt remontida. Muidugi ei jõua me asfaldilaotajaid kohe kõikjale saata, ent olulisemad liiklusarterid, mis kohendamist vajasid on kas juba remonditud või siis läbivad uuenduskuuri järgmisel aastal.
Mida oleme sellel aastal teinud.
Suurimateks sellel aastal Kesklinnas valminud teeobjektideks on Juhkentali tänava taastusremont, Weizenbergi tänava kapitaalremont ning Vilmsi-Türnpuu-Laagna ristmike rekonstrueerimine ja fooride paigaldus. Juhkentali tänava 800 meetrisel lõigul asendati kogu ulatuses asfaltbetoonkate ning paigaldati graniidist äärekivid, samuti uuendati kõnnitee kate ning rajati haljasalad. Suurt tähelepanu pöörati jalakäijate turvalisuse tõstmisele. Ülekäigukohtade ette rajati vaegnägijate informeerimiseks reljeefsed betoonplaadid. Juhkentali tänavaga ristuvatele ülekäiguradadele paigaldati LED-tehnoloogial põhinev erivalgustus. Tööde maksumuseks kujunes 730 000 eurot.
Wezenbergi tänava väljanägemine on peale kapitaalremonti kardinaalselt muutunud. Kogu tänav sai uue asfaltbetoonkatte. Lõik Narva maanteest Faehlmanni tänavani muutus ühesuunaliseks ja sinna rajati sõiduteega paralleelselt asetsevad parkimiskohad. Olemasolev kõrghaljastus säilitati. Lisaks rekonstrueeriti sidekanalisatsioon, rajati LED–tehnoloogial põhinev tänavavalgustus, ehitati 530 meetrit veetorustikku, 620 meetrit sademeveetorutikku, 450 meetrit kanalisatsioonitorustikku, 540 meetrit survetorustikku, sadevee pumpla ning 750 meetrit gaasitorustikku. Sõidutee eraldati trammiteest 12 sentimeetri kõrguse äärekiviga. Rekonstrueeriti Weizenbergi tänava äärsed jalgratta- ja jalgteed. Ülekäigukohtade ette rajati vaegnägijate liiklemise hõlbustamiseks reljeefsed betoonplaadid.
Sel nädalal avasime ka kapitaalselt remonditud Viru tänava. Tööde käigus viidi sõidu- ja kõnnitee, analoogiliselt Harju tänavaga, ühele tasandile. Tänav suleti autoliiklusele, muutes Viru tänava, Vana turu ja Kuninga tänavad jalakäijate alaks. Tööde käigus rekonstrueeriti tänava alused kommunikatsioonid ning parendati valgustust, paigaldati 13 istepinki, korrastati väravatornide valgustus ja tänava lõpus asuv haljastu. Viru tänaval autoliikluse piiramiseks paigaldati Aia tänavaga paralleelselt neli graniitpollarit ning üks hüdrauliliselt juhitav pollar teenindava transpordi juurdepääsu tagamiseks.
Kohe valmimas.
Lõppemas on ka Asula tänava kapitaalremont ning Reimanni ja Ravi tänavate taastusremondid. Eriti oluliseks pean Ravi tänava kui ühe peamise Ida-Tallinna Regionaalhaigla juurdepääsutee põhjalikku korrastamist.
Tuleval aastal uue hooga.
Tuleval aastal alustatakse kesklinnas mitmete oluliste teeehitus projektide elluviimist. Olulisemana tooksin välja Reidi tee ehituse, mille ümber on keerelnud kirglikke vaidlusi ning peetud avalikke debatte. Usun, et tänaseks on leitud erinevaid osapooli rahuldav variant. Vaidluste haripunktis tellis Tallinna linnavalitsuse tegevuses vigu otsiv Majandus- ja kommunikatsiooni ministeeriumi projektile ekspertiisi Taani ettevõttelt COWI AS. Eks eestlased on ikka kodutanumal toimuvate vaidluste lahendamiseks kasutanud välismaiste nupumeeste nõuandeid, olgu need siis millised tahes. Seekord läks aga asi nende jaoks, kes ootasid linnavalitsuse tegevusele hävitavat kriitikat, veidi nihu, kuna valminud eksperdihinnang ei leidnud Reidi tee planeeringus suuri ja põhimõttelisi vigu, viidates vaid sellele, et lahendus kaldub autokesksusele, ja soovitades jalgrataste ja autode kohtumiskohad paremini läbi mõelda. Nii, et taanlased andsid Reidi tee ehitusele rohelise tule ning käiku see nüüd lähebki.
Jalakäijate rõõmuks algab ka Tammsaare pargi kapitaalne ümberkujundamine. Olen nõus nende linlastega, kes pargi halvale seisukorrale on juba pikemalt tähelepanu juhtinud. Tõstsin pargi renoveerimise teema korduvalt erinevatel nõupidamistel üles, mitmesugustel põhjustel tööde algus siiski venis. Täna julgen kindlalt lubada, et enam ei lähe pikalt aega, kui saame linna keskset haljastut selle uuel ja kindlasti esteetiliselt täiuslikumal kujul nautida.
Suured muudatused ootavad Gonsiori tänavat, mis rekonstrueeritakse põhiosas kolmerajaliseks, ühistransporti ja kergliiklust eelistavaks. Rekonstrueeritava Maneeži tänava ja Laagna tee vahelise lõigu pikkus on ligi poolteist kilomeetrit. Kolmest sõidurajast kaks on ühistranspordirajad. Üks sõidurada lahendatakse vastavalt liiklusvoogude dünaamikale muutuva suunaga rajaks. Ennelõunal on see kesklinna ning õhtu poole Lasnamäe suunaline.
Lisaks on järgmisel aastal plaanis Sakala ja Krooni tänavate kompleksne rekonstrueerimine, mis muudab selle piirkonna kergemini läbitavaks nii jalakäijatele kui autosõitjatele. Kadrioru tänavate moderniseerimiskava jätkub 2017. aastal Vesivärava tänava põhjaliku rekonstrueerimisega. Taastusremondi viime läbi Saku, Juurdeveo ja Türi tänavatel, mis on kindlasti hea uudis sealsetele elanikele ja ettevõtjatele.
Nagu näha, käib Tallinna Kesklinnas vilgas töö linnaruumi heakorrastamiseks. Palju saab ära tehtud, veel rohkem jääb teha, sest nagu teada, ei tohi Tallinn kunagi valmis saada, ega siinsed tööd lõppeda.
Tegelikult on see nii alati olnud. Hiljuti näitas üks tuttav mulle esimesel iseseisvusajal välja antud Postimeest, kus keegi pahane linnakodanik nurises Narva maantee ja Gonsiori tänava äärmiselt halva olukorra üle ja kurtis, et raehärrad ei suvatse linnateede parandamiseks midagi ette võtta. Nurin jäi väiksemaks vaid Stalinliku režiimi aastatel, ent see ei tähendanud, nagu oleksid linlased tänavate olukorraga rohkem rahul olnud. Linnavalitsust auklike tänavate eest sõimanud kodanik oleks noil aastatel lihtsalt Siberisse saadetud.
Praegune linnavalitsus võtab elanike probleeme tõsiselt ja selle asemel, et oodata, kuni tänavate probleem meedias üles tõstetakse, püüame tänavaid juba ennetavalt remontida. Muidugi ei jõua me asfaldilaotajaid kohe kõikjale saata, ent olulisemad liiklusarterid, mis kohendamist vajasid on kas juba remonditud või siis läbivad uuenduskuuri järgmisel aastal.
Mida oleme sellel aastal teinud.
Suurimateks sellel aastal Kesklinnas valminud teeobjektideks on Juhkentali tänava taastusremont, Weizenbergi tänava kapitaalremont ning Vilmsi-Türnpuu-Laagna ristmike rekonstrueerimine ja fooride paigaldus. Juhkentali tänava 800 meetrisel lõigul asendati kogu ulatuses asfaltbetoonkate ning paigaldati graniidist äärekivid, samuti uuendati kõnnitee kate ning rajati haljasalad. Suurt tähelepanu pöörati jalakäijate turvalisuse tõstmisele. Ülekäigukohtade ette rajati vaegnägijate informeerimiseks reljeefsed betoonplaadid. Juhkentali tänavaga ristuvatele ülekäiguradadele paigaldati LED-tehnoloogial põhinev erivalgustus. Tööde maksumuseks kujunes 730 000 eurot.
Wezenbergi tänava väljanägemine on peale kapitaalremonti kardinaalselt muutunud. Kogu tänav sai uue asfaltbetoonkatte. Lõik Narva maanteest Faehlmanni tänavani muutus ühesuunaliseks ja sinna rajati sõiduteega paralleelselt asetsevad parkimiskohad. Olemasolev kõrghaljastus säilitati. Lisaks rekonstrueeriti sidekanalisatsioon, rajati LED–tehnoloogial põhinev tänavavalgustus, ehitati 530 meetrit veetorustikku, 620 meetrit sademeveetorutikku, 450 meetrit kanalisatsioonitorustikku, 540 meetrit survetorustikku, sadevee pumpla ning 750 meetrit gaasitorustikku. Sõidutee eraldati trammiteest 12 sentimeetri kõrguse äärekiviga. Rekonstrueeriti Weizenbergi tänava äärsed jalgratta- ja jalgteed. Ülekäigukohtade ette rajati vaegnägijate liiklemise hõlbustamiseks reljeefsed betoonplaadid.
Sel nädalal avasime ka kapitaalselt remonditud Viru tänava. Tööde käigus viidi sõidu- ja kõnnitee, analoogiliselt Harju tänavaga, ühele tasandile. Tänav suleti autoliiklusele, muutes Viru tänava, Vana turu ja Kuninga tänavad jalakäijate alaks. Tööde käigus rekonstrueeriti tänava alused kommunikatsioonid ning parendati valgustust, paigaldati 13 istepinki, korrastati väravatornide valgustus ja tänava lõpus asuv haljastu. Viru tänaval autoliikluse piiramiseks paigaldati Aia tänavaga paralleelselt neli graniitpollarit ning üks hüdrauliliselt juhitav pollar teenindava transpordi juurdepääsu tagamiseks.
Kohe valmimas.
Lõppemas on ka Asula tänava kapitaalremont ning Reimanni ja Ravi tänavate taastusremondid. Eriti oluliseks pean Ravi tänava kui ühe peamise Ida-Tallinna Regionaalhaigla juurdepääsutee põhjalikku korrastamist.
Tuleval aastal uue hooga.
Tuleval aastal alustatakse kesklinnas mitmete oluliste teeehitus projektide elluviimist. Olulisemana tooksin välja Reidi tee ehituse, mille ümber on keerelnud kirglikke vaidlusi ning peetud avalikke debatte. Usun, et tänaseks on leitud erinevaid osapooli rahuldav variant. Vaidluste haripunktis tellis Tallinna linnavalitsuse tegevuses vigu otsiv Majandus- ja kommunikatsiooni ministeeriumi projektile ekspertiisi Taani ettevõttelt COWI AS. Eks eestlased on ikka kodutanumal toimuvate vaidluste lahendamiseks kasutanud välismaiste nupumeeste nõuandeid, olgu need siis millised tahes. Seekord läks aga asi nende jaoks, kes ootasid linnavalitsuse tegevusele hävitavat kriitikat, veidi nihu, kuna valminud eksperdihinnang ei leidnud Reidi tee planeeringus suuri ja põhimõttelisi vigu, viidates vaid sellele, et lahendus kaldub autokesksusele, ja soovitades jalgrataste ja autode kohtumiskohad paremini läbi mõelda. Nii, et taanlased andsid Reidi tee ehitusele rohelise tule ning käiku see nüüd lähebki.
Jalakäijate rõõmuks algab ka Tammsaare pargi kapitaalne ümberkujundamine. Olen nõus nende linlastega, kes pargi halvale seisukorrale on juba pikemalt tähelepanu juhtinud. Tõstsin pargi renoveerimise teema korduvalt erinevatel nõupidamistel üles, mitmesugustel põhjustel tööde algus siiski venis. Täna julgen kindlalt lubada, et enam ei lähe pikalt aega, kui saame linna keskset haljastut selle uuel ja kindlasti esteetiliselt täiuslikumal kujul nautida.
Suured muudatused ootavad Gonsiori tänavat, mis rekonstrueeritakse põhiosas kolmerajaliseks, ühistransporti ja kergliiklust eelistavaks. Rekonstrueeritava Maneeži tänava ja Laagna tee vahelise lõigu pikkus on ligi poolteist kilomeetrit. Kolmest sõidurajast kaks on ühistranspordirajad. Üks sõidurada lahendatakse vastavalt liiklusvoogude dünaamikale muutuva suunaga rajaks. Ennelõunal on see kesklinna ning õhtu poole Lasnamäe suunaline.
Lisaks on järgmisel aastal plaanis Sakala ja Krooni tänavate kompleksne rekonstrueerimine, mis muudab selle piirkonna kergemini läbitavaks nii jalakäijatele kui autosõitjatele. Kadrioru tänavate moderniseerimiskava jätkub 2017. aastal Vesivärava tänava põhjaliku rekonstrueerimisega. Taastusremondi viime läbi Saku, Juurdeveo ja Türi tänavatel, mis on kindlasti hea uudis sealsetele elanikele ja ettevõtjatele.
Nagu näha, käib Tallinna Kesklinnas vilgas töö linnaruumi heakorrastamiseks. Palju saab ära tehtud, veel rohkem jääb teha, sest nagu teada, ei tohi Tallinn kunagi valmis saada, ega siinsed tööd lõppeda.
