• Blogi

Valga eduloo võti peitub toimivas raudtees

21/11/2016

Comments

 
Picture
Ametist lahkuv valitsus nägi oma tegevuse üht peamist prioriteeti Rail Balticu projektis. Selle nimel ohverdati Eesti regionaalsed huvid ning nähti võimalust Brüsselile muljet avaldades Reformierakonna juhtpoliitikutele rahvusvaheliselt plusspunkte teenida. Igaüks, kes julges Rail Balticu vajalikkuses kahelda ning viitas projekti kulukusele ning selles peituvatele ökoloogilistele ja sotsiaalsetele ohtudele, tembeldati tagurlaseks ning sunniti vaikima. Teerull töötas ja projekti kiiret elluviimist takistas üksnes Läti, Leedu ja Poola tegevus, kes pidasid prioriteediks oma riiklikke huve, ega tõtanud järeleandmisi tegema. Valga jaoks võib aga Rail Balticu realiseerumine tähendada tõsist probleemi. Pärnu kaudu Euroopasse suunduv eelisarendatav raudtee, riisuks niigi kokkukuivanud transiidilt viimase koore ning viiks Valga linna ja kogu regiooni taandarengusse. Rail Balticu negatiivsest mõjust Valga ettevõtlusele on seni vähe räägitud, kuna kohalikud poliitikutel oli mugavam valitsuserakonnale mitte vastanduda, samuti peljati naeruvääristamist peavoolumeedias. Nüüd, mil tabuteemasid järjest vähemaks jääb, võiks ka Valga poliitikud oma seisukoha selgemalt välja öelda ning alustada võitlust, et ülikalli ja mõttetu projekti asemel alustataks hoopis Valgat läbiva raudtee täiemahulist uuendamist. See tooks piirkoda uusi töökohti ning elavdaks kohalikku majandust. Kuna ametisseasuva valitsuse võtmeisiku, Jüri Ratase, suust on kõlanud lubadus tegeleda süvitsi Haapsalu raudtee taastamisega, siis võiks mõte Valga transpordisõlme taastamisest langeda samuti viljakale pinnale.
Rooma Klubi toetab Tallinn-Tartu-Valga raudtee rekonstrueerimist.
Neil päevil tegi Rail Balticat käsitleva avalduse Eesti Rooma Klubi. Tegemist on ülemaailmse teadlasi ja otsustajaid liitva ühingu 2001. aastal asutatud Eesti haruga, kuhu kuulub 58 lugupeetud teadlast. Rooma Klubi seisukohti hinnatakse kõikjal ning neid võetakse aluseks riikide poliitika kujundamisel. Loodan, et ka meie uus valitsus suudab hoiduda eelmise kabineti arrogantsetest vigadest ning seekordset Rooma Klubi avaldust võetakse kuulda.
Klubi suhtumise võib võtta kokku ühe lausega: „Praeguses olukorras tuleks valitsusel kaaluda Rail Balticu uuest transpordikoridorist loobumist ja asendada see võimalusel Tallinna-Tapa-Tartu-Valga ajaloolise raudteeühenduse uuendamisega.“ Ettepanek on igati mõistlik ja asjakohane ning arvestab väljakujunenud logistika ning regionaalpoliitiliste vajadustega, samuti vähendaks see kahjulikke keskkonnamõjusid.
Rooma Klubi osundab, et Rail Balticu projekti erapooletult vaaginud asjatundjad jõudsid järeldusele projekti rõhuasetuste muutumises, vastavalt Leedu ja Läti huvide esilekerkimisele. Kiire reisiliikluse võimaldamine on taandunud marginaalseks ja rõhk asetunud põhja-lõunasuunalistele kaubavedudele. See on ka mõistetav, sest pelgalt reisiliikluse tarbeks ülikallist projekti arendada oleks selgelt absurdne. Kuna Läti ja Leedu on oma regionaalpoliitilisi huvisid kiivalt kaitsnud, lisades arengukavasse ka Kaunas-Klaipeda ja Kaunas-Vilnius raudtee uuendamise, ongi Rail Balticust saanud pigem lõunanaabrite ambitsioonidega arvestav projekt. Poola pole eriti entusiastlik, sest ei näe otsest tulu, mistõttu kiire rongiühendus Kesk-Euroopaga takerdubki Poolasse. Samas ei saa Eestis inimesed enamat, võimalusest sõita kiirelt Tallinnast ja Pärnust Varssavisse. Kindlasti ei korva see Rail Balticaga kaasnevat sotsiaalmajanduslikku ja ökoloogilist kahju, sedastab Eesti Rooma Klubi.
Uus valitsus ei tohiks Rooma Klubi avaldust ignoreerida, ka peaks see olema äratuskellaks kõigile Lõuna-Eesti poliitikutele. Me ei tohi lubada, et õhku täis projekt kahjustataks regiooni huvisid, ei tohi ükskõikselt pealt vaadata kusagil kõrgel ja kaugel langetatud rumalate otsuste kangekaelset elluviimist. Rail Baltica tuleb päevakorrast maha võtta ning alustada Tallinn-Tapa-Tartu-Valga raudteeliini kaasajastamisega.



Comments

Umbusaldus Valga linnapeale täitis eesmärgi

28/6/2016

Comments

 
Picture
8. juunil toimus Valga Linnavolikogus umbusaldus linnapea Kalev Härkile. Umbusalduse põhjuseks oli Priimetsa kooli Kuperjanovi tänavalt Vabaduse tänavale ümberkolimise plaan ning kogukonna seisukohti alahindav juhtimisstiil. Kuna umbusaldus ei leidnud hääletusel osalenud linnavolinike poolt piisavat toetust, jäi Kalev Härk ametisse. Ent kindlasti ei saa umbusaldust lugeda läbikukkunuks. Toimunut pole põhjust tõlgendada must-valgelt, vaid demokraatlikus protsessis on igal algatusel, olgu see siis umbusaldus või vastuseis mõnele eelnõule, märksa laiem tähendus, kui pelgalt kellegi ametist kangutamine või linnavalitsuse tegevusele kaigaste kodarasse loopimine. Ega linnapea puhkusele saatmine polnudki umbusalduse algatajate peamiseks eesmärgiks. Olles üks seitsmest umbusaldusele allkirja andnust, soovin lähemalt selgitada, miks umbusaldajatega kaasa läksin ning millist otsest kasu valgalastele toimunust loodan.
Iga otsuse taga peab seisma dialoog kogukonnaga.
Omavalitsuse suurimaks väljakutseks on oskus ja tahe kogukonnaga dialoogi pidada. Mida väiksem on omavalitsusüksus, seda olulisem on kaasata otsustusprotsessi iga asjasthuvitatud elanik. Tark omavalitsusjuht teab, milline jõud on kogukonna toetusel ja kui lihtne on seda kaotada. Kalev Härk peaks oma ametisoleku aja jooksul olema kogunud piisavalt praktilist kogemust, et selle tõsiasjaga arvestada. Et ta oskab vajadusel oma seisukohti põhjendada ning erinevate osapoolte positsioone lähendada, näitab tema tegevus haldusreformi ettevalmistamisel, kus sotsiaaldemokraadid on võtnud Valgas reformierakonnalt juhtpositsiooni. Tõik, et Priimetsa kooli ümberkolimise projekti puhul pole Härk vaevunud lastevanemate ega kooli hoolekoguga arvestama, sisendab kahtlust, et nähtavasti on projektis ka tema enda jaoks piisavalt küsitavusi ning eluvõõrast lähenemist. Ja kuidas sa seletad teistele asja, millesse ise jäägitult ei usu. Aga kogukonna ülesanne pole linnapea hingeseisundit uurida või andestada, kui too pelgalt parteilisest distsipliinist lähtudes, püüab läbi suruda mitte just kõige terasemalt kavandatud ettevõtmist. Selleks, et meenutada Härkile, kui oluline on arvestada 184 lapsevanema poolt allkirjastatud märgukirjaga, kus need paluvad jätta kool Kupoerjanovi tänavasse ning toovad ära ka põhjendused, miks nad seda õigemaks peavad, oli tarvis algatada umbusaldus. Toimunut võib võrrelda kollase kaardi andmisega jalgpallis – saad küll edasi mängida, ent nüüd oled erilise tähelepanu alla ja kui veelkord reeglite vastu patustad, võid teenida teise kollase ning sind kõrvaldatakse mängust.
Miks Priimäe kool peaks üldse kolima?
Seda ei mõista lapsevanemad, ega ka enamik volikogu liikmetest. Ma ei rutta kinnitama, et kooli kolimise plaanis ei leidu midagi positiivset, lihtsalt senised põhjendused, niivõrd, kui neid on vaevutud andma, ei veena. Ma ei adu, kuidas parandab kesklinna oletatav elavdamine ja räämas hoonete kooli arvelt kohendamine laste õppimistingimusi. Aga just see peaks olema põhiargument. Võib-olla on põhjendused olemas, aga ei Kalev Härk ega tema alluvad, ole vaevunud neid ei volikogu liikmete, ega kogukonnaga jagama. Siit saabki toitu usaldamatus, mis sünnitab lõhe linnavalitsuse ja linnakodanike suhetes. See on äärmiselt ohtlik tendents, sest teravad kogukonnasisesed vastuolud pärsivad linna arengut laiemalt, kui vaid koolivõrgu korrastamise küsimuses. Võimu võõrandumine rahvast on lükanud troonilt märksa võimsamaid valitsejaid, kui Valga linnapea. Seda soovisingi Kalev Härki umbusaldusele allkirja andes asjaomastele meenutada.
Valgamaalane andis teada, et linnapea umbusaldus kukkus läbi. See ei vasta tõele. Ükski umbusaldus ei saa läbi kukkuda, sest sellega kaasnevad järelmid nii umbusaldatavale kui umbusalduse esitanutele. Parimal juhul on selleks soov alustada tõsist dialoogi ühisosa leidmiseks. Lapsevanemad ja kooli hooldekodu ootavad seda.


Comments

Paremerakondade nõrkus annab Valgale lootust

28/5/2016

Comments

 
Picture
Eesti väljatulek majandussurutisest on kulgenud aeglasemalt kui loodeti. Taas alandati majanduskasvu näitajaid, tööjõuturg vindub, välisinvesteeringud ei näita kasvu ja transiit on sootuks kokku kuivanud. Eesti peamine häda on töötus ning palgavaesus, mis pidurdab siseturu kosumist ning see omakorda peegeldub elatustasemel. Praegusel valitsusel puuduvad aga jätkusuutlikud ideed sellest nõiaringist väljumiseks.
Tööpuudus, kui majanduse peamine pärssija, jaotub piirkonniti erinevalt. Suurim on häda Ida-Virumaal ning valitsus vähemalt teeb näo, otsekui soovitaks seal rakendada riiklikke meetmeid töökohtade loomiseks. Pea sama raskes seisus Valgamaa on aga omapead jäetud. Keerulisest olukorrast väljatulek on kohalike omavalitsuste õlul, kelle võimalused on piiratud eelarvest johtuvalt kesised. Võluvitsa kõigist hädadest vabanemiseks loodetakse haldusreformist ja piiriülese koostöö arendamisest ning tuleb tunnistada, et teatud määral annavad need ka tulemust.
Valgamaa haldusreform peab leidma oma tee.
Haldusreformi on palju kirutud. Tahaksin siinkohal tuua välja selle võimalikud positiivsed tulemused. Olen nõus nendega, kes väidavad, et vaeste omavalitsuste liitmisel ei kasva mitte rikkus, vaid mitmekordistub vaesus ning teenused kaugenevad inimestest veelgi. Vastab tõele, kui haldusreformi läbiviijateks on parempoolsed reformistid ja IRL, nagu paljudes Eesti regioonides. Kui haldusreformi ohjad õnnestub enda kätte haarata vasak- ja tsentriparteidel, on tulemus veenvam. Arvestades haldusreformi läbiviimisel kohalike elanike huve, mitte tegeledes mehhaanilise kulude-tulude kokkuarvamisega, on väikevaldade liitmisel võimalik eelarvet suurema maksubaasi ja parema laekumisega kasvatada. Maksubaasi kasvu tagab aga suurvalla parem võimekus töökohtade loomisel. Kindlasti saavad suurvallad tagada valda rajatavatele ettevõtetele paremat kaadrit, suurem on ka hääleõigus maakonna ja riigi tasandil ning võimalused rahvusvaheliseks seireks ning koostööks. Muidugi on selleks vaja ühinejate head tahet. Valgamaal haldusreformi ühinemisläbirääkimistel juhtpositsiooni võtnud sotsiaaldemokraatidel näib selline tahe olevat. Oluline on nende koostöövalmidus Keskerakonnaga ning julgus tõrjuda Reformierakonna kiusatust suunata haldusreformi käskude-keeldudega.
Teenused tuleb tagada ka suurvallas.
Rääkides teenuste kaugenemisest, on tõsi, et kuni riigil puudub maaelu jätkusuutlikkust tagav regionaalpoliitika, on see suuresti kohalikest omavalitsustest sõltumatu protsess. Arstiabi koondamine suurtesse kombinaathaiglatesse on viinud selleni, et isegi paljudes Eesti mõistes keskmise suurusega linnades puudub võimalus teha kohapeal veidigi raskemaid operatsioone. Ka niivõrd enesestmõistetav meditsiiniteenus nagu sünnitusabi on maal kättesaamatu, ja seda väheneva rahvastiku tingimustes! Kaovad pangakontorid, kauplused, koolid ja rahvamajad. Ent just nende kahe viimase osas on kohalikel omavalitsustel võimalus sõna sekka öelda. Kui kodupaiga kooli säilitamiseks ei õnnestu seista vastu riigi poolsele ebamõistlikule koolivõrgu korralduskavale, tuleb minna erakooli asutamise teed. Pole normaalne, et lapsi viiakse kooli nelja-viiekümne kilomeetri kaugusele või tuleb vanematel laste nimel hüljata esivanemate talu ning kolida linna, kus kool lähedal. Erakoolid ning internetipõhise õppe senisest julgem rakendamine on need võimalused, mis aitavad säilitada kodulähedase kooli.
Valdade ühinemisel peavad jääma senised rahva- ning seltsimajad, kui külaelu keskused. Veelgi enam, vallavalitsuse koondamisel ühte, senisest tõmbekeskusest kaugemale jäävasse punkti, saab just seltsimajades perioodiliselt toimuvate valla ametnike vastuvõttude näol tagada omavalitsuse pakutavate teenuste säilimise inimeste kodukohas. On äärmiselt oluline, et omavalitsusametnikud tuleksid kohapeale, mitte ei ootaks, et inimesed sõidavad vallavalitsuses vajalike toimingute tegemiseks maha kümneid kilomeetreid.
Valga sotsiaaldemokraatidel on julgust võtta haldusläbirääkimistel koalitsioonipartneritest erinev positsioon ja Keskerakond on neid selles igati toetanud. Tõrjudes ühiselt paremerakondade ükskõiksust inimeste elujärje parandamise suhtes, on Valgamaal lootust kriisist väljuda.



Comments

Valgamaal on arengupotentsiaali

26/2/2016

Comments

 
Picture
Viimasel ajal on palju räägitud Ida-virumaa töötusest. Kahjuks pole valitsus Virumaa töötuse leevendamiseks mõistlikke lahendusi välja pakkunud. Ei saa ju tõena võtta minister Reinsalu lubadust viia virusse 1000 ametnikukohta. Kõigepealt pole see lahenduseks kohalike hõive parandamisele, teiseks mäletame, mis juhtus haridusministeeriumi Tartusse viimisega – tänaseks on  see taas kenasti Tallinnas tagasi.
Ent Virumaa Virumaaks, tegelikult on Valgamaa töötus samal tasemel, moodustades 9% tööealisest elanikkonnast. Seda on lubamatult palju. Kui mõelda, et nende 9% hulgas on arvestatav osa pikaajalistel tööotsijatel, aimame kiretu arvu taga isiklikke tragöödiaid, perede purunemist ja vaesuses elavaid lapsi – kõike seda, mida üks euroopalik riik lubada ei tohiks.
Kas haldusreform toob uusi töökohti?
Sama järjekindlalt, kui vaikitakse kõrgest töötuse määrast, pakub valitsus kõikide probleemide lahendusena välja haldusreformi. Ent kindlasti pole tegemist võluvitsaga, mis Valgamaa ja teiste Eesti paikade elu kihama paneb. Haldusreformi, selle praegusel kujul, võib pidada asendustegevuseks, mille abil püütakse näidata, nagu oleks koalitsioonil tõepoolest plaan, kuidas Eestimaad inimestest tühjaksvoolamisest ning vaesusest päästa. Tegelikult on haldusreformi ainus eesmärk tõsta mehhaanilise maksumaksjate arvu kasvatamise abil tulubaasi. Selles, et minimaalse 5000 elaniku nõue seda ka tõeliselt teeb, tuleb kahelda. Samavõrd, kui lisandub maksumaksjaid, tuleb juurde ka abivajajaid. Kuna kaovad kodulähedased teenused, kallineb maaelu veelgi ning kaotatud töökohad lisavad heitunute ridadesse uusi liikmeid. Haldusreform ei loo uusi töökohti, ei käivita majandust – see on vaevu koospüsiva elumaja ülevärvimine, mis pakub mõneks ajaks silmailu, ent ei paranda mingilgi määral elanike heaolu.
Kuidas anda Valgamaale uus hingamine?
Lahendus töötuse vähendamiseks ning inimeste elujärje parandamiseks peitub siiski ettevõtluses ning tootjatele soodsate tingimuste loomises. On viimane aeg teadvustada Valgamaa olukorda ning asuda ette valmistama radikaalseid piirkondlikke meetmeid, kuidas ettevõtteid kohale meelitada. Riigil tuleks leida vahendeid Valgamaa stardikapitali asutamiseks, kus näiteks poole aasta või aasta jooksul makstakse kinni alustavate ettevõtete palgakulud. Kui selleks kohe raha ei leita, siis on esimese sammuna võimalik vabastada Valgamaale töökohti loovad ettevõtted sotsiaalmaksust. Riigi ülesanne oleks otsida nii kohalikke kui rahvusvahelisi ettevõtteid, kes huvituksid investeerimisest Eestisse, eriti aga tööpuuduses vaevlevatesse piirkondadesse nagu Valgamaa. See oleks vähim, mida majandusministeeriumilt oodata. Kui kompetentsist puudu jääb, võib seda hankida rahvusvaheliste konsultatsioonifirmade kaudu.
Eraldi teema seondub maaelu päästmisega, milleks põllumajandusministeerium pole seni lillegi liigutanud. Eesti on ainus Euroliidu riik, kus piimatootjatele ei maksta toetust. Tulemuseks on karja müümine Lätti, Leetu ja Poolasse, kus oma põllumehe eest paremini hoolt kantakse. Ka seakasvatus vajab kriisist väljatoomist ning seda juba täna.
Lisaks riigipoolsetele meetmetele on võimalused tööpuuduse leevendamiseks ka kohalikel omavalitsustel. Selle asemel, et käed rüpes istuda, tuleks kohapeal kaardistada kõik viisid uute töökohtade loomiseks ning toodangu turustamiseks. Ei teeks paha, kui omavalitsuse juures töötaks pädev majanduskonsultant, kes oleks samal ajal ka tugev praktik. Tema poolt pakutav abi oleks ettevõtjatele tasuta. Samuti peaksid omavalitsused looma võimekuse taotlemaks erinevaid regionaaltoetusi.
Valgamaa omavalitsused ei saa kujunenud olukorrale läbi sõrmede vaadata. Selle asemel, et pidada arvukaid haldusreformi vaagivaid nõupidamisi, tuleks seljad kokku panna ning leida tee tööpuudusest ning palgavaesusest väljumiseks. Selleks on inimesed poliitikuid usaldanud.


Comments

Valga võiks Otepääst eeskuju võtta

28/12/2015

Comments

 
Picture
Otepää vallavalitsus saatis Tallinna linnavalitsusele kirja, kus avaldas soovi liituda rahvusvahelise tasuta ühistranspordivõrgustikuga. Algatus leidis Tallinnas hea vastuvõtu. Linnapea kohusetäitja Taavi Aas leiab, et otepäälased on mõistnud tasuta ühistranspordi kui kogukonnademokraatiat ning keskkonnahoidu edendava ettevõtmise perspektiive ning Tallinn on valmis nende algatust toetama.
Tasuta ühistransport on maailmamõte.
Tasuta ühistransport, mille tunnustatud arendajaks ning pioneeriks võib Tallinn end uhkusega pidada, pälvib laialdast tähelepanu kogu maailmas. 17.-18. septembrini 2015 toimus tasuta ühistranspordi teemaline konverents Rootsi linnas Avestas. Seal pandi alus ülemaailmsele tasuta ühistranspordi võrgustikule. Konverentsil käsitleti tasuta ühistranspordi tähtsust kogukonna sotsiaalse jätkusuutlikkuse tagamisel, liiklusprobleemide lahendamisel, ohutuse tõstmisel ning keskkonnasõbraliku elustiili edendamisel. Lisaks Tallinnale kuuluvad tasuta ühistransporti arendavate linnade perre veel Hasselt Belgias, Aubagne ja Chateauroux Prantsusmaal, Hawaii maakond ja Chapel USAs ning Zabki ja Zory Poolas. Rootsis veavad tasuta ühistranspordi teemat Avesta, Kiruna ja Kristiehamn. Tasuta ühistranspordi teemalised debatid käivad veel mitmetes Euroopa ning Aasia linnades. Selleteemalised konverentsid on toimunud nii Poolas, Kanadas kui Belgias. Nüüd lisandub tasuta ühistranspordi klubiga ka Otepää, mis kindlasti tõstab väikelinna tuntust, aga ka kogu Eesti, kui hooliva ühiskonna, mainet.
Tasuta ühistransport on muutunud maailmamõtteks, milles nähakse leevendust sotsiaalsele ebavõrdsusele, ent eelkõige autostumisele ning linnaõhu saastamisele. Urbanistikadoktor Michel van Hulten nimetab tasuta ühistransporti poliitstrateegiaks, mis on suunatud linnaruumi korrashoiule, tervise kaitsele, turvalisusele ning erinevate sotsiaalsete gruppide võrdsusele.
Omavalitsusfoorumil nähti tasuta ühistranspordi võimalikkust kogu Eestis.
13. jaanuaril 2015 Rakveres kogunenud XIII Omavalitsusfoorum vaagis tasuta ühistranspordi võimalusi terves Eestis ning leidis, et üleminek tasuta transpordile pole üksnes võimalik, vaid  hääbuvate maakohtade toetamiseks ning jätkusuutliku elu säilitamiseks kõigis Eestimaa paikades, suisa möödapääsmatu. Foorumil osalenud 200 külalise hulgas olid lisaks Tallinna linna esindajatele ka Rakvere ja Pärnu abilinnapead ning Otepää vallavanem Kalev Laul. Ettekannetega esinesid Avesta linnapea Lars Isaksson ning Zabki meer Robert Perkowski.
Tasuta ühistranspordi vastaste põhiliseks argumendiks on, et piletitest loobumine pidavat palju maksma. Lähtutakse valitsusele meelepärasest exeli loogikast, arvestamata tasuta ühistranspordist tuleneva otsese ja kaudse tuluga, mille hulka võib kindlalt lugeda nii ettevõtluskeskkonna paranemise,  elanikkonna vaba liikumise tagamise, liiklusprobleemide lahendamise, väiksemad kulud teede korrashoiule jne. jne. jne. Näiteks Valga järgmise aasta eelarvest kulub ühistranspordi doteerimiseks 212 680 eurot. Arvestades, et sellega kaetakse ca 80% tegelikest sõidukuludest, oleks tasuta ühistranspordile üleminekuks tarvis lisada 42 500 eurot, mille tulemusel saaksid Valga elanikud Otepää kombel ühineda ülemaailmse tasuta ühistranspordivõrgustikuga ning kõigil valgalastel oleks võimalus ka tallinnas tasuta bussi, trolli ja trammiga sõita. Just sellise võimaluse saavad juba jaanuarist otepäälased.
Miks Valga ei võiks olla järgmine tasuta ühistransporti pakkuv linn Eestis?
Tunnistan, et ei tea ühtki põhjust, mis takistaks Valgal tasuta ühistransporti pakkuvate linnade klubisse astumast. Kui keegi teab, siis palun jagagu ka minuga infot. Valgalastel soovitan aga linnavalitsejatelt küsida, et kui Otepää saab tasuta ühistranspordi ellukutsumisega hakkama, siis mille poolest Valga viletsam on? Lähtugem sellest, et vaba liikumine linnaruumis on iga kodaniku põhiõigus.



Comments

Kaks kiiduväärset algatust

16/12/2015

Comments

 
Picture
Olgu muuga, kuidas on, aga üllatada meie valitsus oskab. Paljukiidetud riigisektori valitsemiskulude kokkuhoiuga alustati kahes regionaalses raviasutuses, nõudes kummaski 80 töökoha koondamist. Õnneks pole meditsiinitöötajad papist poisid, ega soostu niisama lihtsalt alla andma. Pigem ollakse seda meelt, et meditsiinipersonali tuleks kasvava koormuse juures hoopis juurde palgata. Eks näis, kes peale jääb, kas kärpekavade eest võitlejana taas avalikkuse huviorbiiti tõusnud sotsiaalministeeriumi skandaalne kantsler Priske, või igati lugupeetud meedikud. Aga niipalju sai avalikkus targemaks, et kui räägitakse valitsussektori kärbetest, ei mõelda selle all mitte ministeeriumides resideeruvaid paberimäärijaid, vaid ikka riigialluvuses meedikuid, politseinikke ja teisi rahvale olulisi töötegijaid.
Valga haiglajuhtide julge tegu.
Seda imetlusväärsem on Valga haiglajuhtide plaan rajada eurorahade toel piirkondlik tervisekeskus. Õnneks pole Valga haigla ka riigi omanduses ja kärpekavad seda hetkel ei ohusta. Sestap pöörduski haigla linnavalitsuse poole palvega rahastada eurotoetuse saamiseks vajalikust omafinantseeringust 90%. Olen uhke, et sain volikogu liikmena hääletada selle poolt, et haiglale 2016. ja 2017. aasta eelarvest see raha eraldataks.
Üheksa perearstiga keskuse rajamiseks renoveeritakse ca 440 m2 ja ehitatakse 700 m2 uut pinda. Projekt läheb kokku maksma 1 569 600 eurot, millest omafinantseering moodustab 353 160.
Tugev käepigistus haigla juhatajale Marek Seerile, kes julge plaani eest seistes mõtleb eelkõige valgalaste heaolule. Arvan, et uue tervisekeskuse rajamine ei mõju soodsalt mitte üksnes Valga elanike tervisele, vaid tõstab linna, kui piirkondliku keskuse mainet. Linn, kus haigla oluliste ravisuundade kaotamise asemel plaanib laienemist, on väärt elupaik. Siit algab usaldus, mis mõjutab nii ettevõtjate otsuseid finantseeringute tegemisel, kui inimeste usku kodukoha jätkusuutlikkusse. Olen kindel, et kui Valgas oleks rohkem taolisi mehi nagu Seer, poleks tarvis tuleviku pärast muretseda.
Keskkonnaspetsialisti ametikohta oli juba ammu vaja.
Teine meeldiv uudis on see, et linnavalitsuse ettepanekul kinnitas volikogu linnamajandusameti koosseisu keskkonnaspetsialisti ametikoha. Olen juba ammu oodanud, millal linnavalitsuses mõistetakse keskkonnaküsimuste olulisust. Polnud ju normaalne olukord, kus Valga keskkonda puudutav oli delegeeritud Valgamaa omavalitsuste liidu keskkonnaosakonnale. Asjaajamine oli kohmaks ning sageli kippus probleemide lahendamisel õige fookus käest libisema. Nüüd jääb üle vaid loota, et uuest aastast hakkab Valga keskkonnateemadega tegelema tõeline asjatundja, kellel jätkub nii missioonitunnet kui ka omaalgatust ning kindlat meelt linlaste huvide eest seista. Igatahes suur tänu volikogule, kes vajaliku töötegija lõpuks koosseisu lülitas!
Äärmiselt oluline on ka järelevalve vaneminspektori ametikoha moodustamine. Lõpuks ometi hakatakse tõsiselt tegelema heakorra eeskirjade rikkumiste, kaevetööde tingimustest kinnipidamise, valesti parkijate ja lohakate lemmiklooma pidajatega. Lõppkokkuvõttes muutub Valga kultuursemaks ja inimsõbralikumaks, mis ongi meie ühine eesmärk.



Comments

Tartu üldplaneering lähtub iganenud mallidest

18/11/2015

Comments

 
Picture
Oma kiindumust Lõuna-Eestisse olen seni väljendanud Valga arengut käsitlevais seisukohavõttudes, ent kuni 19. novembrini kestev ja avalikkuses elavat diskussiooni tekitav Tartu üldplaneeringu väljapanek, sunnib mind senistest harjumustest loobuma ning Emajõe Ateena tuleviku suhtes oma arvamust avaldama. Seda enam, et Alma Materi lõpetanud geenitehnoloogina on mul Tartuga väga intiimne side.
Planeeringu kehtestamine ei too alati kaasa tegusid.
Planeeringu kehtestamine ei too automaatselt kaasa ehitustegevust, ent loob selleks eeldused. Sellest lähtudes saan aru tartlaste meelepahast, planeeringus ettenähtud võimaluse üle, ehitada täis mitmed haljasalad ning vähendada Emajõe kaitsevööndit kohati vaid 5 meetrini kaldajoonest. Pole välistatud, et kõigepealt langevad planeeringus võimaldatud ehitusmahtude ohvriks just need kaunid pargid, mis on Tartu kesklinnast teinud selle rahuliku ja kosutava linnaruumi, mida oskavad hinnata nii põlisasukad kui külalised.
Ühes üldplaneeringut kiitvas artiklis kirjeldati, kuidas Plasku ülemiselt korruselt avaneb vaade linnasüdamele, kus puistuid ja rohealasid on märksa rohkem kui hooneid ning kurdeti, et Taretu ei meenuta linna vaid metsasalu. Uus planeering peaks selle vea kõrvaldama ning läbi linnakeskme mahuka tihendamise andma sellele sootuks citylikuma väljanägemise. Minu hinnangul on sellise suhtumise näol tegemist provintsliku alaväärsusega. Tihehoonestusega süda ei muuda linna mingis mõttes väärtuslikumaks. Seda on mõistetud nii Berliinis, New Yorgis kui mitmes teises maailmalinnas, kus linnasüdame moodustab suur pargiala ning tihehoonestus on koondunud selle ümber. Arvestades Tartu olematuid vahemaid oleks ka siin saanud sama loogikat järgida ning kesklinna rohealasid säästes luua seda ümbritsev citylik ring, mis suurte virgestusalade naabruses ei lõhuks nii räigelt Tartu erilist rahulikku ruumirütmi.
Tartu üldplaneeringu suurim viga on katse pookida suhteliselt väikesele linnale, nagu Tartu seda on, külge suurlinlik asustustihedus, mille järele pole mingit vajadust. Kuna tiheasustuse vastaste rahustamiseks on hoonete kõrguspiirang kärbitud kuuele korrusele, tekib oht, et Eesti ühe kauneima linna keskus hakkab nägema välja nagu mõne Euroopa metropoli nuditud eesasum. Ehk ongi planeeringu autorid sellele mõelnud, tuues seletuskirjas välja, et planeeringu alusel kujunev kesklinn oleks praegusest oluliselt multikultuursem ja dünaamilisem. Muidugi võib seda võtta ka tavapärase sõnamulinana, mille abil tavatsetakse kantseleivaikuses sündinud dokumente kaalukamaks muuta, ent mine tea, äkki unistab planeeringukoostaja tõepoolest, et tasub vaid praeguste parkide asemel igavad kuuekorruselised üürikasarmud püstitada ning Tartu elanikkond hakkab otsekui nõiavitsa väel kasvama.
Kahanev linn vajab jätkusuutlikku arengukava.
Siin jõuamegi üldplaneeringu kõige olulisema küsitavuseni. Kelle jaoks siiski seadustatakse võimalus ehitada 120 000m2 uut elamispinda, kui Tartu elanike arv on 2011. aasta rahvaloenduse 98 480 inimeselt kahanenud käesolevaks ajaks 97250 elanikuni? Negatiivse loomuliku ja mehhaanilise iibega linn ei vaja lisanduvaid ruutmeetreid, vaid arenguplaani, kuidas tagada töökohtade olemasolu ja inimeste sotsiaalne kaitstus. Need on mootorid, mis määravad linna edukuse. Kuni Tartu jääb valitsuse jaoks Eesti tagahooviks, kuhu mõneks päevaks nädalas sõidab oma töötunde istuma haridusminister ning koguneb riigikohus, pole oluline, kuipalju on uues planeeringus antud ehitusmahte riigiasutustele. Kui puudub tahe, ei ehita neid keegi.
Teades, kui palju tööd nõuab üldplaneeringu koostamine, on mul siiralt kahju, et Tartu on valinud linnaruumilise arengupeetuse, selle asemel, et säilitada oma senist rohelist ja looduslikku palet. Aga linna tegeliku arengu määravad siiski demograafilised protsessid ja kogukonna loominguline lähenemine oma elukeskkonna tuleviku kujundamisel. Selleks soovin kõigile tartlastele südamest jõudu ja edu!



Comments

Kolmas raund

12/10/2015

Comments

 
Picture
​Ka tagasihoidlik kommunaalpoliitik võib end vahel kujutleda maailmavallutajana. Vähemalt tundub nii, kui jälgida Valga abilinnapea Lauri Drubinši armutut võitlust SA Valga Sport vastu. Nagu ajaloost tuntud Rooma senaator Cato Vanem lisas iga oma kõne lõppu üleskutse - Kartaago tuleb hävitada! – nii kordab Drubinš igal võimalikul juhul, et SA Valga Sport tuleb likvideerida. Põikpäisuseni järjekindel abilinnapea on kindel, et tema ponnistused, Valga spordielu vedur kraavi lasta, kannavad lõpuks vilja.
Äikesepilved Valga Spordi kohal.
Esimesed sünged pilved hakkasid SA Valga Sport kohale kogunema siis, kui Lauri Drubinši onu Meelis Kattai avastas, et SA juhataja koht on otsekui talle loodud. Korraga muutus senise juhataja Piret Granovskaja töö abilinnapea silmis ebeefektiivseks, SA aga nii halvasti toimivaks, et ei jäänud üle muud, kui kuulutada välja konkurss uue juhi leidmiseks. Ent kuna tookordne SA nõukogu ei allunud abilinnapea manipulatsioonidele, siis ei valitud juhatajaks mitte Kattai, vaid tema konkurent. 8. aprilli Valgamaalasest võis lugeda, et SA nõukogu esimehe Allain Karuse teatel valiti nelja poolthäälega seitsmest Valga Sport juhatajaks Meelis Jukk, kellega maikuus ka tööleping sõlmitakse. Aga ei sõlmitud, sest kohe peale konkursitulemuste avalikuks saamist teatas linnavalitsus, et alustatakse SA likvideerimist. Valga jäi ilma kogenud spordimanagerist, kelle pikaajaline kogemus oleks lisanud SA tegevusele küpsust ning andnud kohalikule spordielule sootuks uue hingamise. Selle asemel lahvatas skandaal, milles kannatas linna usaldusväärsus. Olgu siinkohal lisatud, et Meelis Jukk töötab käesoleval ajal edukalt SA Tartu Sport. Veel niipalju, et Tartus, heade mõtete linnas, ei kavanda keegi SA laialisaatmist, pigem tunnustatakse selle osa spordielu edendamisel.
Aga Drubinšit linna maine kahjustamine ei häirinud ja kadestamisväärse enesekindlusega esitas ta linnavolikogule eelnõu Valga Spordi likvideerimiseks. 29. mail hääletas volikogu kättemaksueelnõu küll maha ja tundus, et kaks esimest raundi on Drubinš kaotanud, ent mainekahjust ja ebaausatest võtetest häiritud nõukogu astus üksmeelselt tagasi. Siin haistiski revanši ihkav Drubinš uut võimalust.
Vahepeal ametisse asunud ja igaks juhuks kolme liikmeni vähendatud alluvusaltim nõukogu, kiirustas demonstreerima oma lojaalsust sellega, et kinnitas SA juhiks konkursil mitte valituks osutunud Meelis Kattai. Oma aja ära oodanud onu asub ametisse 2. novembril. Seda võib pidada abilinnapea punktivõiduks. Kuid peale esimest nopitud punkti näikse Drubinšit valdavat tõeline eufooria. Abilinnapea on eravestlustes lubanud tuua Valga Sport likvideerimise linnavolikogu 20. novembri istungile. Kui linnavolinikud ei suuda jääda kindlameelseiks, nagu 29. mail, võib SA likvideerimine õnnestuda. Ja seda vaatamata asjaolule, et uus juhataja jõuab ametis olla vaid loetud päevad. Kuid vaevalt see Kattaid muretsema paneb. Ees terendavad koondamishüvitised ja pehme maandumine Valga Spordi aset täitma hakkavas linna allasutuses. Vaat, mida tähendavad tõelised peresidemed!
Miks Valga Sport linnavõime häirib?
Vastus on lihtne – milleks raisata aega mingi nõukoguga jagelemisele, kui linna allasutuses piisab oma mehe sokutamisest juhi kohale ning kogu protsessil saab suurema vaevata silma peal hoida. Pole enam ohtu, et spordielu otsustusringi satuks valitsevasse koalitsiooni jahedalt või isegi oponeerivalt suhtuvat vaenulikku elementi. Ka rahasid on linna allasutuses märksa käepärasem liigutada – ikka kamaluga sõpradele ja neilegi, kes liigselt lõugu ei laiuta ning võimulolijaid ei kritiseeri.
Kasutan veelkord juhust ning pöördun Valga Linnavolikogu saadikute poole. Palun ärge ajage segamini erakondlike põhimõtete eest seismist ja ühe kommunaalpoliitiku isiklikke ambitsioone, onupojapoliitikat ning solvumisi! SA Valga Sport on kasulik igale spordilembesele valgalasele erakondlikust kuuluvusest või poliitilisest eelistusest hoolimata. Ärge laske lammutada toimivat süsteemi, mis alates 2004. aastast on end tõestanud!
Abilinnapea Drubinšilt tuleb aga küsida, miks pärsib spordielu kureeriv linnajuht juba pea aasta vältel SA tööd? Millega õigustab ta linna mainet ja spordiliikumist kahjustavat tegevust?

Comments

Valga Kutseõppekeskus – kuidas edasi?

31/8/2015

Comments

 
Picture
Veidi ajaloost.

Tehes tagasivaate Valga Kutseõppekeskuse ajaloole, leiab sealt mitu olulist tipphetke, mis võinuksid saada eelduseks tugeva kompetentsi- ja arenduskeskuse tekkele Kagu-Eestis. Kahetsusväärselt kaasnes kõrghetkede eufooriaga alati organisatsiooniline segadus ja erinevate huvigruppide vastandumine, mis peatas ümberkorraldused ja suunas arengu tagasi stagnatsiooni.

Kutseõppekeskuse loomisel 1999. aastal ühendati Valga ja Helme kutsekoolid, mis lõi hea stardipositsiooni õppekvaliteedi tõusuks ning uute, Kagu-Eesti ettevõtetele vajalike erialade õpetamiseks. Kahjuks oli protsess rabedalt ette valmistatud ning puudulik teave selle eesmärkidest tõi endaga kaasa kirglikud vaidlused kutseõppe tuleviku üle ning võitluse Helme osakonna sulgemise vastu, millesse kaasati ka tolleaegne haridusminister. Kogu aur läks kahtlustele, rutakate otsuste kritiseerimisele ja organisatsiooniliste muutuste pooldajate kaitsekõnedele, samas, kui asja põhieesmärk, kutseõppekeskuse võimalik arenguperspektiiv, unustati. Seda kinnitab ka jabur mõte, kolida keskus vanasse autobaasi hoonesse, millest õnneks küll viimaks loobuti.

Võimsa perspektiivi keskuse arenguks andis õppelinnaku avamine 2011. aastal. Loodi vajalik materiaalne baas keskuse viimiseks uuele tasandile, muutes selle piirkondlikuks kompetentsikeskuseks. 2012. avatud rahvusvaheline logistikaõpe kinnitas, et ollakse õigel teel ja võetakse vastu kaasaegsele haridusasutusele kohaseid väljakutseid. Ent kahjuks ei väldanud tõusuperiood pikalt. 2013. aastal osundas Haridusministeeriumi teenistuslik järelevalve kitsaskohtadele kutseõppekeskuse juhtimisel ning senine direktor lahkus.

Uus direktor, vanad mured

Valga Kutsehariduskeskuse juhiks sai Margus Ojaots, kes oli lahkunud Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse direktori kohalt veidi enam kui aasta peale tööle asumist. Ojaotsa lahkumise põhjuseks Ida-Virumaalt olid vastuolud töötajatega. Haridusministeeriumi järelevalve tõi jämedate juhtimisvigadena välja ebapiisava info liikumise koolis, põhjendamatud töölepingu ülesütlemise hoiatused ja õppetöö planeerimisvead. Pedagoogid kurtsid oma õiguste rikkumise üle. Ojaots lubas rakendada 30 uut õppekava, ent pidas siiski surve alla sattununa otstarbekamaks Ida-Virust lahkuda. Vaatamata sisulisele läbikukkumisele eelmisel töökohal, leiti ta olevat sobilik Valga Kutsehariduskeskuse juhiks.

Kas Ojaots oli eelmisest ebaõnnestumisest midagi õppinud?

Tundub, et oli, kuid mitte piisavalt. Kohe tema saabumisel tekkisid vastuolud, mis suudeti õppedirektor Tiina Kivimeistri ohverdamisega osaliselt summutada, ent tuli näib tuha all edasi hõõguvat ja keskuse areng on senini pärsitud.

Kui kuulata, mida Margus Ojamets uusi perspektiive kirjeldades räägib, tuleb tunnistada, et jutt on õige. Nii, nagu ta plaaninud, peakski Valgas kutseõpet korraldama ning kompetentsikeskust looma. Töökohapõhine paindlik õpe, mis lähtub kohalike ettevõtjate vajadusest, nagu Ojamets seda näeb, on kindlasti vajalik. Ka struktuurimuutused ja tööülesannete täpsem jaotus poleks paha. Direktori soovi viia õpe elulähedasemaks ja praktilistest vajadustest lähtuvaks, võib samuti vaid tervitada. Ent iga positiivne muutus teiseneb enda vastandiks, kui seda üritatakse läbi suruda konfliktselt, konsensust otsimata ja tolerantsust ilmutamata.

Valga Kutsehariduskeskus täna.

Kutsehariduskeskuse tänasest seisust kõnelevad ilmekalt 2015. aastal alustavad õppekavad, millest innovaatilisele, samas elulähedasele ja vajaduspõhisele lähenemisele viitavad vaid logistiku ja logistika IT-süsteemide erialad. Ülejäänud õppekavad pärineksid otsekui eilsest päevast.

Kui uurida praktikabaaside loetelu, siis jahmatab kohalike ettevõtjate vähesus. Kuhu on jäänud dialoog Kagu-Eesti äriinimestega?

Kutsehariduskeskus on taas kaotamas usaldust nii õppurite, lapsevanemate kui ettevõtjate hulgas. Puudub kooli tulevikku kajastav korralikult vormistatud arengukava. Seda ei asenda kodulehelt leitud paarirealised missiooni- ja visioonikirjeldused, mis oma umbmäärasuses kordavad vaid tuntud käibefraase. Kooli tulevikuplaanidest ja arenguperspektiividest pajatades lubab aga seesama koduleht aastal 2015, et Valgas avatakse 2012. aastal lätikeelsed õpperühmad. Tule eile meile!

Usun endiselt Valga Kutsehariduskeskuse suurde potentsiaali Kagu-Eesti peamise kompetentsi ja ettevõtlusarengu keskusena. Keskus peaks endasse koondama parima õppe ja moodsaima äriteabe, millega oleks võimalik viia Valga majanduselu kiirendusse. Sellega pole enam aega oodata. Tuleb lõpetada sõnade tegemine ja lubaduste jagamine, tagada innovatiivsetele plaanidele laiapõhjaline toetus, ning edu ei jää tulemata.

Kui küsite, kas Valga Kutseõppekeskuse praegune juhtkond ja pedagoogid on kohalikuks tiigrihüppeks võimelised, kinnitan, et kindlasti on. Neile tuleb vaid anda stiimul ühiseks pingutuseks.


Comments

Valga Sport jäi püsima

9/6/2015

Comments

 
Picture
29. mail linnavolikogus planeeritud hääletus sihtasutuse Valga Sport sundlikvideerimiseks, näitas, et volikogu enamus on missioonitundega ausad inimesed, kellele pole meeltmööda lüüa kaasa üksikute linnavalitsuse liikmete poliitilistes kättemaksuaktsioonides. See pole hea uudis mitte üksnes spordiinimestele, vaid kõigile linlastele, kes valutavad südant kodupaiga käekäigu pärast.

Võitis eetika.

Kui kirjutasin sihtasutuse jätkamise toetuseks eeskätt volikogu liikmetele mõeldud üleskutse „Seiskem Valga Spordi eest!“, polnud mul erilist lootust, et otsustajad lähtuksid eetilistest printsiipidest ega laseks endast parteisõduritena kummitempleid vormida. Seda enam, et „Valgamaalane“ keeldus, nähtavasti ülevalt poolt saadud näpunäidete tõttu, minu loo avaldamisest ning pidin seda levitama sotsiaalmeedia kaudu. Ometi tuleb tunnistada, et olin kaassaadikute head tahet hinnates liialt pessimistlik. Jah, Valga Sport säilis ülihapra häälteenamusega, ent siiski säilis. Võibolla aitas siin kaasa ka vastaspoole liigne enesekindlus, sest Valga praegused valitsejad pole harjunud, et nende halbu otsuseid linnavalikogus läbi kukutataks. Abilinnapea Lauri Drubinš ei osanud millegagi selgitada, miks tuleks Valga Sport likvideerida. Ta lihtsalt ootas, et volikogu tema nõudmisel sihtasutusele surmaotsuse kuulutaks. Seekord läks aga teisiti. 

Esimene pääsuke ennustab kevadet.

Valgale vajaliku sihtasutuse likvideerimise vastu hääletamine on otsekui esimene pääsuke, mis ennustab peatset kevadet. Usun, et suudame 29. mail saavutatud mõistuse ülekaalu säilitada ning sama kindlalt jätkata. Loodan, et ajapikku lisandub Valga elu edendajate ridadesse uusi ausaid volikogulasi ja seda vaatamata nende erakondlikule kuuluvusele. Me kõik oleme ju valgalased ja miks peaksime leppima paigalseisuga, mille on toonud linnavalitsusse inimesed, kellele on võõrad kommunaalprobleemid ja nende lahendamine, südamelähedased aga poliitilised mängud, tavaelu reeglite eiramine ja mis seal salata, teinekord ka isiklikud huvid ja solvumine nagu Lauri Drubinši ja tema onu puhul. Aga aastal 2015 pole poliittehnoloogilised õnnemängud Valgale parimaks lahenduseks.

Mida Valga inimene ootab?

Valgas elab sitke ja töökas rahvas, kes väärib paremat tulevikku, kui ääremaa staatusega leppimine. Oodatakse arenguid nii uute töökohtade loomisel, et pöörata negatiivne iive taas kasvule, kui ka linnakeskkonna kaasajastamisel, mis täna jäänud vaid paljusõnaliste lubaduste tasemele. Kuid ühelgi ideel, olgu see nii lennukas kui tahes, pole antud teostuda, kui seda ei toeta majanduskasv. Kahjuks on mõne aasta eest väljakäidud perspektiivsed arengusoovitused piiriülesest koostööst ning rahvusvahelisest ettevõtlusklastrist tänaseks takerdunud. Üheks põhjuseks on kindlasti segadused Valga Kutsehariduskeskuse ümber, mille potentsiaali pole suudetud seni piisavalt kasutada. Äärmiselt võimekas organism põeb, sest puudu jääb koostöövalmidusest ning väärikast kohast linna ning kogu piirkonna arenguruumis. Kahjuks ei suuda omavalitsus pakkuda olulisele kompetentsikeskusele vajalikku tuge ning lõiganud sellega ära võimalused ettevõtluse meelitamiseks linna ja maakonda. See on teema, millega kavatsen end lähiajal enam kurssi viia ning siis ka pikemalt arutleda, millised on teed praeguse patiseisu lahendamiseks.

Paigalseis ja vähikõnd.

Kuidas takerdub liigsetest isiklikest ambitsioonidest häiritud koostöö, näitab riigi valitsuskoalitsioon, mis erakonna liidrite valimise tuhinas pole suutnud Eestimaa heaks veel lillegi liigutada. Samasugust paigalseisu, kui mitte vähikõndi, võib märgata ka Valga linnavalitsuse töös. Enne märtsivalimisi tuldi välja nii mõnegi pealtnäha praktilise ideega, mis lähemal vaatlusel osutus mulluseks lumeks. Nüüd püütakse stagnatsiooni varjata asendustegevustega, mille eredaks näiteks oli ka SA Valga Sport ümber lahvatanud skandaal. Õnneks lõppes suure kahjutulena planeeritud kättemaksuaktsioon kustuva söe sisinaga veeklaasis. Piinlik, kui ka järgmised linnavalitsuse sammud on sama sisutud ning võltsid.

Aga äkki suudame linnavolikogus jätkata samal lainel, töötada ühiselt selle nimel, et Valgas ei sünniks enam halbu otsuseid, vaid iga linnavolikogusse toodud ettepanek oleks sisukas, poliittehnoloogilistest trikitamistest prii ja valgalaste kasule mõtlev.

Minu kummardus kõigile linnavolikogu liikmetele, kes hea lahenduse eest seisid ning ka tulevikus ei unusta, et meid on valinud lootusrikas rahvas!


Comments
<<Previous

    Kategooriad

    All
    Hetkel Päevakorras
    Lõuna-Eesti
    Sport
    Tallinn

    Autor

    Minust

    Arhiiv

    December 2016
    November 2016
    October 2016
    September 2016
    August 2016
    June 2016
    May 2016
    April 2016
    February 2016
    December 2015
    November 2015
    October 2015
    August 2015
    July 2015
    June 2015
    May 2015
    April 2015
    March 2015
    February 2015
    January 2015
    December 2014
    November 2014

Powered by Create your own unique website with customizable templates.