8. juunil toimus Valga Linnavolikogus umbusaldus linnapea Kalev Härkile. Umbusalduse põhjuseks oli Priimetsa kooli Kuperjanovi tänavalt Vabaduse tänavale ümberkolimise plaan ning kogukonna seisukohti alahindav juhtimisstiil. Kuna umbusaldus ei leidnud hääletusel osalenud linnavolinike poolt piisavat toetust, jäi Kalev Härk ametisse. Ent kindlasti ei saa umbusaldust lugeda läbikukkunuks. Toimunut pole põhjust tõlgendada must-valgelt, vaid demokraatlikus protsessis on igal algatusel, olgu see siis umbusaldus või vastuseis mõnele eelnõule, märksa laiem tähendus, kui pelgalt kellegi ametist kangutamine või linnavalitsuse tegevusele kaigaste kodarasse loopimine. Ega linnapea puhkusele saatmine polnudki umbusalduse algatajate peamiseks eesmärgiks. Olles üks seitsmest umbusaldusele allkirja andnust, soovin lähemalt selgitada, miks umbusaldajatega kaasa läksin ning millist otsest kasu valgalastele toimunust loodan.
Iga otsuse taga peab seisma dialoog kogukonnaga.
Omavalitsuse suurimaks väljakutseks on oskus ja tahe kogukonnaga dialoogi pidada. Mida väiksem on omavalitsusüksus, seda olulisem on kaasata otsustusprotsessi iga asjasthuvitatud elanik. Tark omavalitsusjuht teab, milline jõud on kogukonna toetusel ja kui lihtne on seda kaotada. Kalev Härk peaks oma ametisoleku aja jooksul olema kogunud piisavalt praktilist kogemust, et selle tõsiasjaga arvestada. Et ta oskab vajadusel oma seisukohti põhjendada ning erinevate osapoolte positsioone lähendada, näitab tema tegevus haldusreformi ettevalmistamisel, kus sotsiaaldemokraadid on võtnud Valgas reformierakonnalt juhtpositsiooni. Tõik, et Priimetsa kooli ümberkolimise projekti puhul pole Härk vaevunud lastevanemate ega kooli hoolekoguga arvestama, sisendab kahtlust, et nähtavasti on projektis ka tema enda jaoks piisavalt küsitavusi ning eluvõõrast lähenemist. Ja kuidas sa seletad teistele asja, millesse ise jäägitult ei usu. Aga kogukonna ülesanne pole linnapea hingeseisundit uurida või andestada, kui too pelgalt parteilisest distsipliinist lähtudes, püüab läbi suruda mitte just kõige terasemalt kavandatud ettevõtmist. Selleks, et meenutada Härkile, kui oluline on arvestada 184 lapsevanema poolt allkirjastatud märgukirjaga, kus need paluvad jätta kool Kupoerjanovi tänavasse ning toovad ära ka põhjendused, miks nad seda õigemaks peavad, oli tarvis algatada umbusaldus. Toimunut võib võrrelda kollase kaardi andmisega jalgpallis – saad küll edasi mängida, ent nüüd oled erilise tähelepanu alla ja kui veelkord reeglite vastu patustad, võid teenida teise kollase ning sind kõrvaldatakse mängust.
Miks Priimäe kool peaks üldse kolima?
Seda ei mõista lapsevanemad, ega ka enamik volikogu liikmetest. Ma ei rutta kinnitama, et kooli kolimise plaanis ei leidu midagi positiivset, lihtsalt senised põhjendused, niivõrd, kui neid on vaevutud andma, ei veena. Ma ei adu, kuidas parandab kesklinna oletatav elavdamine ja räämas hoonete kooli arvelt kohendamine laste õppimistingimusi. Aga just see peaks olema põhiargument. Võib-olla on põhjendused olemas, aga ei Kalev Härk ega tema alluvad, ole vaevunud neid ei volikogu liikmete, ega kogukonnaga jagama. Siit saabki toitu usaldamatus, mis sünnitab lõhe linnavalitsuse ja linnakodanike suhetes. See on äärmiselt ohtlik tendents, sest teravad kogukonnasisesed vastuolud pärsivad linna arengut laiemalt, kui vaid koolivõrgu korrastamise küsimuses. Võimu võõrandumine rahvast on lükanud troonilt märksa võimsamaid valitsejaid, kui Valga linnapea. Seda soovisingi Kalev Härki umbusaldusele allkirja andes asjaomastele meenutada.
Valgamaalane andis teada, et linnapea umbusaldus kukkus läbi. See ei vasta tõele. Ükski umbusaldus ei saa läbi kukkuda, sest sellega kaasnevad järelmid nii umbusaldatavale kui umbusalduse esitanutele. Parimal juhul on selleks soov alustada tõsist dialoogi ühisosa leidmiseks. Lapsevanemad ja kooli hooldekodu ootavad seda.
Iga otsuse taga peab seisma dialoog kogukonnaga.
Omavalitsuse suurimaks väljakutseks on oskus ja tahe kogukonnaga dialoogi pidada. Mida väiksem on omavalitsusüksus, seda olulisem on kaasata otsustusprotsessi iga asjasthuvitatud elanik. Tark omavalitsusjuht teab, milline jõud on kogukonna toetusel ja kui lihtne on seda kaotada. Kalev Härk peaks oma ametisoleku aja jooksul olema kogunud piisavalt praktilist kogemust, et selle tõsiasjaga arvestada. Et ta oskab vajadusel oma seisukohti põhjendada ning erinevate osapoolte positsioone lähendada, näitab tema tegevus haldusreformi ettevalmistamisel, kus sotsiaaldemokraadid on võtnud Valgas reformierakonnalt juhtpositsiooni. Tõik, et Priimetsa kooli ümberkolimise projekti puhul pole Härk vaevunud lastevanemate ega kooli hoolekoguga arvestama, sisendab kahtlust, et nähtavasti on projektis ka tema enda jaoks piisavalt küsitavusi ning eluvõõrast lähenemist. Ja kuidas sa seletad teistele asja, millesse ise jäägitult ei usu. Aga kogukonna ülesanne pole linnapea hingeseisundit uurida või andestada, kui too pelgalt parteilisest distsipliinist lähtudes, püüab läbi suruda mitte just kõige terasemalt kavandatud ettevõtmist. Selleks, et meenutada Härkile, kui oluline on arvestada 184 lapsevanema poolt allkirjastatud märgukirjaga, kus need paluvad jätta kool Kupoerjanovi tänavasse ning toovad ära ka põhjendused, miks nad seda õigemaks peavad, oli tarvis algatada umbusaldus. Toimunut võib võrrelda kollase kaardi andmisega jalgpallis – saad küll edasi mängida, ent nüüd oled erilise tähelepanu alla ja kui veelkord reeglite vastu patustad, võid teenida teise kollase ning sind kõrvaldatakse mängust.
Miks Priimäe kool peaks üldse kolima?
Seda ei mõista lapsevanemad, ega ka enamik volikogu liikmetest. Ma ei rutta kinnitama, et kooli kolimise plaanis ei leidu midagi positiivset, lihtsalt senised põhjendused, niivõrd, kui neid on vaevutud andma, ei veena. Ma ei adu, kuidas parandab kesklinna oletatav elavdamine ja räämas hoonete kooli arvelt kohendamine laste õppimistingimusi. Aga just see peaks olema põhiargument. Võib-olla on põhjendused olemas, aga ei Kalev Härk ega tema alluvad, ole vaevunud neid ei volikogu liikmete, ega kogukonnaga jagama. Siit saabki toitu usaldamatus, mis sünnitab lõhe linnavalitsuse ja linnakodanike suhetes. See on äärmiselt ohtlik tendents, sest teravad kogukonnasisesed vastuolud pärsivad linna arengut laiemalt, kui vaid koolivõrgu korrastamise küsimuses. Võimu võõrandumine rahvast on lükanud troonilt märksa võimsamaid valitsejaid, kui Valga linnapea. Seda soovisingi Kalev Härki umbusaldusele allkirja andes asjaomastele meenutada.
Valgamaalane andis teada, et linnapea umbusaldus kukkus läbi. See ei vasta tõele. Ükski umbusaldus ei saa läbi kukkuda, sest sellega kaasnevad järelmid nii umbusaldatavale kui umbusalduse esitanutele. Parimal juhul on selleks soov alustada tõsist dialoogi ühisosa leidmiseks. Lapsevanemad ja kooli hooldekodu ootavad seda.
