• Blogi
Alar Nääme

Inimkeskne linnaruum algab mõtlemisest

25/4/2016

Comments

 
Picture
Olen viimasel ajal palju rääkinud ja kirjutanud Tallinna uue peatänava projektist, kuna näen selles olulist võimalust Kesklinna muutumisel veelgi demokraatlikumaks avalikuks ruumiks. Mõne aja eest avaldasin Delfis arvamusloo, mis oli ajendatud peatänava debatist. Pean tunnistama, et vastukajad kommentaariumis üllatasid mind ebameeldivalt. Suur osa seal oma arvamust avaldanud inimestest, viskus kangelaslikult kaitsma autosõitjate õigust läbida kesklinn maksimaalsel lubatud kiirusel või nagu kombeks, kiirust märgatavalt ületades, ilma jalakäijatele ruutmeetritki lisamaad loovutamata. Loodan siiski, et nii ei mõtle kesklinlased, vaid pigem naaberlinnaosade ja lähivaldade elanikud, kes siiani arvavad, et linnasüda ongi transiidikoridor ja linnavalitsus vaid autoomanike soove täitev kontor. Nähtavasti on neile kodanikele väga raske selgitada, et oleme ammu väljunud sellest ühiskonnakorraldusest, kus autoomanik kuulus mingisse priviligeeritud klassi. Uued linnaarenduslikud suunad otsivad siiski võimalusi jalakäijate ning kergliiklejate elu mugavamaks muuta.
Kõik on väärtushinnangutes kinni.
See, kuidas me avalikku ruumi suhtume, algab üksikinimeste ja laiemalt kogukonna väärtushinnangutest. Hämmastav on järjekindlus, millega paljud end edumeelseks pidavad tegelased kaitsevad ajast ja arust urbanistikat, kus kõige aluseks oli võimalus kiiresti ja takistusteta autoga linnatänaval sõita. Me räägime üha nõudlikumalt vajadusest laiaulatusliku riigireformi järele, diskuteerime haldusreformi põhimõtete üle, ent niipea, kui arhitektid räägivad uue peatänava visioonist, kus laiadele kõnniteedele mahuvad nii jalutajad, kui mõnusad välikohvikud, algab kisa, et meile pole seda kõike tarvis, kuna suvi on lühike ja kui autoga treppi sõita ei saa, lähevad kohvipoed pankrotti. Anna kannatust! Kas tõesti vaid seepärast, et meil ei valitse lõunamaine leitsak, peaksime loobuma jalutamisest, tänavakohvikutes istumisest, kõigest sellest, millest mujal Euroopas, laiuskraadist olenemata, lugu peetakse.
Linnad, kus areng peatub, minetavad oma väärtuse elukeskkonnana. Eriti oluline on linnaruumi pidev innovatsioon, demokratiseerumine ja inimkesksemaks muutumine globaliseeruvas maailmas, kus ebamugavad linnad langevad äri- ning infovõrgustikest välja. Ehk oleks tuhandete võõrtööliste asemel, kelle sissetoomist ärimehed üha häälekamalt nõuavad, otstarbekam suunata rohkem riigi vahendeid Tallinna arengusse. Pole võimalik vaadata mööda tõsiasjast, et enamus Eesti äri-, teadus-, rahandus- ning kultuuripotentsiaalist asub just siin. Seda imelikum oleks, kui sooviksime kangekaelselt jätkata nende mängureeglitega, mille pani paika eelmise sajandi keskpaigast pärit generaalplaan. Kui me vanalinnas kiivalt säilitame keskaegset tänavavõrku, ei tähenda see, et peaksime jääma igavesti truuks nõukogudeaegsetele logistikalahendustele. Tuletan meelde, et elame juba 25. aastat vabas riigis ja aega oma mõttemalle kaasajastada on olnud küllaga.
Usaldagem asjatundjaid.
Paljud arvamusliidrid on kutsunud üles kaasama otsustusprotsessi rohkem asjatundjaid. Kuldaväärt soovitus! Samas näeme ühiskonnas sootuks vastupidiseid protsesse. Nagu meditsiinis kiputakse diplomeeritud arstide nõuannetele eelistama soolapuhujate ravimeetodeid, on õppinud arhitektid sageli viimased, kelle linnaarengu visioone avalikkuses aktsepteeritakse. Ei leidu ühtki projekti, uusehitust või linnakeskkonnalist lahendust, mis poleks sattunud kriitika alla. Nii on hetkel juhtunud ka Tallinna uue peatänavaga, mille visioonide ettevalmistamise algatasid ja viisid läbi oma ala vaieldamatud asjatundjad. Aga kuna automeestele ei meeldi mõte kõnniteede laiendamisest, püüavad nad asjatundjate väljapakutut valjuhäälselt kahtluse alla seada. Kuni ei muutu iganenud arusaamad, rünnatakse kõiki häid algatusi. Kannatab aga linnakodanik, kes soovib elada kaasaegses sõbralikus linnas.


Comments

Aeg mõelda turismisuvele

15/4/2016

Comments

 
Picture
Kevad on käes ja üha soojemaks muutuvad ilmad tuletavad meelde, et turismihooaeg seisab taas ukse ees. Ka sellel suvel ootame Tallinna arvukalt külalisi nii õhuteed kaudu kui ka meritsi. Loodame, et ka kruiisilaevade kai vanasadamas, on suvi läbi hõivatud. Siiski teeb murelikuks see, et languses majandus on vähendanud nii Soome kui Venemaa turistide hulka. Teisalt võib sellel suvel siiski oodata turistide arvu kasvu, kuna paljud eurooplased ei vali suvepuhkuse paigaks enam päikeselist Egiptust või Türgit, vaid eelistavad hetkel ohutumaid paiku. Ärev olukord maailmas võib meie turismindusele soodsalt mõjuda.
Miks on turism nii oluline?  
Tallinna vanalinn on oluline turismimagnet mitte üksnes Eesti, vaid ka maailma kontekstis. Mitte iga mälestist ei kanta UNESCO maailmapärandi nimekirja. Meie vanalinn omab selles üleilmselt aktsepteeritud nimistus väärikat kohta, kuna nii terviklikult säilinud keskaegset tänavavõrku, nagu Tallinnas, kohtab tänapäeval aruharva. Samuti on meil säilinud märgatav osa keskaegsest linnamüürist ning arvukalt arhitektuuriobjekte. Aga kindlasti on üheks põhjuseks, miks Tallinn oma reisi sihtpunktiks valitakse ning miks oleme lülitatud suurte kruiisilaevade marsruutidesse, meie majutus ning toitlustusasutuste hea maine. Ning just siit leiame vastuse, miks turism meile nii oluline on ning miks püüame teha kõik, et turistid end Tallinnas hästi tunneksid – tänu turismile on kesklinnas tuhandeid töökohti ja turisminduselt laekuv sissetulek kujutab endast olulist osa SKPst. Just seepärast võib kõiki turisminduse arenguks tehtud investeeringuid pidada õigustatuiks ning tulutoovaiks.
Hotellindus ja toitlustus.
Kesklinna on koondunud valdav osa majutus- ning toitlustusasutustest. Meie hotellid ja hostelid pakuvad teenust erinevate nõudmiste ja võimalustega külastajatele, alustades lihtsast voodikohast seljakotireisijale ning lõpetades tippklassi kuuluvate sviitidega. Meie majutuse tipptegijateks on Radisson BLU keti hotellid, Swiss hotell ning alates maist ka Hilton. Vanalinnas paikneb mitmeid ajaloolistes hoonetes paiknevaid tipphotelle nagu Telegraaf, Kolm Õde ja Savoy Boutique. Meie hotellid paistavad silma hea teeninduse ning vastuvõetava hinnataseme poolest.
Ka enamus tipprestoranidest koondub vanalinna või selle lähiümbrusesse. Eesti TOP 50 söögikohtadest suur osa asub Tallinna kesklinnas. Tipprestoranid pakuvad nii Põhjala köögist kui muudest Euroopa tunnustatud kulinaariapiirkondadest inspireeritud roogasid. Meie sõpruslinna Carcassone hiljuti Tallinnas viibinud delegatsiooni liikmed olid vaimustuse Gloria ja teiste Kesklinna restoranide kokkade meisterlikkusest, ja uskude mind, prantslased oskavad totu hinnata!
Nii et hotellide ja restoranide poole pealt on meil kõik hästi.
Suveniirid, muuseumid ja meelelahutus.
Kahjuks ei saa sama optimistlikult kõnelda turistidele pakutavate suveniiride valikust. Olukord on küll võrreldes varasemate aastatega paranenud ning on ilmunud suveniiripoed, mis müüvad eranditult Eesti käsitöömeistrite ning disainerite loomingut. Samas võiks meenete valik olla märksa avaram. Ka merevaiguuputus ja matrjoškakaubandus pole kuhugi kadunud. Suures ärivabaduse õhinas kipume unustama, et teinekord aitavad ettevõtlust elavdada hoopis põhjendatud ning hästi motiveeritud reeglid. Mida halba võiks tuua endaga kaasa see, kui piiraksime vanalinnas müüdavate suveniiride valiku vaid Eestimaal toodetuga. Kui turistid soovivad omandada võltsmerevaiku või naaberriigi sümbolina tuntud puunukke, võiksid nad seda teha vanalinnast kaugemal.
Kesklinnas asuvate muuseumide tase on muutunud üha paremaks, Erilise kiituse on ära teeninud Tallinna Linnamuuseum ning selle filiaalid, mille ekspositsioon on muutunud kaasaegseks, köitvaks, samas harivaks ning ajaloo kontekstis informatiivseks. Linnamuuseumi peamaja püsiekspositsioon on mänguline, pakkudes vahetut kontakti nii kaugema- kui lähiminevikuga. Kiek in de Kök ja bastioni käigud on muutunud turistide seas tõeliseks maiuspalaks. Linna külaliste meelispaigaks on saanud muuseum-kohvik Neitsi torn. Laialdast huvi pakub ka Rahvarinde muuseum, mis aitab kaugemalt tulnutel paremini mõista 25 aasta eest iseseisvuse taastanud veretu revolutsiooni fenomeni.
Kesisem on turistidele pakutava meelelahutusega. Siiski on ka siin toimunud viimastel aastatel positiivseid arenguid. Kullassepa tänaval möödunud aastal avatud atraktsioon Tallinna Legendid, on oma mängulise ajalookäsitlusega pälvinud suurt tähelepanu. Samas pole vanalinna lisandunud sepapadasid, käsitöökodasid, pottsepa töötubasid, pagarikohvikuid – neid mängulisi atraktsioone, mis kaasaksid linna külalisi tegevusse ja tutvustaksid neile keskaegse linna kombestikku. Seda tühikut püüab täita Olde Hansa, kelle tublid mandlimüüjad ja heeroldid on saanud osaks vanalinna tänavakultuurist, ent kindlasti ootaks, et neile lisanduks veelgi läbimõeldud ja hästi esitatud teatraalseid atraktsioone.
Turisminduse negatiivse külje pealt tooksin ära velotaksondusega seonduva. See on näide, kuidas head kavatsused võivad halva teostuse korral muutuda enda vastandiks. Kindlasti poleks kellelgi midagi hoolivalt liiklevate ja viisakate juhtidega velotaksode vastu, kuid ilma igasuguste reegliteta kihutavad kolmerattalised, mille juhid panevad ohtu jalakäijate tervise ning petavad kliente, on meie linnale koormaks. Eelmisel aastal olime sunnitud piirama nende liikumist vanalinnas. Sooviksime piirata ka velotaksode arvukust ja kehtestada ratastele ning juhtide oskustele kindlad nõuded, ent kahjuks pole riik seni vaevunud selles osas omavalitsusega tulemuslikku koostööd tegema ja kuni seadusandlus meil regulatsioonide kehtestamist ei võimalda, kihutavad suvises Tallinnas takistamatult kõnniteedel ja keelumärke eirates ka jalakäijate alal, kümned velotaksod, mille juhtidel ei pruugi olla kaasas ühtki luba ega klienditeenindamist võimaldavat litsentsi.
See suvi tuleb vanalinnas eelmistest keerulisem.
Juba eelmistel aastatel on tulnud ette olukordi, kus mitme suure kruiisilaeva samaaegsel sadamas viibimisel, on Viru tänav jäänud turistidele kitsaks. Sellel suvel on olukord komplitseeritum, sest Viru tänava rekonstrueerimistööd sulgevad selle olulise vanalinna logistilise telje sootuks. Juunis Mere puiesteel ja Viru ringil algav trammitee rekonstrueerimine, muudab olukorra veelgi keerulisemaks. Ent püüame omalt poolt teha kõik, et need tööd turiste ja kohalikke elanikke võimalikult vähe häiriksid. Samas on Viru tänava osaline sulgemine võimalus Harju ja Pika tänava äridele ja toitlustusettevõtetele, sest vanalinna logistiline telg paikneb ümber just nendele tänavatele.
Ükski üritus ei jää ajutiste ebamugavuste pärast toimumata. Tulevad nii vanalinna, kui ka keskaja päevad, Raekoja platsi laadad ning suvekontserdid. Kesklinn on turismihooajaks valmis. Kesklinlastelt aga ootaks abivalmidust ja sõbralikku suhtumist neisse, kes meile suvel kõikjalt maailmast külla sõidavad.

Comments

    Kategooriad

    All
    Hetkel Päevakorras
    Lõuna-Eesti
    Sport
    Tallinn

    Autor

    Minust

    Arhiiv

    December 2016
    November 2016
    October 2016
    September 2016
    August 2016
    June 2016
    May 2016
    April 2016
    February 2016
    December 2015
    November 2015
    October 2015
    August 2015
    July 2015
    June 2015
    May 2015
    April 2015
    March 2015
    February 2015
    January 2015
    December 2014
    November 2014

Powered by Create your own unique website with customizable templates.