Viimastel aastatel oleme harjunud nägema, kuidas regionaalsetele probleemidele lähenetakse raamatupidamislike võtetega. Pangakontoris pole tunglemist, paneme kinni; konstaablipunkti ülalpidamine nõuab kulutusi, kaotame selle; päästekomando ei käigi iga päev tulekahjul, järelikult tuleb likvideerida; perearstil on aega patsientidega pikemalt kui 15 minutit tegeleda, pole rentaabel. Nii kaovad väiksematest kohtadest vajalikud teenused ja seejärel lahkuvad ka inimesed. Eesti regioonidest kaob elu. Pikas perspektiivis tekitab maakohtade tühjaksjäämine olulist kahju, ent hoolsalt arvutamist õppinud ametnikud suudavad kalkuleerida vaid tänase päeva kulude ja tulude tasemel. Kahjuks laieneb taoline kuiv arvepidamine ka nn koolivõrgu korrastamisele, millega lõigatakse läbi hariduselu juured ja kahjustatakse piirkondlikke kultuuritraditsioone, sest juba vanarahvas teadis, et kool ja õpetajad on maa soolaks.
Valga Vene Gümnaasiumi hääbumine
Mind ajendas kirjutama Valga Vene Gümnaasiumiga seonduv. 28.novembril toimunud Valga Linnavolikogu istungil otsustati muuta vene gümnaasium alates 1. septembrist 2015 põhikooliks. Linnavalitsus tõttas kinnitama, et kool loob jätkuvalt õpilastele head võimalused hariduse omandamiseks, tagab vene keele õppe emakeele tasemel, toetab igati õpilaste rahvuslikku identiteeti ja eesti keele õpet ning koolikohustuse täitmist. Kooli direktor lisas kollektiivi rahustamiseks, et ühtki õpetajat, vähemalt esialgu, ümberkorralduste käigus ei vallandata. Põhikooli lõpetajad saavad edasi õppida Valga Gümnaasiumis, kus kõikidel õpilastel on võrdsed võimalused omandada keskharidus, soovijatel ka variandis 40:60 (40% vene keeles ja 60% eesti keeles). Tundub nagu oleks sellega kõik korras, ent kas ikka on?
Valga Vene Gümnaasium on oluline kultuurikeskus kohalikele rahvusvähemustele ning veelgi tähtsam kodanikutunde kasvatajana ning õpilaste ja nende vanemate ühendajana Eesti kultuuriruumiga. Selle kooli hingeks on tahe kasvatada õpilastes austus Eestimaa ja eestlaste vastu ning võimaldada lõpetajatel leida kindel koht ühiskonnas. Tänuväärne töö, mida vene gümnaasiumi pedagoogid on aastaid teinud, väärib igakülgset lugupidamist. Tuletan siinkohal meelde millise põhjalikkusega tähistatakse koolis igal aastal Kodanikupäeva, kuivõrd oluline maht on tundides antud Eesti kultuurile ja kirjandusele. Detsembri alguses valiti gümnaasium üleriigilise koolide digipöörde konkursi võitjaks, kusjuures valgalaste digipöörde idee oli nutiseadmete kaasamine keelekümbluse korraldamisse. Kool nägi tublisti vaeva täitmaks ülesandeid, millest võinuks külma kõhuga mööda hiilida. Sellele tööle järgnes tunnustuse asemel teade, et õppeasutus nuditakse põhikooliks.
Põhikoolis saab küll jätkata seniseid tegevusi, ent kompetentsi tase, soovime või mitte, langeb. Seda mõistavad nii kooli juhtkond kui õpetajad, ning kuigi püütakse halva mängu juures head nägu teha, toob langetatud otsus kaasa solvumise, ehk ka kõhklused, kas tasub ikka integratsiooni nimel pingutada ja ületunde teha, äkki oleks mõistlikum veidi mugavamalt läbi ajada. Ka lapsevanemate jaoks saabub oluline otsustuskoht, kas jätta laps põhikooli, või lahkuda järeltulija parema hariduse nimel Valgast. Õppe kvaliteet muutub üha olulisemaks ja selle nimel on paljud vanemad nõus pingutama.
Kaotab ka Valga Gümnaasium
Vene õppekeelega koolide üleminekul variandis 40:60 õpetamisele on ikka ja jälle tõusnud teemaks koolide vähene valmisolek ja õpetajate ebapiisav ettevalmistus. Valga eestikeelse õppega gümnaasiumi juhtidele anti karm käsk alustada taolise õppemeetodiga täies mahus. Ja siin pole küsimus mingis kosmeetilises muutuses, vaid kogu kooli struktuuri ümberkujundamises ja uue õppeplaani koostamises. Kas kool oli selleks valmis? Usun, et mitte. Selles segaduses langeb õppekvaliteet mitte üksnes vene gümnaasiumist ületulnute osas, vaid kogu koolis. Mida kostavad selle peale Valga Gümnaasiumi õpilaste vanemad? Kas õpitulemuste langus on see hind, mida soovime maksta vene gümnaasiumi lammutamise eest?
Olukorda oleks võimalik lahendada, kui gümnaasiumiosade liitmisele paneks olulise finantssüstiga õla alla riik. Mõne aasta eest pidas linnavalitsus haridusministeeriumiga läbirääkimisi kahe gümnaasiumiosa ühendamise tingimustes. Projekti toetuseks ning Valga Gümnaasiumi hoone renoveerimiseks lubati 5 miljonit eurot. Selles valguses tundus ühendamine perspektiivikas ning protsessiga alustati. Ent ministeerium ei pidanud sõna ja lubatud rahalised vahendid jäid saabumata.
Kaotades Valga Vene Gümnaasiumi ilma piisava veendumuseta, et õppetase ei lange ning teadmata, mida ümberstruktureerimise lõpuleviimine endaga õigupoolest kaasa toob, viskame täringuid laste tuleviku peale. Arvestada tuleks ka mõlema kooli pedagoogide ja lastevanemate arvamusega, kes on selgelt praegu toimuva koolide ahistamise vastu.
Igal koolil on oma ajalugu, õpilased, kes vajavad stabiilset õpikeskkonda ja paikkonna arengut määravad vilistlased, kes ei jää kodukooli tuleviku suhtes samuti ükskõikseks. Seda tuleb mõista. Volikogu liikmed peaksid märkama laiemat pilti, mitte tõstma erakondlikku distsipliini järgides kätt ennatlikult alustatud ja läbimõtlemata otsuste toetuseks.
Valga Vene Gümnaasiumi hääbumine
Mind ajendas kirjutama Valga Vene Gümnaasiumiga seonduv. 28.novembril toimunud Valga Linnavolikogu istungil otsustati muuta vene gümnaasium alates 1. septembrist 2015 põhikooliks. Linnavalitsus tõttas kinnitama, et kool loob jätkuvalt õpilastele head võimalused hariduse omandamiseks, tagab vene keele õppe emakeele tasemel, toetab igati õpilaste rahvuslikku identiteeti ja eesti keele õpet ning koolikohustuse täitmist. Kooli direktor lisas kollektiivi rahustamiseks, et ühtki õpetajat, vähemalt esialgu, ümberkorralduste käigus ei vallandata. Põhikooli lõpetajad saavad edasi õppida Valga Gümnaasiumis, kus kõikidel õpilastel on võrdsed võimalused omandada keskharidus, soovijatel ka variandis 40:60 (40% vene keeles ja 60% eesti keeles). Tundub nagu oleks sellega kõik korras, ent kas ikka on?
Valga Vene Gümnaasium on oluline kultuurikeskus kohalikele rahvusvähemustele ning veelgi tähtsam kodanikutunde kasvatajana ning õpilaste ja nende vanemate ühendajana Eesti kultuuriruumiga. Selle kooli hingeks on tahe kasvatada õpilastes austus Eestimaa ja eestlaste vastu ning võimaldada lõpetajatel leida kindel koht ühiskonnas. Tänuväärne töö, mida vene gümnaasiumi pedagoogid on aastaid teinud, väärib igakülgset lugupidamist. Tuletan siinkohal meelde millise põhjalikkusega tähistatakse koolis igal aastal Kodanikupäeva, kuivõrd oluline maht on tundides antud Eesti kultuurile ja kirjandusele. Detsembri alguses valiti gümnaasium üleriigilise koolide digipöörde konkursi võitjaks, kusjuures valgalaste digipöörde idee oli nutiseadmete kaasamine keelekümbluse korraldamisse. Kool nägi tublisti vaeva täitmaks ülesandeid, millest võinuks külma kõhuga mööda hiilida. Sellele tööle järgnes tunnustuse asemel teade, et õppeasutus nuditakse põhikooliks.
Põhikoolis saab küll jätkata seniseid tegevusi, ent kompetentsi tase, soovime või mitte, langeb. Seda mõistavad nii kooli juhtkond kui õpetajad, ning kuigi püütakse halva mängu juures head nägu teha, toob langetatud otsus kaasa solvumise, ehk ka kõhklused, kas tasub ikka integratsiooni nimel pingutada ja ületunde teha, äkki oleks mõistlikum veidi mugavamalt läbi ajada. Ka lapsevanemate jaoks saabub oluline otsustuskoht, kas jätta laps põhikooli, või lahkuda järeltulija parema hariduse nimel Valgast. Õppe kvaliteet muutub üha olulisemaks ja selle nimel on paljud vanemad nõus pingutama.
Kaotab ka Valga Gümnaasium
Vene õppekeelega koolide üleminekul variandis 40:60 õpetamisele on ikka ja jälle tõusnud teemaks koolide vähene valmisolek ja õpetajate ebapiisav ettevalmistus. Valga eestikeelse õppega gümnaasiumi juhtidele anti karm käsk alustada taolise õppemeetodiga täies mahus. Ja siin pole küsimus mingis kosmeetilises muutuses, vaid kogu kooli struktuuri ümberkujundamises ja uue õppeplaani koostamises. Kas kool oli selleks valmis? Usun, et mitte. Selles segaduses langeb õppekvaliteet mitte üksnes vene gümnaasiumist ületulnute osas, vaid kogu koolis. Mida kostavad selle peale Valga Gümnaasiumi õpilaste vanemad? Kas õpitulemuste langus on see hind, mida soovime maksta vene gümnaasiumi lammutamise eest?
Olukorda oleks võimalik lahendada, kui gümnaasiumiosade liitmisele paneks olulise finantssüstiga õla alla riik. Mõne aasta eest pidas linnavalitsus haridusministeeriumiga läbirääkimisi kahe gümnaasiumiosa ühendamise tingimustes. Projekti toetuseks ning Valga Gümnaasiumi hoone renoveerimiseks lubati 5 miljonit eurot. Selles valguses tundus ühendamine perspektiivikas ning protsessiga alustati. Ent ministeerium ei pidanud sõna ja lubatud rahalised vahendid jäid saabumata.
Kaotades Valga Vene Gümnaasiumi ilma piisava veendumuseta, et õppetase ei lange ning teadmata, mida ümberstruktureerimise lõpuleviimine endaga õigupoolest kaasa toob, viskame täringuid laste tuleviku peale. Arvestada tuleks ka mõlema kooli pedagoogide ja lastevanemate arvamusega, kes on selgelt praegu toimuva koolide ahistamise vastu.
Igal koolil on oma ajalugu, õpilased, kes vajavad stabiilset õpikeskkonda ja paikkonna arengut määravad vilistlased, kes ei jää kodukooli tuleviku suhtes samuti ükskõikseks. Seda tuleb mõista. Volikogu liikmed peaksid märkama laiemat pilti, mitte tõstma erakondlikku distsipliini järgides kätt ennatlikult alustatud ja läbimõtlemata otsuste toetuseks.