Blog Archives

Möödunud nädala kokkuvõte ja algava nädala (26. jaanuar – 1. veebruar 2015) eesmärgid Eesti Meistrivõistlusteks valmistumisel.

26/1/2015

Nagu lisatud videolt näha, rassin matil täie jõuga. Vaid väike lihaste vigastus annab end paremas küljes tunda, sellepärast ka selili maandusin. Aga pole häda, 1.märtsiks on see ammu unustatud. Ka jõusaalis panen taas täie pressiga. Kaal normaliseerub, sest õhtused söögikorrad olen vahele jätnud.

Suutsin püsida heas tempos, nagu eelmisel nädalal eesmärgiks seadsin. Ka tugevad sparringupartnerid on olemas. Nüüd pole muud, kui samas tempos edasi! Tunne on igatahes tugev.

Niisiis 1. märtsil võitma!

Comments

Möödunud nädala kokkuvõte ja algava nädala (19. – 25. jaanuar 2015) eesmärgid Eesti Meistrivõistlusteks valmistumisel.

19/1/2015

Comments

Nonii! Kaal on langenud alla 105 kg. Pole kahtluski, et meistrivõistlusteks kaalu saamine pole enam mingi probleem. Selleks on loonud eeldused kõva trenn, mida viimasel nädalal tegin ja muidugi Ott Kiivikase toitumisalased nõuanded. Ott jagab asja!

Läinud nädalal panin trennis kõik välja. Maadlesin Elar Piksaarega. Tema nimi maadlushuvilistele tutvustamist ei vaja. Mees on väga heas vormis, aga mulle ei suutnud tuult alla teha. Mis järeldused sellest võib teha? Jah, täpselt, mu vorm on tõusul.

22. olin Haapsalus koolitusel. Leidsin ka seal maadlussaali üles ja katsusin kohalikega jõudu. Olid sama sitked vennad kui Valgas. Eestimaal on igal pool kõvasid vendi. Pole tõsi et sporti vaid Tallinnas ja Tartus tehakse.

Nädalavahetusel olin Valgas ja sealgi käisin, korduvalt matil. Valgas trenni teha on muidugi täiesti eriline tunne. Valga on ju kodulinn!

Algaval nädalal püüan püsida heas tempos ja leida tugevad sparringupartnerid. Muidugi järgin ka Oti nõuandeid ja tegelen üldfüüsilisega.

Pöidlad püsti!

Comments

Möödunud nädala kokkuvõte ja algava nädala (12. – 18. jaanuar 2015) eesmärgid Eesti Meistrivõistlusteks valmistumisel.

12/1/2015

Comments

Nüüd, kui tervisega taas kõik korras ja pühadega õnnelikult ühele poole saadud, tunnen, kuidas iga päevaga jõudu ja tahtmist juurde tuleb. Võib öelda, et sporditegemisega liigub kõik tõusvas joones.

Ükskõik, kui väsitavaks ja pikaks on tööpäevad veninud, õhtu kuulub treeningule. Võtsin sel nädalal kaalus 700 grammi maha ja seda paljus tänu Ott Kiivikase headele toitumisalastele nõuannetele, mida meister mulle jõusaalis jagas.

Nüüd tuleb põhitähelepanu pöörata sellele, et matil piisavalt võhma jätkuks. Selleks on parim viis sparrnigu simultanid. Kuigi taolist treeningmeetodit võib pidada üheks kurnavamaks tegevuseks maailmas, on selle kadalipu läbimine siiski hädavajalik. Tahan endast 1. märtsil anda 200%, ja seda nii tiitlivõistlustel kui Riigikogu valimistel. Kui õnnestuks mõlemalt võistluselt auhind ära tuua, oleksin äärmiselt rahul. Aga et see nii juhtuks tuleb teha tööd ja endast maksimum anda. Olen selleks valmis.

Comments

Revolutsiooni asemel stabiilne areng

9/1/2015

Comments

Valga linnavalitsus on tulnud välja kiiduväärt algatusega, toetada ja suunata elamufondi kaasajastamist linnas. Linnapea Valgamaalases ilmunud artikkel „Vajame uusi ja paremaid elamispindu“ annab kavandatust hea ülevaate, ent kahjuks jääb kirjatükk oma paljusõnalisuses lugejatele raskesti hoomatavaks. Siinkohal tooksin ühe lausega välja Valga korteriprojekti põhisisu – Pooltühjadest ja amortiseerunud elamutest viiakse inimesed üle linna poolt renoveeritud hoonetesse ja üleliigsed tühjaks jäävad majad lammutatakse.

Iseenesest on tegemist hästi mõeldud algatusega. Ent kogu protsessi vaadeldakse linnaametniku, mitte inimese positsioonilt. Vastamata on taolise ümberpaigutuse käigus tekkivale põhiküsimusele - mida inimene võidab ja mida kaotab?

Linnavalitsuse plaani kohaselt saavad ümberpaigutatavad vastu heakorrastatud elamispinna, vähenevad korterite ülalpidamiskulud ja paraneb linnaruumi logistika. See on suurepärane! Kuid edasi muutub lugu veidi keerulisemaks. Praeguse kava kohaselt kolivad inimesed välja erastatud ruumidest ning saavad vastu munitsipaalpinna, muutudes nii omanikest üürnikeks. Eestis, kus omandireformi käigus erastati kõik korterid, on kohatu viidata idaeuroopa samalaadsetele kogemustele, kus lauserastamist ei toimunud. Arvestades kohalikku reaalsust, oleks siin tegemist korterite tasuta võõrandamisega. Plaani kitsaskohta ei silu ka see, kui lammutatud majade alused kinnistud jäetakse inimeste omandisse, sest kui hoonega kinnistu Valga äärelinnas omab veel mingit turuväärtust, siis tühi ja perspektiivitu krunt kindlasti mitte. Pigem jäävad omanikele kaela kulud maamaksu ja kinnistu korrastamiskohustuse näol. Muidugi on võimalus kinnistust linna kasuks loobuda, ent siin lõhnab siis juba suisa natsionaliseerimise järele nagu harrastati neljakümnendatel.

Et segaste skeemidega protsess inimestele vastuvõetavaks muuta, tuleks lähtuda sellest, et korterifondi korrastamine, mille vajalikkuses pole alust kahelda, tuleb viia kommertsalustele. Ümberasustatavatel korteritel on soetamisväärtus ning kuni majade tühjakstõstmiseni ka turuväärtus. See tuleb omanikele kompenseerida. Ühe võimalusena võib vana korteri hind olla sissemaksuks linna poolt renoveeritud/ehitatud uue korteri omandamisel. Ülejäänu oleks võimalik tasuda pikaajalise linna poolt garanteeritud madalaprotsendilise laenu abil. Siis kaoks ka küsimus tühjaksjääva elamumaa muutmisest sotsiaalmaaks, mis linna huvides on nähtavasti samuti möödapääsmatu protseduur. Ei soovi ju linnavalitsus, et tühjad maaüksused maltsa kasvaks ja linna välisilmet risustaks.

Kui Valga korteriomandireform pole pelgalt valimiseelne tühja tünni kõma, tuleks linnavalitsusel juba praegu asuda taotlema riigilt ressursse, millega eluasemed inimestele kompenseerida. Ei tohi lubada korduda omandireformi aegset küüditamist, kus nn sundüürnikelt rööviti nende kodud.

Asjale tuleks aga läheneda komplekssemalt. Kui amortiseerunud kortermajade lammutamisel järele jäävad kinnistud tulevad peale korterite õiglase hinnaga väljaostmist linna omandisse, siis saaks nende baasil luua tööstuspark-inkubaatori, kus elamumaast tootmismaaks ümber vormistatud krundid võiks anda ettevõtjatele pikaajalise odava hoonestusõigusega kasutada. Kindlasti oleks taolisel soodustingimustega ärimaa pakkumisel jumet. Ettevõtluse ligimeelitamisel on aga teadagi millised tagajärjed, tekivad uued tasuvad töökohad, väljaränne pidurdub ja siit tulenevalt saab ennetada tulevikus pooltühjaks jäävate kortermajade probleemi. Lumepalli veeremine oleks peatatud. Läbimõelduma majandamisega jõuaks Valga nende linnade hulka, kus elanikkond pigem kasvab, mitte ei kahane.

Niisiis valgalased, ärge loobuge kergekäeliselt oma korteritest, mille olete kunagi nn kollaste kaartidega omandanud või siis avatud turult ostnud. Teil on omanikena õigus nõuda kompensatsiooni ja mitte ükski „kõrgem eesmärk“ ei saa sundida teid omast loobuma.

Seitse korda mööda, üks kord lõika ütleb vanasõna. Ka Valga eluasemerevolutsioonil tuleks veidi hoogu maha võtta ning arutada, kuidas hea idee kõiki osapooli rahuldavalt ellu viia. Pole tarvis rutata, sest valimiseelse rapsimise asemel vajab Valga pigem stabiilset arengut.

Comments

Tallinna Kesklinn - parim igal aastaajal

7/1/2015

Comments

Kesklinna vanem Alar Nääme räägib oma linnaosast.

Comments

Tallinna Kesklinna elanikkond kasvab

5/1/2015

Comments

Aasta jooksul täienes Tallinna Kesklinn 2158 elaniku võrra. Kui läinud aasta esimesel päeval elas pealinna südames alaliselt 55 750 inimest, siis 1. jaanuaril 2015 oli Kesklinna elanikuks registreerunuid juba 57 908.

Tallinna Kesklinna vanema Alar Nääme sõnul on linnaosa elanike arvu järjekindel kasv tingitud siinse elukeskkonna tasakaalustatud arengust, mis pakub ühtviisi häid võimalusi nii aktiivsetele noortele kui rahulikumat eluviisi hindavatele vanema põlve esindajatele. „Tallinna Kesklinnas viiakse praktikas ellu inimkeskseid urbanistlikke lahendusi, mis muudavad siinse linnaruumi elanikele mugavaks. Vähe on paiku, kus iidsed traditsioonid ja kaasaegne arhitektoonika looksid ühildudes sama kordumatuid elamusi, kui Tallinna südames. Rohelus ja modernne city, keskaegne vanalinn ja viimase tehnika sõna kohaselt rajatud kõrghooned - see on tänane Tallinna Kesklinn, mille populaarsus nii elanike kui turistide seas üha kasvab,“ lisas Nääme.

Tallinnas tervikuna lisandus aastaga 4527 elanikku. Seisuga 1. jaanuar 2015 elas pealinnas alaliselt 434 426 inimest.

Comments

Möödunud nädala kokkuvõte ja algava nädala (5. – 11. jaanuar 2015) eesmärgid Eesti Meistrivõistlusteks valmistumisel.

5/1/2015

Comments

Öeldakse, et veerevale kivile sammal ei kasva, ehk siis see, kes harjunud tegutsema, ei tohi end lõdvaks lasta. Ja tõsi on! Pühade aegsed puhkepäevad, kui sain üle hulga aja elu veidi lõdvemalt võtta ning pingelisest Kesklinna vanema tööst puhata, mõjusid mulle halvasti. Oskasin hankida kerge külmetuse, mis küll ei sundinud voodisse jääma, kuid keeras otse öeldes tuksi mu suurepärased trenniplaanid.

Praegu tunnen end küll suhteliselt hästi, ent tean varasematest kogemustest, et äsja põdenult ei tohi füüsist kohe täispingesse sundida.

Püüan algaval nädalal taas tasapisi trennima hakata, kord-korralt koormust tõstes, et endale mitte liiga teha.

1. märtsini jääb täpselt 8 nädalat.

Comments

Möödunud nädala kokkuvõte ja algava nädala (26. jaanuar – 1. veebruar 2015) eesmärgid Eesti Meistrivõistlusteks valmistumisel.

Möödunud nädala kokkuvõte ja algava nädala (19. – 25. jaanuar 2015) eesmärgid Eesti Meistrivõistlusteks valmistumisel.

Möödunud nädala kokkuvõte ja algava nädala (12. – 18. jaanuar 2015) eesmärgid Eesti Meistrivõistlusteks valmistumisel.

Revolutsiooni asemel stabiilne areng

Tallinna Kesklinn - parim igal aastaajal

Tallinna Kesklinna elanikkond kasvab

Möödunud nädala kokkuvõte ja algava nädala (5. – 11. jaanuar 2015) eesmärgid Eesti Meistrivõistlusteks valmistumisel.

Kategooriad

Autor

Arhiiv