Blog Archives - Alar Nääme

Aastavahetuse pidu Vabaduse väljakul 30.12.2014.

31/12/2014

Vana aasta väärikaks ärasaatmiseks ja uue 2015. meeleolukaks vastuvõtmiseks korraldab Tallinna Kesklinna Valitsus Vabaduse väljakul Suure uusaasta tervituskontserdi, mille krooniks on riigi võimsaim ilutulestik.
Kesklinna vanema Alar Nääme sõnul algab tasuta pidu East 17 kontserdiga 31. detsembril kell 22.30 ning peale Hansa Ilutulestike OÜ korraldatud vaatemängulist püroetendust kostitab pidulisi oma etteastega Shanon. „Uut aastat saab muusikataktis tervitada kuni veerand kaheni öösel,“ lisas Nääme

Tallinna aastavahetuse ilutulestik lastakse traditsiooniliselt õhku Harju mäelt. 1.jaanuaril kell 00.00 algav tulevärk kestab 7 minutit ja 30 sekundit ning selle aja jooksul lendab taevasse 6809 erinevaid pürotehnilisi efekte tekitavat tähepommi lennukõrgusega 30-180 meetrit. Põhiline tuleekraan moodustub kõrgusel 55-125 meetrit, mis võimaldab vaatemängu nautimist ka lumesaju korral.

„Linlasi rõõmustav ilutulestik eristub selgete ja puhaste värvide poolest, jättes stiilse ja tervikliku mulje. See pole suvaliste efektide jada, vaid läbikomponeeritud vaatemäng, mis mõeldud neile, kes armastavad kauneid kujundeid ja võrratuid värve," kinnitas Kalle Tüür Hansa Ilutulestikest.

„Alustame võimsate titaanlaengute ja kuldkroonide kogupaukudega. Punase sabaga tähepommid tõusevad lehvikuna taevasse ja avanevad kõrgustes kuldvihmana. Tähelepanu köidavad hõljuvad hõbedaselt plinkivad tähekesed,“ kirjeldas Tüür tulevaatemängu võimsat algust.

Ilutulestik koosneb kaheteistkümnest läbikomponeeritud osast. Võimsale avamängule järgneb roheliste komeetide ja crossettide sadu. Värvilise tulemiini plahvatusele sekundeerib hõbecrosseti majesteetlik tõus taevalaotusesse. Rubiinpunased komeedid ja safriinsinised crossetid segunevad hingematvalt kauniks tähesajuks, mille vaibudes tõusevad väljaku kohale rubiinpunased, safriinsinised ja lumivalged valguspojengid. Keerlevad komeedid ja krüsanteemid, hõbedaselt vilkuv leinapaju ja pragisevad ämblikud lisavad tulemängule hoogu. Eksklussiivsed kuldsed kosed juhatavad sisse suure finaali, mis paneb värvide- ja tulemängule võimsa punkti.

Turvalisuse huvides on Kaarli puiesteel Vabaduse platsi ümbruses liiklus suletud alates 31.12.14 kell 23.30 kuni 1.01.2015 kell 00.30. Suletud on ka Komandandi tee alates 31.12.14 kell 21.30 kuni 01.01.2015 kell 00.30. Läbipääs tagatakse ühistranspordile ja päästeteenistuse sõidukitele.

Head vana ja uut!

30/12/2014

2014. aasta hakkab minevikuks saama. Veel loetud tunnid ja saluudisäras vahetuv aastanumber toob endaga uusi lootusi. Uusaastaöö otsekui vabastaks meid vana aastaringi taagast, võimaldades alustada järgmist aastat puhtalt lehelt. Õnneks on ka vanas siiski piisavalt hetki, mida heade mälestustena endaga kaasa võtta. Tallinna Kesklinnale oli läinud aasta teguderohke, nagu kohane ühe Euroopa Liidu liikmesmaa paelinna südamele.

Mööduva aasta märksõnaks võib pidada mahukaid töid Pärnu maantee trammitee viimiseks tasemele, mis võimaldaks uute CAF Urbos trammide kasutuselevõtmist. Rekonstrueerimise käigus uuendati rööbastee, vahetati välja kontaktvõrgud, tänapäevastati alajaamad ning taristule jäävad kommunikatsioonid. Tööde käigus püüti linlasi võimalikult vähe häirida ning see läks ka korda. Boonusena suviste ebameeldivuste eest saavad autojuhid nüüd kasutada värske asfaltkattega sõiduteed, jalakäijad aga astuda mööda siledat trotuaari. Pärnu maantee sai uue valgustuse ja üle raudtee viiv päevinäinud viadukt tegi läbi põhjaliku noorenduskuuri. Linn investeeris sel aastal rööbastranspordi kaasajastamisse 14 miljonit eurot ja 18,9 miljoni euroga toetas projekti läbi Euroopa ühtekuuluvusfondi Keskkonna Investeeringute Keskus. Tallinna 3. ja 4 trammiliini uuendamise projekti kogumaksumus ulatub aga 91 miljoni euroni. Eesti ja Hispaania vahel sõlmitud lepinguga ostetavad trammid moodustavad sellest 53,4 miljonit eurot ning vahendid selleks laekuvad saastekvootide müügist. Esimene moodne tramm on Tallinna juba kohale jõudnud ning alustab testsõite. 15 trammi saabuvad Hispaaniast 2015. aastal ning veel 4 ületuleval aastal. Juba 2015. esimesel poolaastal on kesklinlastel võimalus teha vajalikke sõite tõeliselt mugavate Urbos trammidega. Projekt aga jätkub ning järgmise sammuna pikeneb 4. trammiliin lennujaamani.

Lisaks renessansile Kesklinna trammiliikluses, saab lahkuva aasta tähtsündmuseks pidada XXXIII Vanalinna Päevade suurepärast läbiviimist. Seekord oli päevade tunnuslauseks „Elavad tänavad“ ning elu jätkus tõepoolest nii vanalinna kesksetele turismisoontele, kui ka tavaliselt vaiksetele kõrvaluulitsatele. Vanalinna Päevadest on saanud Tallinna vapiüritus, mis võrdselt Raekoja platsi Jõuluturuga tõmbab ligi nii turiste kui kohalikke. Ettevalmistused XXXIV Vanalinna Päevadeks käivad juba täie hooga. Ka 2015. ei tule Vanalinna Päevade poolehoidjatel pettuda, kava saab sama huvitav ja põhjalik nagu viimastel aastatel kombeks.

Lisaks Vanalinna Päevadele andis Kesklinna kultuurielule tublisti vürtsi ka Hopneri maja tegus ürituste graafik. Kesklinna valitsuse haldusalasse kuuluv endine kaupmehemaja Raekoja platsil on saanud üheks vanalinna kultuurikeskuseks, mis pakub peavarju nii erinevatele isetegevusrühmadele kui kultuuriseltsidele. Hopneri maja kontserdid, etendused ja näitused on leidnud kindla publiku. Uuel aastal peame koos Hopneri maja rahvaga nuputama, kuidas haarata tegevusse veelgi laiem huviliste ring. Ideid on, tuleb need vaid ellu viia!

Novembris andsime avalöögi ka Raua 23 hoones asuvas Kesklinna Noortekeskuses, kus on erinevateks tegevusteks 500m2 pinda. Keskuses leiavad tegevust sajad 15-23 aastased noored. Neile noortele, kes peavad lugu ekstreemspordist, avame tuleval aastal Aia tänaval kaasaegse rularaja. Et saavutada parim tulemus, kaasasime skatepargi kavandamisse asjatundjad MTÜst Linnasilm ning konsulteerisime maastikuarhitekti Janne Saarioga, kelle ideede järgi on mitmed Soome linnad rikastunud asupaigakesksete ning sotsiaalset sidusust toetavate rulamaastikega. Tänapäevane rularada pole ju pelgalt harrastajate kogunemispaik, vaid muutub õige arhitektuurilise lahenduse korral linnaruumi orgaaniliseks osaks, võimaldades noortele füüsilist koormust, mille olulisust meie arvutiseerunud ühiskonnas on raske üle hinnata.

Lahkuv aasta oli viljakas ka selle poolest, et jätkasime dialoogi Vanalinna Seltsiga. Pean asumiseltside osa linna miljöö kujundamisel ning väärtustamisel ülioluliseks ja olen igati valmis neid toetama. Jah, paljud seltside poolt esiletoodud probleemid ei lahene kohe, ent vilepuhujatena panevad seltside liikmed ametnikke pingutama, ei lase end lõdvaks lasta, ja see on äärmiselt oluline. Pidev suhtlus elanikega on iga omavalitsuse eduka tegevuse alus.

Leian ka tuleval aastal aega kesklinlaste ärakuulamiseks, annan endast parima ühiste eesmärkide elluviimiseks. Kesklinn on väärt koht ning neid väärtusi tuleb hoida!

Head lõppevat vana ja suurepärast uut kõigile kesklinnlastele!

Möödunud nädala kokkuvõte ja algava nädala (29. detsember 2014 – 4. jaanuar 2015) eesmärgid Eesti Meistrivõistlusteks valmistumisel.

29/12/2014

Jõulud on läbi ja ei hakka varjama, pidulauas sai terve siga ära söödud. Aga kuidas vastu panna, kui see nii maitsev on ja ümberringi kõik endale head paremat sisse kühveldavad! Muidugi andis aplus end kohe tunda ja hetkel on kaal 108 kg, mis on vist selle aasta rekord. Lohutada saan end sellega, et jõunäitajad lähevad iga päevaga aina paremaks. Õnneks leidub tublisid spordimehi kellega saab ka pühade ajal trenni teha. Käisin jõulude ajal korduvalt matil.

10 kg võistlusteks maha võtta on tõeline väljakutse aga vilunud sportlase jaoks pole see probleem. Nüüd tuleb veel aastavahetus üle elada ja siis saab täiskäigul edasi panna.

Möödunud nädala kokkuvõte ja algava nädala (22.-28. detsember) eesmärgid Eesti Meistrivõistlusteks valmistumisel.

23/12/2014

Oh sa poiss! Ei osanud arvata, et aastavahetuse eelsed nädalad linnaosas nii töörohketeks kujunevad. Aga midagi pole parata. Mul oli valida, kas teha tööd poole jõuga ja trenni täisvõimsusel, või vastupidi, tööd nii et higi lendab ja trenni siidkinnastega. Otsustasin lihtsaima lahenduse kasuks ja panen nii tööle kui trennile täie auruga pihta. Eks peale 1. märtsi on võimalus end lõdvemaks lasta.

Kuna jõunäitajad pidevalt paranevad, pööran suurt tähelepanu üldfüüsilisele ning basseinist ei tule samuti enne välja, kui enam käsi-jalgu liigutada ei jaksa. Jõuluaegseid vabu päevi olen otsustanud kasutada peamiselt matitreeninguteks, mis annavad õige tunnetuse. Ja muidugi plaanin kõvasti rauaga rassida.

Mugav on mõelda, et näe kui tublisti ma arenen, ja kuidas jõudu kohinal juurde tuleb. Enesega rahulolu uinutab, viib mõtted eemale eesmärgist, mille nimel olen otsustanud pingutada. Seda ei tohi juhtuda! Hoogu ei saa raugeda lasta!

Soovin kõigile spordiga tegelejatele jõulude ajaks kindlat iseloomu, et end pidulaua tagant lahti rebida ja trenni minna. Eriti soovin seda oma vastastele, kellega 1. märtsil maadlusmatil kohtun, sest igav oleks viletsate vendadega rinda pista.

Sportlikke jõulupühi!

Koolil on hing

22/12/2014

Viimastel aastatel oleme harjunud nägema, kuidas regionaalsetele probleemidele lähenetakse raamatupidamislike võtetega. Pangakontoris pole tunglemist, paneme kinni; konstaablipunkti ülalpidamine nõuab kulutusi, kaotame selle; päästekomando ei käigi iga päev tulekahjul, järelikult tuleb likvideerida; perearstil on aega patsientidega pikemalt kui 15 minutit tegeleda, pole rentaabel. Nii kaovad väiksematest kohtadest vajalikud teenused ja seejärel lahkuvad ka inimesed. Eesti regioonidest kaob elu. Pikas perspektiivis tekitab maakohtade tühjaksjäämine olulist kahju, ent hoolsalt arvutamist õppinud ametnikud suudavad kalkuleerida vaid tänase päeva kulude ja tulude tasemel. Kahjuks laieneb taoline kuiv arvepidamine ka nn koolivõrgu korrastamisele, millega lõigatakse läbi hariduselu juured ja kahjustatakse piirkondlikke kultuuritraditsioone, sest juba vanarahvas teadis, et kool ja õpetajad on maa soolaks.

Valga Vene Gümnaasiumi hääbumine

Mind ajendas kirjutama Valga Vene Gümnaasiumiga seonduv. 28.novembril toimunud Valga Linnavolikogu istungil otsustati muuta vene gümnaasium alates 1. septembrist 2015 põhikooliks. Linnavalitsus tõttas kinnitama, et kool loob jätkuvalt õpilastele head võimalused hariduse omandamiseks, tagab vene keele õppe emakeele tasemel, toetab igati õpilaste rahvuslikku identiteeti ja eesti keele õpet ning koolikohustuse täitmist. Kooli direktor lisas kollektiivi rahustamiseks, et ühtki õpetajat, vähemalt esialgu, ümberkorralduste käigus ei vallandata. Põhikooli lõpetajad saavad edasi õppida Valga Gümnaasiumis, kus kõikidel õpilastel on võrdsed võimalused omandada keskharidus, soovijatel ka variandis 40:60 (40% vene keeles ja 60% eesti keeles). Tundub nagu oleks sellega kõik korras, ent kas ikka on?

Valga Vene Gümnaasium on oluline kultuurikeskus kohalikele rahvusvähemustele ning veelgi tähtsam kodanikutunde kasvatajana ning õpilaste ja nende vanemate ühendajana Eesti kultuuriruumiga. Selle kooli hingeks on tahe kasvatada õpilastes austus Eestimaa ja eestlaste vastu ning võimaldada lõpetajatel leida kindel koht ühiskonnas. Tänuväärne töö, mida vene gümnaasiumi pedagoogid on aastaid teinud, väärib igakülgset lugupidamist. Tuletan siinkohal meelde millise põhjalikkusega tähistatakse koolis igal aastal Kodanikupäeva, kuivõrd oluline maht on tundides antud Eesti kultuurile ja kirjandusele. Detsembri alguses valiti gümnaasium üleriigilise koolide digipöörde konkursi võitjaks, kusjuures valgalaste digipöörde idee oli nutiseadmete kaasamine keelekümbluse korraldamisse. Kool nägi tublisti vaeva täitmaks ülesandeid, millest võinuks külma kõhuga mööda hiilida. Sellele tööle järgnes tunnustuse asemel teade, et õppeasutus nuditakse põhikooliks.

Põhikoolis saab küll jätkata seniseid tegevusi, ent kompetentsi tase, soovime või mitte, langeb. Seda mõistavad nii kooli juhtkond kui õpetajad, ning kuigi püütakse halva mängu juures head nägu teha, toob langetatud otsus kaasa solvumise, ehk ka kõhklused, kas tasub ikka integratsiooni nimel pingutada ja ületunde teha, äkki oleks mõistlikum veidi mugavamalt läbi ajada. Ka lapsevanemate jaoks saabub oluline otsustuskoht, kas jätta laps põhikooli, või lahkuda järeltulija parema hariduse nimel Valgast. Õppe kvaliteet muutub üha olulisemaks ja selle nimel on paljud vanemad nõus pingutama.

Kaotab ka Valga Gümnaasium

Vene õppekeelega koolide üleminekul variandis 40:60 õpetamisele on ikka ja jälle tõusnud teemaks koolide vähene valmisolek ja õpetajate ebapiisav ettevalmistus. Valga eestikeelse õppega gümnaasiumi juhtidele anti karm käsk alustada taolise õppemeetodiga täies mahus. Ja siin pole küsimus mingis kosmeetilises muutuses, vaid kogu kooli struktuuri ümberkujundamises ja uue õppeplaani koostamises. Kas kool oli selleks valmis? Usun, et mitte. Selles segaduses langeb õppekvaliteet mitte üksnes vene gümnaasiumist ületulnute osas, vaid kogu koolis. Mida kostavad selle peale Valga Gümnaasiumi õpilaste vanemad? Kas õpitulemuste langus on see hind, mida soovime maksta vene gümnaasiumi lammutamise eest?

Olukorda oleks võimalik lahendada, kui gümnaasiumiosade liitmisele paneks olulise finantssüstiga õla alla riik. Mõne aasta eest pidas linnavalitsus haridusministeeriumiga läbirääkimisi kahe gümnaasiumiosa ühendamise tingimustes. Projekti toetuseks ning Valga Gümnaasiumi hoone renoveerimiseks lubati 5 miljonit eurot. Selles valguses tundus ühendamine perspektiivikas ning protsessiga alustati. Ent ministeerium ei pidanud sõna ja lubatud rahalised vahendid jäid saabumata.

Kaotades Valga Vene Gümnaasiumi ilma piisava veendumuseta, et õppetase ei lange ning teadmata, mida ümberstruktureerimise lõpuleviimine endaga õigupoolest kaasa toob, viskame täringuid laste tuleviku peale. Arvestada tuleks ka mõlema kooli pedagoogide ja lastevanemate arvamusega, kes on selgelt praegu toimuva koolide ahistamise vastu.

Igal koolil on oma ajalugu, õpilased, kes vajavad stabiilset õpikeskkonda ja paikkonna arengut määravad vilistlased, kes ei jää kodukooli tuleviku suhtes samuti ükskõikseks. Seda tuleb mõista. Volikogu liikmed peaksid märkama laiemat pilti, mitte tõstma erakondlikku distsipliini järgides kätt ennatlikult alustatud ja läbimõtlemata otsuste toetuseks.

Möödunud nädala kokkuvõte ja algava nädala (15.-21. detsember) eesmärgid Eesti Meistrivõistlusteks valmistumisel.

16/12/2014

Vaatamata pühade eelsele rabelemisele, linnaosa vanema tööga kaasnevatele kümnetele nõupidamistele ja kohtumistele ning toimetustele Valgas, mida eeldab minu linnavolikogu liikme koht, suudan siiski niivõrd trennile pühenduda, et füüsis areneb mühinal. Selle tõestuseks juuresolev video, kus 100 kilogrammi sirgetele kätele viskan. Jõunäitajad on oluliselt paranenud, ega jää maha minu tippvormi aegsetest. Spetsiaalseid maadlusharjutusi võiksin muidugi rohkem teha.

Minu koormuse juures on treeninguteks aja leidmine tõsine kunsttükk. Õnneks aitab välja Revalsport, kus saalid lahti hiliste õhtutundideni.

Algav nädal paneb mu spordimehe tahte kõvasti proovile. Hoo saavad sisse jõulupeod ja vastuvõtud. On aeg, kus kõikjal levib jõuluprae hõrgutav hõng ning kogu Eestimaa on täis piparkookide lõhna. Armastan jõulutoite! Aga luban, et neil jõuludel jäävad rasvased praed minust puutumata, peekoniga verivorstile ei heida ma ainustki himurat pilku ning piparkooke, mis seal parata, söön mõõdutundest lähtudes. Tuleb teha õiged valikud ning keskenduda eesmärgile. 1.märtsil pean suutma võidelda kullale.

Kesklinna valitsust külastab Valga esindus 11.12.2014.

13/12/2014

Täna külastab Tallinna Kesklinna Valitsust Valga Linnavalitsuse esindus, mida juhib linnapea Kalev Härk.

Tallinna Kesklinna vanema Alar Nääme sõnul on Valga Linnavalitsuse töötajate visiit osa vastastikkuse koostöö leppest, mille kaks omavalitsust sõlmisid käesoleva aasta 6. novembril.

„Tallinna Kesklinna Valitsus otsis endale koostööpartnerit, kellega jagada kogemusi omavalitsusüksuse juhtimisel. Valik langes Valgale, kelle kogemus piiriüleses suhtluses, mida tabavalt väljendab linna tunnuslause „Üks linn, kaks riiki“, pakkus meile huvi,“ selgitas Nääme koostööleppe tagamaid.

Leppes nähakse ette kogemuste vahetamist haridusasutuste töö ja haridussüsteemi arendusküsimustes, samuti sotsiaalhoolekandes ja lastekaitsetöös, linna heakorra ja kogukondliku turvalisuse teemadel; soovitakse aidata kaasa suhete tugevdamisele ja arendamisele kultuuriorganisatsioonide ning loomekollektiivide vahel ja spordis. Tallinna Kesklinn ja Valga aitavad ühise tegutsemisega kaasa turismi arengule ja reklaamivad laiemat huvi pakkuvaid kohalikke üritusi. Ühiselt loodetakse edendada ettevõtlust, tutvustades vastastikku kohalike ettevõtete toodangut ning teenuseid. Koostöökokkulepe jõustus allakirjutamise hetkest ning selle kehtivusaega pole ajaliselt piiratud.

Tallinna Kesklinna Valitsusel ja Valga linnavalitsusel on tänasel kohtumisel plaanis ühist tegevust konkretiseerida ning valdkonniti täpsustada.

Möödunud nädala kokkuvõte ja algava nädala (8.-14. detsember) eesmärgid Eesti Meistrivõistlusteks valmistumisel.

8/12/2014

Läinud nädalaga võin rahule jääda, sest oluliselt paranenud jõunäitajad kinnitavad, et olen õigel teel ja treeningud kannavad vilja. Nüüd tuleb viia jõud ja vastupidavus saavutatud tasemelt maksimaalseni, ja seda aastavahetuse eelse tapva töötempo juures. Kuid pole häda, saan hakkama!
Murelikuks muudab tõik, et jõulud seisavad ukse ees ja lähedaste ning sõprade jaoks pole saladus, kuidas armastan maitsvat Eestimaist toitu. Raske on loobuda pannil särisevast jõulupraest, keeruline end korrale kutsuda ja ka pühade ajal säilitada senine treeningutempo. Aga seekord pean end pidulauas talitsema. Pole parata!

Algaval nädalal on põhirõhk aeroobsel treeningul. Ega see mulle eriti ei istu, kuid ka ebameeldiv töö vajab tegemist ning püstitatud eesmärgi nimelt pean maksimaalselt pingutama.

Tallinna Kesklinna elanikkond läheneb 58 tuhandele

2/12/2014

Aasta algusest on Tallinna Kesklinna lisandunud 2141 elanikku. Kui 1. jaanuaril elas pealinna südames alaliselt 55 750 inimest, siis 1. detsembril oli Kesklinna elanikuks registreerunuid juba 57 891. Novembri jooksul lisandus Kesklinna 160 uut elanikku.

Tallinna Kesklinna vanema Alar Nääme sõnul on linnaosa elanike arvu pidev kasv tingitud siinsetest positiivsetest urbanistlikest arengutest. „Inimesed soovivad elada parima taristuga ja elanike ootusi enim arvestavas linnaosas, milleks Tallinna Kesklinn kahtlemata on. Siinne keskkond on eriti meeltmööda aktiivse eluviisiga noortele, millest omakorda tuleneb ka kõrge loomulik iive. Kesklinnas elamine on mugav sest kõik vajalik asub kodust jalgsikäigu kaugusel. Linnakeskme õhk on muutunud tänu tasuta ühistranspordile ning oluliste ümbersõitude valmimisele märkimisväärselt puhtamaks ja tänavad autovabamaks. Tallinna Kesklinna populaarsus vaid kasvab ja arvestades mitmeid perspektiivikaid arendusprojekte ning linnakeskmele lisaväärtust tõotavat Tallinna trammiliikluse kaasajastamist, võib elanike arvu kasv lähiajal veelgi hoogustuda. Prognoosin, et järgmise aasta jooksul ületab linnaosa elanike arv 60 tuhande piiri,“ lisas Nääme.

Tallinnas tervikuna on 11 kuuga lisandunud 4786 elanikku. Seisuga 1. detsember 2014 elas pealinnas alaliselt 434 685 inimest.

Möödunud nädala kokkuvõte ja algava nädala (1.-7. detsember) eesmärgid Eesti Meistrivõistlusteks valmistumisel.

1/12/2014

Mida siis läinud nädalal korda saatsin? Tuleb tunnistada, et vähem, kui plaanisin, ent tegelikult on treeningprotsessis esmatähtis tuju, millega trenni tehakse. Sellest oleneb kasutegur.

Kuigi jõudsin matile vaid korra, toimus see Valgas koos sealsete maadlejatega ja vanade tuttavatega kohtumine tegi rõõmu. Kõik sujus, kuigi jah, ühest korrast nädalas jääb matitunnetuse märgatavaks parandamiseks väheseks. Jõudsin küll kolmel korral jõusaali, ent rauaga rassimine on maadleja jaoks vaid aseaine. Tõeline kasu tõuseb neist tundidest, mil saab tõsise vastasega jõudu katsuda.

Selle nädala eesmärgiks ongi rohkem matile jõuda ja seal endast maksimum anda. Kas saan hakkama? Tuleb saada.

Fotol näete mind koos Valga vendadega. Nad on tõsiselt sitked poisid ja muidu mõnusad kaaslased. Kindlasti tahan võimalusel taas ka Valka treenima jõuda.