• Blogi
Alar Nääme

Umbusaldus Valga linnapeale täitis eesmärgi

28/6/2016

Comments

 
Picture
8. juunil toimus Valga Linnavolikogus umbusaldus linnapea Kalev Härkile. Umbusalduse põhjuseks oli Priimetsa kooli Kuperjanovi tänavalt Vabaduse tänavale ümberkolimise plaan ning kogukonna seisukohti alahindav juhtimisstiil. Kuna umbusaldus ei leidnud hääletusel osalenud linnavolinike poolt piisavat toetust, jäi Kalev Härk ametisse. Ent kindlasti ei saa umbusaldust lugeda läbikukkunuks. Toimunut pole põhjust tõlgendada must-valgelt, vaid demokraatlikus protsessis on igal algatusel, olgu see siis umbusaldus või vastuseis mõnele eelnõule, märksa laiem tähendus, kui pelgalt kellegi ametist kangutamine või linnavalitsuse tegevusele kaigaste kodarasse loopimine. Ega linnapea puhkusele saatmine polnudki umbusalduse algatajate peamiseks eesmärgiks. Olles üks seitsmest umbusaldusele allkirja andnust, soovin lähemalt selgitada, miks umbusaldajatega kaasa läksin ning millist otsest kasu valgalastele toimunust loodan.
Iga otsuse taga peab seisma dialoog kogukonnaga.
Omavalitsuse suurimaks väljakutseks on oskus ja tahe kogukonnaga dialoogi pidada. Mida väiksem on omavalitsusüksus, seda olulisem on kaasata otsustusprotsessi iga asjasthuvitatud elanik. Tark omavalitsusjuht teab, milline jõud on kogukonna toetusel ja kui lihtne on seda kaotada. Kalev Härk peaks oma ametisoleku aja jooksul olema kogunud piisavalt praktilist kogemust, et selle tõsiasjaga arvestada. Et ta oskab vajadusel oma seisukohti põhjendada ning erinevate osapoolte positsioone lähendada, näitab tema tegevus haldusreformi ettevalmistamisel, kus sotsiaaldemokraadid on võtnud Valgas reformierakonnalt juhtpositsiooni. Tõik, et Priimetsa kooli ümberkolimise projekti puhul pole Härk vaevunud lastevanemate ega kooli hoolekoguga arvestama, sisendab kahtlust, et nähtavasti on projektis ka tema enda jaoks piisavalt küsitavusi ning eluvõõrast lähenemist. Ja kuidas sa seletad teistele asja, millesse ise jäägitult ei usu. Aga kogukonna ülesanne pole linnapea hingeseisundit uurida või andestada, kui too pelgalt parteilisest distsipliinist lähtudes, püüab läbi suruda mitte just kõige terasemalt kavandatud ettevõtmist. Selleks, et meenutada Härkile, kui oluline on arvestada 184 lapsevanema poolt allkirjastatud märgukirjaga, kus need paluvad jätta kool Kupoerjanovi tänavasse ning toovad ära ka põhjendused, miks nad seda õigemaks peavad, oli tarvis algatada umbusaldus. Toimunut võib võrrelda kollase kaardi andmisega jalgpallis – saad küll edasi mängida, ent nüüd oled erilise tähelepanu alla ja kui veelkord reeglite vastu patustad, võid teenida teise kollase ning sind kõrvaldatakse mängust.
Miks Priimäe kool peaks üldse kolima?
Seda ei mõista lapsevanemad, ega ka enamik volikogu liikmetest. Ma ei rutta kinnitama, et kooli kolimise plaanis ei leidu midagi positiivset, lihtsalt senised põhjendused, niivõrd, kui neid on vaevutud andma, ei veena. Ma ei adu, kuidas parandab kesklinna oletatav elavdamine ja räämas hoonete kooli arvelt kohendamine laste õppimistingimusi. Aga just see peaks olema põhiargument. Võib-olla on põhjendused olemas, aga ei Kalev Härk ega tema alluvad, ole vaevunud neid ei volikogu liikmete, ega kogukonnaga jagama. Siit saabki toitu usaldamatus, mis sünnitab lõhe linnavalitsuse ja linnakodanike suhetes. See on äärmiselt ohtlik tendents, sest teravad kogukonnasisesed vastuolud pärsivad linna arengut laiemalt, kui vaid koolivõrgu korrastamise küsimuses. Võimu võõrandumine rahvast on lükanud troonilt märksa võimsamaid valitsejaid, kui Valga linnapea. Seda soovisingi Kalev Härki umbusaldusele allkirja andes asjaomastele meenutada.
Valgamaalane andis teada, et linnapea umbusaldus kukkus läbi. See ei vasta tõele. Ükski umbusaldus ei saa läbi kukkuda, sest sellega kaasnevad järelmid nii umbusaldatavale kui umbusalduse esitanutele. Parimal juhul on selleks soov alustada tõsist dialoogi ühisosa leidmiseks. Lapsevanemad ja kooli hooldekodu ootavad seda.


Comments

Riigi alkoholipoliitika toetab piiranguid

14/6/2016

Comments

 
Picture
Minu väljaütlemised Vanalinna ööbaaride lahtiolekuaegade piiramisest on toonud kaasa elava mõttevahetuse ning seega täitnud oma ülesande. Olen äärmiselt tänulik kõigile, kes on vanalinna ööelu teemalistes debattides kaasa löönud. Nii poolt kui vastuargumentide esitajad on andnud panuse probleemi igakülgseks vaagimiseks, mis ongi eelduseks erinevate osapoolte huve arvestava lahenduse leidmisel.
Nn läbukvartali ja laiemalt kogu vanalinna ning Tallinna ööelu reguleerimine on teema, mida saab lahendada vaid diskussiooni pidades ja kõiki osapooli ära kuulates. Samas ei tohi unustada, et alkoholitarbimisest rääkides tuleb arvestada riikliku alkoholipoliitika ja WHO põhimõttega ning need on ühesed – alkoholipruukimist tuleb ohjeldada, pidevtarbijate arvu vähendada, alkoholi kättesaadavust piirata.
Nagu näitavad uuringud, siis 80% Eesti elanikest pooldab meetmeid alkoholi tarbimise vähendamiseks ja 75% leiab, et meil juuakse liiga palju. Niisiis on enamuse sooviks rakendada kõiki võimalikke meetmeid alkoholipruukimise normaliseerimiseks. Saan aru, kui seda tõsiasja eiravad erakondade noortekogude populaarsusenäljas kogenematud poliitikuhakatised, ent kui riikliku alkoholipoliitika vastu esinevad valitsuserakondadesse kuuluvad parlamendisaadikud, on asi ikka enam kui kummaline. Vägisi tekib kahtlus, kas pole siin ajendiks isiklikud huvid.
Eesti alkoholipoliitika roheline raamat, nagu ka Ülemaailmse Tervishoiuorganisatsiooni globaalne strateegia, hõlmab kümmet valdkonda: 1. alkoholi kättesaadavuse reguleerimine 2. alkohoolsete jookide müügiedenduse ohjamine 3. hinnapoliitika karmistamine 4. salaalkoholi mõjude vähendamine 5. alkoholitarbimise negatiivsete mõjude vähendamine 6. joobes juhtimise vastased meetmed 7. kohalike omavalitsuste tegevus probleemide ennetamiseks ja kõrvaldamiseks 8. teadlikkuse kasvatamine 9. tervishoiupoliitika 10. seire ja hindamine. Neist põhimõtetest lähtuvad oma tegevuses nii Eesti riik, kui ka kohalikud omavalitsused. Alkoholipoliitika ei saa olla üheülbaline ning toetuda vaid harivatele loengutele, samas ei peitu lahendus ka pelgalt sunnimeetodite rakendamises. Tuleb tegutseda kompleksselt ning kõiki valdkondi kattes. Et Eestis nii käitutakse, kinnitab fakt, et meie alkoholitarbimine väheneb, nagu ka pidevate alkoholitarbijate osakaal ühiskonnas. Et sellele on mõjuvõimsaid vastaseid, kes alkoholilt ülikasumeid teenivad, näitab nii vastuses minister Ossinovski katsetele alkoholireklaami ja müüki piirata, kui ka asjast huvitatud baaripidajate püüe naeruvääristada katseid Vanalinna ööelu normipiiresse viia. Tahaksin lobistidele meelde tuletada, et kogu maailm võitleb alkoholiga, mis ühe osapoole jaoks tähendab teenistust, tarbijale ja riigile aga materiaalset kahju ning tervisekaotust.
Kõik alkoholitootjate vastuväited alkoholitarbimise vastastele regulatsioonidele keskenduvad isiklikule vastutusele ja kodaniku valikuvabadusele. See on demagoogia, sest alkoholi liigtarbimisest tulenevad kahjud maksab kinni ühiskond ja need kulutused pole väikesed. Nii et enda sandiks või surnuksjoomine pole kindlasti isikliku vastutuse ega valikuvabaduse küsimus.
2015 aastal Sotsiaalministeeriumi poolt välja antud juhendmaterjal kohalikele omavalitsustele näeb muuhulgas ette järelevalve tõhustamist alkoholiga kauplevatele ettevõtetele, kauplejatele juriidiliste lisapiirangute kehtestamist ning purjus isikutele alkoholi müümise keelamist. Neid riigi poolt soovitatud tegevusi järgib ka Kesklinna valitsus.
Vastuargumendid jäävad nõrgaks.
Lahkaksin lühidalt vanalinna ööelu reguleerimise vastaste väiteid. Kõigepealt püütakse seda kahtluse alla piirangute eesmärgipärasust. Nagu eelpool öeldud, näeb piiranguid ette nii riiklik alkoholipoliitika kui ka Maailma Tervishoiuorganisatsiooni strateegia. Sadade valdkonna asjatundjate soovituste kahtluse alla panek baaripidajate poolt, pole veenev. Rääkides mõnuainetega seonduvatest piirangutest, meenutan, et aastast 2020 lõpetatakse terves Euroopas mentooliga sigarettide müük. Sigaretitootjate ja Poola riigi hagi tubakavastase meetme peatamiseks, lükkas Euroopa Liidu kohus tagasi, kuna kohtu hinnangul muudab mentool oma meeldiva maitse ja lõhnaga tubakatooted tarbijate jaoks atraktiivsemaks ning nimetatud toodete atraktiivsuse vähendamine võib aidata kaasa suitsetamise leviku vähendamisele. Piiranguid inimeste tervise kaitseks peetakse Euroopas õiguspärasteks ning ka meil tuleb sellega harjuda. Värskeim näide õigustatud piirangute seaduslikkusest on Tallinna Halduskohtu otsus, mis jättis rahuldamata kaebuse, milles nõuti Suur-Karja tänavale öise sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamist. Kohus leidis, et kaebaja õigus tegeleda ettevõtlusega pole kaalukam, kui liiklusohutus ja elanike öörahu tagamine. Nii jäi mullu 20. novembrist kehtima hakanud piirang püsima.
Nii nagu võeti vastu suitsetamiskeeld toitlustusasutustes ja töökohtadel, nagu oleme leppinud alkoholimüügi kellajalise piiranguga kauplustes, pole midagi imelikku, kui mõistlik regulatsioon toob Eesti õigusruumi tagasi ka vanalinna mürtsukvartali. Või arvame tõsimeeli, et on normaalne, kui pealinnas tegutseb hall tsoon, kus eesti seadused avaliku korra rikkumisest ega öörahust ei kehti.
Veel üks armastatud leitmotiiv kõlab oponentide retoorikas – Vanalinn pole muuseum. Kas poleks siiski parem lähtuda sellest, mis vanalinn on. Koostöös UNESCOga koostatud Vanalinna arengukava ütleb nii: Tallinna vanalinn on keeruline maailmapärandipaik, kus kultuuripärand on üheaegselt tänapäevase elukeskkonna ja rahvusvahelise tähtsusega pärandipaiga rollis. Lähtugem siis sellest määratlusest ja tunnetagem vastutust, mis meil vanalinna väärtust hoides ja kaitstes kogu maailma ees lasub. Ärgem tehkem end odavaks, väites, et turistid tulevad meile üksnes ööelu nautima. Kõigepealt pole üle piiride voolav ööelu eriti nauditav, teiseks ei peaks me üritama end positsioneerida läbupealinnana.
Käputäis vanalinna baaride omanikke püüab jätta muljet, nagu oleks nende asutused linna tõmbenumbriks. See ei vasta tõele. Tallinlaste ja külaliste jaoks on märgilised paigad Olde Hansa, Peppersack, Kaerajaan, Troika ja Gloria. Need kohad pakuvad elamusi, ilma, et peaksid öö läbi kliente purjakile jootma.
Avalik ruum toimib tänu ühiskondlikele kokkulepetele. On normid ja väärtused, millest tuleb lähtuda. Väikese grupi ärihuvid ei saa kaaluda üles ühiskonna ootust, milleks on alkoholitarbimise vähendamine, seda eriti noorte seas. Nii nagu alkoholireklaamis on keelatud elustiili reklaamimine, tuleb lõpetada seadusi ja norme eirava käitumise tolereerimine nii vanalinnas kui mujal Tallinnas ja Eestis. Sellel teemal diskuteerides tuleks aga kõrvale jätta kitsarinnaline demagoogia ja üleolev suhtumine.


Comments

    Kategooriad

    All
    Hetkel Päevakorras
    Lõuna-Eesti
    Sport
    Tallinn

    Autor

    Minust

    Arhiiv

    December 2016
    November 2016
    October 2016
    September 2016
    August 2016
    June 2016
    May 2016
    April 2016
    February 2016
    December 2015
    November 2015
    October 2015
    August 2015
    July 2015
    June 2015
    May 2015
    April 2015
    March 2015
    February 2015
    January 2015
    December 2014
    November 2014

Powered by Create your own unique website with customizable templates.