• Blogi
Alar Nääme

Seiskem Valga Spordi eest!

31/5/2015

Comments

 
Picture
29. mail toimuval linnavolikogu istungil on ühe päevakorrapunktina kavas hääletus Sihtasutuse Valga Sport likvideerimiseks. Loodan siiralt, et spordielu jätkusuutlikkuse pärast südant valutavad ausad linnavolikogu liikmed hääletavad erakondlikule kuuluvusele vaatamata kohalikku sporti kuudeks, võimalik et ka aastateks, pärssiva otsuse vastu.

SA tagab spordi arengu.

SA Valga Sport asutati 2004. aastal linnavalitsuse poolt ning juba esimestel tegutsemisaastatel tõestas see oma tulemuslikkust. Spordiliikumine kogus jõudu, tingimused nii tervise-, kui saavutusspordi harrastamiseks paranesid. Otstarbekamaks muutus ka omavalitsuse vahendite kasutamine spordielu elavdamiseks. Mida aasta edasi, seda enam suurenes sihtasutuse poolt korraldatud spordiürituste arv ning paranes tase. Loodi uusi spordiklubisid ning puhuti hing sisse vahepeal varjusurmas suikunutele. Pikaajalise arengu tulemusel tegutseb täna sihtasutuse toel 24 spordiklubi, mis pole väikese piirilinna jaoks sugugi halb tulemus. Tõusnud on ka Valga sportlaste maine ning paranenud saavutused.

Sport ja poliitika pole veel spordipoliitika.

Tumedad pilved hakkasid SA kohale kerkima läinud aasta lõpul. Linnavalitsus, aselinnapea Lauri Drubinši ja volikogu esimehe Ivar Undi isikus, tegid nõukogule etteheiteid asutuse juhataja Piret Gavronskaja toetamise eest, ütlemata selgesõnaliselt, milliseid puudusi juhataja töös taunitakse ning mida soovitakse asutuse toimimises parandada. Konstruktiivsuse puudumine kriitikas viitab poliitilistele mängudele, mis tänaseks on blokeerinud sihtasutuse töö ning ähvardab viia kohaliku spordielu uude stagnatsiooni. Veel üks tõetus sellest, et spordi ja poliitika kokkupuutel ei pruugi sündida spordipoliitika.

Mis siis ikkagi toimub?

Täiesti arusaamatu on Lauri Drubinši väide, et Valga Spordi likvideerimist kavandati juba aastaid. Miks tuleks kaotada normaalselt toimiv ja majanduslikult kasulik töövorm? Ainuüksi käibemaksu sai SA läinud aastal tagasi 23 000. See raha suunati spordi toetuseks. Selle aasta maksutagastus võib tulla veelgi suurem. Kui volikogu otsustab SA kaotada, loobutakse ka sellest lisafinantseeringust. Samuti kaotatakse olulised summad, mis lähevad inimestele koondamishüvitiste maksmiseks. Kas tõesti on linnavalitsusel raha jalaga segada, et seda jätkub mõne linnajuhi poliitiliste ambitsioonide ajel mõõdutundetult põletamiseks.

Usun, et otsus SA tegevus lõpetada, ei tulene mitte murest kohaliku spordi pärast, vaid püüdest maksta nõukogule kätte soovimatuse eest, määrata juhatajana ametisse linnaametnike poolt väljavalitud, ent mitte kõige terasem kandidaat.  

Segadust rohkem kui euro eest.

Kui jälgida viimastel kuudel Valga Spordi ümber toimunud kummalist trikitamist, tuleb ahastus peale. Nii lihtsalt ei kõlba, mingi autunne peab säilima ka kõige labasemat onupojapoliitikat viljeleval seltskonnal! Milleks oli tarvis kuulutada välja konkurss uue juhataja leidmiseks, kui Lauri Drubinši sõnul oli sihtasutuse likvideerimine juba ammu otsustatud? Tundub, et likvideerimise otsus tekkis siiski alles peale seda, kui nõukogu ei valinud uueks juhatajaks Meelis Kattaid, suure likvidaatori Drubinši lihast onu, kelle võimed küll ei konkureerinud konkursi võitja Meelis Juki kogemustega, ent kelle veri on poliitiliselt korrektne.

Valga maine rikutud.

Linnaametnike korruptiivne käitumine on määrinud Valga maine ning selle puhtakspesemine pole kerge. Ometi on selleks veel võimalus, kui volikogu end tõsiselt kokku võtab. Meil tuleb peeglisse vaadates endalt küsida, kas tõesti tolereerime eetikavälist kättemaksuaktsiooni, või suudame seekord, nii koalitsioon kui opositsioon, tuletada eksinud ametnikele ühtse rindena meelde, et on piir, kust üle ei astuta. Linnavolikogu liikmetele on avanenud võimalus näidata,

kuivõrd seistakse valgalaste huvide eest, kuivõrd ollakse aga lihtlabased parteisõdurid, kelle abil aetakse musti asju ning makstakse kätte põhimõttekindlatele. Valga spordielu on veel võimalik stagnatsioonist päästa. Tehkem siis seda!


Comments

Valgamaa pale jäägu puhtaks

2/4/2015

Comments

 
Picture
Kaks aastakümmet tagasi kirjutatud Mattiiseni isamaalaulus küsitakse - Kas vaikust valvav Valgamaa on hüüdjatega ühinend? Tol ajal näis vaba Eesti ülima eesmärgina, mille saavutamise järel pole enam vaja millegi pärast muretseda. Aastate möödudes oleme aru saanud, kuivõrd seesama vabadus, mille järele kunagi õhkasime, vajab kaitset meie eneste hoolimatuse eest.

Kas Valgamaa suudab täna valvata oma metsade vaikust?

Nagu telerist näha ja lehest lugeda, siis kahjuks ei suuda. Valgamaa metsade vahele kerkivad üha jõudsamalt prügimäed, mille tekkimise vastu on abitud nii RMK metsavahid kui omavalitsused. On inimesi, kellele jaoks vabadus tähendab võimalust hiilida kõrvale kõigist eetikanormidest ja ühiskonna kehtestatud reeglitest ning vedada mõne euro kokkuhoidmiseks või siis lihtsalt mugavuse pärast oma rämps metsaalustesse. Kuna pole pealtnägijaid, jäävad risustajad valdavalt karistamata. Kus aga omaalgatuslik prügiladestus juba toimub, sinna tuuakse solki juurde. Sest enese õigustuseks võib julgelt väita, et ega mina siis esimesena, siia oli enne mind mitu autokoormat sodi maha pandud.

Kui hästi läheb, korraldab metsa haldaja prügi äraveo, halvemal juhul aga jäävad inetud olmeladestused aastateks metsaalust risustama. Ei jõua ka „Teeme ära“ ennastsalgavad talgulised igasse metsatukka.

Kust risustajad tulevad?

Valus tunnistada, aga Valga metsaaluseid ei käi rüvetamas mitte tartlased või tallinlased, vaid ikka kohalik rahvas ise. Nii lihtne on ju prügi puude vahele maha valada ja siis rõõmustada, et sai enda õue või kuurialuse puhtaks. Üha enam on meil levimas arusaam, et kodu lõppeb välisukse või aiaväravaga ja kõik, mis jääb selle taha, on omavalitsuse või riigi mure. „Kus on vallajuhid, et ei suuda metsade prügistamisele piiri panna?“ küsivad pahased loodusesõbrad, keda jalutuskäik viis männikus kõrguva haisva prügimäe juurde. „Politsei peaks asjaga tõsisemalt tegelema ja süüdlased välja selgitama,“ arutlevad nördinud kodanikud. Hurjutatakse saamatuid ametimehi, kuid sinna see jääb. Prügimägede teke tundub olevat sama vääramatu nagu vihmasadu või kõva tuul. Nii muutuvadki koledad rämpsulademed otsekui osakeseks loodusest. Loomadki tulevad sinna toidupoolist otsima. Tõeline idüll!

Mida ette võtta?

Kas metsarisustajad pääsevad tõesti puhta nahaga? Paistab nii. RMK on metsavahtide arvu kahandanud pea olematuks ja neil, kes veel ametisse jäetud, tuleb valvata tohutuid alasid, millel pidev silma peal hoidmine praktiliselt võimatu. Ka politsei ei ela peale suuri koondamisi üle paremaid aegu. Napib ressurssi isegi kõigi kriminaalsete tegude uurimiseks, rääkimata siis väärtegudest. Ääremaastumine on elule maakohtades mõjunud laastavalt ning jätnud paljudesse väikeküladesse vaid vanurid, kellest pole samuti kodupaiga looduse eest seisjaid.

Tallinnas tegeleb isetekkeliste prügimägedega munitsipaalpolitsei, kes on suutnud viimastel aastatel olukorda linna rohealadel ja metsades oluliselt parandada. Algatatud on hulgaliselt menetlusi, mille käigus on õnnestunud pealtnägijate ütlustele toetudes või prügist leitud asitõendite alusel süüdlased tuvastada ning neile karistus määrata. Selles töös osalevad kõik patrullid ja menetlejad ning ühtki looduse risustamise fakti ei jäeta tähelepanuta. Taoline munitsipaalpolitsei poolne surve on pannud paljud senised looduses laamendajad oma harjumusi muutma.

Ka Valgamaal võiks algatada diskussiooni maakonna munitsipaalpolitsei loomise otstarbekusest. Valgamaa Mupo suudaks hoida silma peal nii metsadel kui ka neil küladel, kuhu riigipolitsei harva satub. Samuti jääks munitsipaalpolitsei menetleda muud heakorraprobleemid ning loomapidamise reeglitest kinnipidamine – kõik see, millega riigipolitsei tegeleda ei jõua. Kindlasti oleks taoline Valgamaad ühendav algatus tõsiseks ühisosa leidmise stimulaatoriks linna- ja vallavalitsustele ning oleks kavandatava riigireformi valguses igati tervitatav.

Kaitseliit ja abipolitseinikud võiksid võtta suurema vastutuse.

Suurema vastutuse oma kodukandi eest võiksid võtta ka aktiivsed kaitseliitlased ja abipolitseinikud. Kui on ikka teada, et selle küla ümbrusesse prahti vedades võib kohata kohalikke kaitseliitlasi või sealkandis elavat abipolitseinukku, kaob kurikaeltel tahtmine heakorraeeskirjadega naljatada. Ühiselt tegutsedes suudaksime tagada Valgamaa metsade puhtuse.


Comments

Mu süda jääb Valgaga

23/3/2015

Comments

 
Picture
Selleks korraks on Riigikogu valimised läbi ja viimastel kuudel häälekalt lubadusi jaganud poliitikud muutunud märksa vaoshoitumateks. Nende nelja erakonna esindajad, kes praegu usinalt koalitsiooniläbirääkimisi peavad, hakkavad tasapisi valijatele selgeks tegema, et valitsusse pääsemise nimel tuleb teha järeleandmisi ning mitmest valimiste eel lipukirjaks tõusnud loosungist peab riigipiruka nimel loobuma. Kui kaugele järeleandmistes minnakse ja kui pikalt habras koosmeel vastu peab, näitab lähitulevik.

Tänan oma valijaid.

Tahan südamest tänada valgalasi, kes mind usaldasid ja minu poolt oma hääle andsid! Minu häältesaak neil valimistel oli enam kui korralik, eriti arvestades seda, et ma ei läinud populistlike lubaduste jagamise teed, vaid tegelesin nende teemade lahkamisega, mis mulle Lõuna-Eestis ja kodulinnas Valgas kõige olulisemad tunduvad. Olen alati olnud seda meelt, et Eestimaa ei lõpe suurlinnade Tallinna ja Tartu piiril, vaid tõeline Eesti vaim elab meie väikelinnades ja külades ning lähiaastate põhiülesandeks on tagada äärealadele uus hingamine; inimestele töö ja head elutingimused, et üle lahe sõitvatele laevadega lahkuks kodust võimalikult vähe Kalevipoegi ja Lindasid. Minu süda jääb Valgaga ja see, et juhin Kesklinna vanemana Tallinna olulisemat linnajagu, ei tähenda, et ma edaspidi Valga probleemidest ükskõikselt mööda käin. Kuigi kogusin neil valimistel rohkem hääli, kui nii mõnigi riigikokku pääsenud poliitik, jäin siiski Toompeale minejate hulgast välja. Ometi ei tähenda see, et mulle antud hääled kaduma läheksid. Oma ideede elluviimiseks on poliitikul ka teisi võimalusi kui Riigikogu liikme staatus. Nii ei kavatse ka mina loobuda seismast valgalaste heaolu eest.

Valga ei tohi stagneeruda.

Mulle on ka edaspidi huvipakkuvad Valga elamumajanduses kavandatavad ettevõtmised, Kutseõppekeskuse ja gümnaasiumiharidusega seonduv ning katsed fokuseerida Valgat kui olulist piiriülest koostöökeskust. Kavandatavad sammud tuleb hoolikalt läbi mõelda ning leida parim praktiline lahendus. Elamumajanduses toimuv puudutab suure hulga omanike huve, mida ei tohi riivata. Piiriülese kootöö taotlusi ei tohiks lasta marginaliseeruda vaid Valga-Valka teemaks. Arvestades viimastes Statistikaameti aruannetes kajastuva drastilise ekspordimahtude langusega, on transiidi kõrval vaja kogu tegevuspaketile leida alternatiivne narratiiv. Eeskuju võiks võtta näiteks Läänemaalt, kus poliitikaülene arenduskeskus tegeleb potentsiaalsete välisinvestorite otsimisega. Ka Valga jaoks oleks oluline kompetentsikeskuse loomine, mis tegeleks investeeringute piirkonda toomise ja kohalike ettevõtjate nõustamisega.

Kindlasti tahan vajadusel sõna sekka öelda Kutseõppekeskuse tuleviku suhtes. Valga Kutseõppekeskus on tugevdanud oma tehnilist baasi ning reforminud õppeprotsessi. Seal on toimunud kiiduväärseid arenguid, ent selle juures ei tohi unustada vundamenti – inimesi, kes annavad koolile selle näo. Õppekava tuleb viia vastavusse tööturu nõudmistega. Siin peitub üks olulisemaid faktoreid kutseõppe kvaliteedi tõstmisel nii Valgas kui ka mujal Eestis. Tasemel kutseõpe on aga aluseks  nii Valgamaa kui kogu riigi konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse parandamiseks.

Valimised on läbi, hääled käes ning nüüd võib kuni järgmise valimistsüklini elu rahulikumalt võtta ning lasta stagnatsioonil vohada – nii tundub arutlevat suur osa neist, kes meile veel veebruaris piimajõgesid ja pudrumägesid lubasid. Aga Valga ootab julgeid arenguvisioone ja nendega kaasnevaid tegusid, sest muidu vahe Tallinna ja nn ääremaade vahel vaid kasvab. Valga inimesed väärivad paremat ja muredest vabamat elu. Just sellepärast luban ka edaspidi kodulinnas toimuval silma peal hoida ja edukaid algatusi toetada.


Comments

Revolutsiooni asemel stabiilne areng

9/1/2015

Comments

 
Picture
Valga linnavalitsus on tulnud välja kiiduväärt algatusega, toetada ja suunata elamufondi kaasajastamist linnas. Linnapea Valgamaalases ilmunud artikkel „Vajame uusi ja paremaid elamispindu“ annab kavandatust hea ülevaate, ent kahjuks jääb kirjatükk oma paljusõnalisuses lugejatele raskesti hoomatavaks. Siinkohal tooksin ühe lausega välja Valga korteriprojekti põhisisu – Pooltühjadest ja amortiseerunud elamutest viiakse inimesed üle linna poolt renoveeritud hoonetesse ja üleliigsed tühjaks jäävad majad lammutatakse.

Iseenesest on tegemist hästi mõeldud algatusega. Ent kogu protsessi vaadeldakse linnaametniku, mitte inimese positsioonilt. Vastamata on taolise ümberpaigutuse käigus tekkivale põhiküsimusele - mida inimene võidab ja mida kaotab?

Linnavalitsuse plaani kohaselt saavad ümberpaigutatavad vastu heakorrastatud elamispinna, vähenevad korterite ülalpidamiskulud ja paraneb linnaruumi logistika. See on suurepärane! Kuid edasi muutub lugu veidi keerulisemaks. Praeguse kava kohaselt kolivad inimesed välja erastatud ruumidest ning saavad vastu munitsipaalpinna, muutudes nii omanikest üürnikeks. Eestis, kus omandireformi käigus erastati kõik korterid, on kohatu viidata idaeuroopa samalaadsetele kogemustele, kus lauserastamist ei toimunud. Arvestades kohalikku reaalsust, oleks siin tegemist korterite tasuta võõrandamisega. Plaani kitsaskohta ei silu ka see, kui lammutatud majade alused kinnistud jäetakse inimeste omandisse, sest kui hoonega kinnistu Valga äärelinnas omab veel mingit turuväärtust, siis tühi ja perspektiivitu krunt kindlasti mitte. Pigem jäävad omanikele kaela kulud maamaksu ja kinnistu korrastamiskohustuse näol. Muidugi on võimalus kinnistust linna kasuks loobuda, ent siin lõhnab siis juba suisa natsionaliseerimise järele nagu harrastati neljakümnendatel.

Et segaste skeemidega protsess inimestele vastuvõetavaks muuta, tuleks lähtuda sellest, et korterifondi korrastamine, mille vajalikkuses pole alust kahelda, tuleb viia kommertsalustele. Ümberasustatavatel korteritel on soetamisväärtus ning kuni majade tühjakstõstmiseni ka turuväärtus. See tuleb omanikele kompenseerida. Ühe võimalusena võib vana korteri hind olla sissemaksuks linna poolt renoveeritud/ehitatud uue korteri omandamisel. Ülejäänu oleks võimalik tasuda pikaajalise linna poolt garanteeritud madalaprotsendilise laenu abil. Siis kaoks ka küsimus tühjaksjääva elamumaa muutmisest sotsiaalmaaks, mis linna huvides on nähtavasti samuti möödapääsmatu protseduur. Ei soovi ju linnavalitsus, et tühjad maaüksused maltsa kasvaks ja linna välisilmet risustaks.

Kui Valga korteriomandireform pole pelgalt valimiseelne tühja tünni kõma, tuleks linnavalitsusel juba praegu asuda taotlema riigilt ressursse, millega eluasemed inimestele kompenseerida. Ei tohi lubada korduda omandireformi aegset küüditamist, kus nn sundüürnikelt rööviti nende kodud.

Asjale tuleks aga läheneda komplekssemalt. Kui amortiseerunud kortermajade lammutamisel järele jäävad kinnistud tulevad peale korterite õiglase hinnaga väljaostmist linna omandisse, siis saaks nende baasil luua tööstuspark-inkubaatori, kus elamumaast tootmismaaks ümber vormistatud krundid võiks anda ettevõtjatele pikaajalise odava hoonestusõigusega kasutada. Kindlasti oleks taolisel soodustingimustega ärimaa pakkumisel jumet. Ettevõtluse ligimeelitamisel on aga teadagi millised tagajärjed, tekivad uued tasuvad töökohad, väljaränne pidurdub ja siit tulenevalt saab ennetada tulevikus pooltühjaks jäävate kortermajade probleemi. Lumepalli veeremine oleks peatatud. Läbimõelduma majandamisega jõuaks Valga nende linnade hulka, kus elanikkond pigem kasvab, mitte ei kahane.

Niisiis valgalased, ärge loobuge kergekäeliselt oma korteritest, mille olete kunagi nn kollaste kaartidega omandanud või siis avatud turult ostnud. Teil on omanikena õigus nõuda kompensatsiooni ja mitte ükski „kõrgem eesmärk“ ei saa sundida teid omast loobuma.

Seitse korda mööda, üks kord lõika ütleb vanasõna. Ka Valga eluasemerevolutsioonil tuleks veidi hoogu maha võtta ning arutada, kuidas hea idee kõiki osapooli rahuldavalt ellu viia. Pole tarvis rutata, sest valimiseelse rapsimise asemel vajab Valga pigem stabiilset arengut.


Comments

Koolil on hing

22/12/2014

Comments

 
Picture
Viimastel aastatel oleme harjunud nägema, kuidas regionaalsetele probleemidele lähenetakse raamatupidamislike võtetega. Pangakontoris pole tunglemist, paneme kinni; konstaablipunkti ülalpidamine nõuab kulutusi, kaotame selle; päästekomando ei käigi iga päev tulekahjul, järelikult tuleb likvideerida; perearstil on aega patsientidega pikemalt kui 15 minutit tegeleda, pole rentaabel. Nii kaovad väiksematest kohtadest vajalikud teenused ja seejärel lahkuvad ka inimesed. Eesti regioonidest kaob elu. Pikas perspektiivis tekitab maakohtade tühjaksjäämine olulist kahju, ent hoolsalt arvutamist õppinud ametnikud suudavad kalkuleerida vaid tänase päeva kulude ja tulude tasemel. Kahjuks laieneb taoline kuiv arvepidamine ka nn koolivõrgu korrastamisele, millega lõigatakse läbi hariduselu juured ja kahjustatakse piirkondlikke kultuuritraditsioone, sest juba vanarahvas teadis, et kool ja õpetajad on maa soolaks.

Valga Vene Gümnaasiumi hääbumine

Mind ajendas kirjutama Valga Vene Gümnaasiumiga seonduv. 28.novembril toimunud Valga Linnavolikogu istungil otsustati muuta vene gümnaasium alates 1. septembrist 2015 põhikooliks. Linnavalitsus tõttas kinnitama, et kool loob jätkuvalt õpilastele head võimalused hariduse omandamiseks, tagab vene keele õppe emakeele tasemel, toetab igati õpilaste rahvuslikku identiteeti ja eesti keele õpet ning koolikohustuse täitmist. Kooli direktor lisas kollektiivi rahustamiseks, et ühtki õpetajat, vähemalt esialgu, ümberkorralduste käigus ei vallandata. Põhikooli lõpetajad saavad edasi õppida Valga Gümnaasiumis, kus kõikidel õpilastel on võrdsed võimalused omandada keskharidus, soovijatel ka variandis 40:60 (40% vene keeles ja 60% eesti keeles). Tundub nagu oleks sellega kõik korras, ent kas ikka on?

Valga Vene Gümnaasium on oluline kultuurikeskus kohalikele rahvusvähemustele ning veelgi tähtsam kodanikutunde kasvatajana ning õpilaste ja nende vanemate ühendajana Eesti kultuuriruumiga. Selle kooli hingeks on tahe kasvatada õpilastes austus Eestimaa ja eestlaste vastu ning võimaldada lõpetajatel leida kindel koht ühiskonnas. Tänuväärne töö, mida vene gümnaasiumi pedagoogid on aastaid teinud, väärib igakülgset lugupidamist. Tuletan siinkohal meelde millise põhjalikkusega tähistatakse koolis igal aastal Kodanikupäeva, kuivõrd oluline maht on tundides antud Eesti kultuurile ja kirjandusele. Detsembri alguses valiti gümnaasium üleriigilise koolide digipöörde konkursi võitjaks, kusjuures valgalaste digipöörde idee oli nutiseadmete kaasamine keelekümbluse korraldamisse. Kool nägi tublisti vaeva täitmaks ülesandeid, millest võinuks külma kõhuga mööda hiilida. Sellele tööle järgnes tunnustuse asemel teade, et õppeasutus nuditakse põhikooliks.

Põhikoolis saab küll jätkata seniseid tegevusi, ent kompetentsi tase, soovime või mitte, langeb. Seda mõistavad nii kooli juhtkond kui õpetajad, ning kuigi püütakse halva mängu juures head nägu teha, toob langetatud otsus kaasa solvumise, ehk ka kõhklused, kas tasub ikka integratsiooni nimel pingutada ja ületunde teha, äkki oleks mõistlikum veidi mugavamalt läbi ajada. Ka lapsevanemate jaoks saabub oluline otsustuskoht, kas jätta laps põhikooli, või lahkuda järeltulija parema hariduse nimel Valgast. Õppe kvaliteet muutub üha olulisemaks ja selle nimel on paljud vanemad nõus pingutama.

Kaotab ka Valga Gümnaasium

Vene õppekeelega koolide üleminekul variandis 40:60 õpetamisele on ikka ja jälle tõusnud teemaks koolide vähene valmisolek ja õpetajate ebapiisav ettevalmistus. Valga eestikeelse õppega gümnaasiumi juhtidele anti karm käsk alustada taolise õppemeetodiga täies mahus. Ja siin pole küsimus mingis kosmeetilises muutuses, vaid kogu kooli struktuuri ümberkujundamises ja uue õppeplaani koostamises. Kas kool oli selleks valmis? Usun, et mitte. Selles segaduses langeb õppekvaliteet mitte üksnes vene gümnaasiumist ületulnute osas, vaid kogu koolis. Mida kostavad selle peale Valga Gümnaasiumi õpilaste vanemad? Kas õpitulemuste langus on see hind, mida soovime maksta vene gümnaasiumi lammutamise eest?

Olukorda oleks võimalik lahendada, kui gümnaasiumiosade liitmisele paneks olulise finantssüstiga õla alla riik. Mõne aasta eest pidas linnavalitsus haridusministeeriumiga läbirääkimisi kahe gümnaasiumiosa ühendamise tingimustes. Projekti toetuseks ning Valga Gümnaasiumi hoone renoveerimiseks lubati 5 miljonit eurot. Selles valguses tundus ühendamine perspektiivikas ning protsessiga alustati. Ent ministeerium ei pidanud sõna ja lubatud rahalised vahendid jäid saabumata.  

Kaotades Valga Vene Gümnaasiumi ilma piisava veendumuseta, et õppetase ei lange ning teadmata, mida ümberstruktureerimise lõpuleviimine endaga õigupoolest kaasa toob, viskame täringuid laste tuleviku peale. Arvestada tuleks ka mõlema kooli pedagoogide ja lastevanemate arvamusega, kes on selgelt praegu toimuva koolide ahistamise vastu.

Igal koolil on oma ajalugu, õpilased, kes vajavad stabiilset õpikeskkonda ja paikkonna arengut määravad vilistlased, kes ei jää kodukooli tuleviku suhtes samuti ükskõikseks. Seda tuleb mõista. Volikogu liikmed peaksid märkama laiemat pilti, mitte tõstma erakondlikku distsipliini järgides kätt ennatlikult alustatud ja läbimõtlemata otsuste toetuseks.


Comments

Kesklinna vanem andis kodanikuõpetuse tunni

28/11/2014

Comments

 
Picture
Reedel, 28. novembril, andis Tallinna Kesklinna vanem ja endine Valga aselinnapea Alar Nääme kodanikuõpetuse tunni Tallinna Kesklinna koostööpartneri Valga linna Gümnaasiumi lõpuklasside õpilastele.

Nääme sõnul keskendus ta kooli aulas 130 õpilasele antud tunnis kodanikualgatuse ja piirkondliku arengu teemadele, mis on Valga kontekstis eriti olulised. „Kodanikena tuleb seista vastu riigi arengut pärssivatele negatiivsetele protsessidele,“ selgitas Nääme. „Üheks Eesti arengu piduriks on ääremaastumine, mis tuleb peatada. Tasakaalustatud regionaalpoliitikaga tuleb tagada kõigi Eesti piirkondade areng ning jätkusuutlikkus. Tegemist on riigi territoriaalse terviklikkuse tagamisel eluliselt tähtsa eeldusega, sest pole võimalik efektiivselt kaitsta hõreda taristu ning püsiva elanikkonnata piirkondi. Riik, kus elu koondub vaid mõnedesse eelisarendatud keskustesse, on märksa haavatavam ühtlaselt asustatud maast,“ arvas Nääme. „On väga oluline, et just noortes areneks kodanikutunne ja armastus kodupaiga vastu. Valga on eriline linn, kus piiriülene koostöö pole umbmäärane mõiste, vaid kätkeb endas konkreetseid projekte ja tegevusi. Seda eelist õieti kasutades võib Valga saavutada arengukiirenduse, millega kaasneb elanike juurdekasv, hästitasustatud töökohtade tekkimine ning uute kompetentsikeskuste rakendumine. Positiivsed arengud on võimalikud, kui Valga noored seostavad oma tulevikku kodulinnaga, mitte ei plaani kooli lõppedes teha karjääri Tartus, Tallinnas või siis sootuks kaugemal võõrsil. Valga on väärt linn ja siinsete eeliste maksmapaneku nimel tasub tööd teha,“ kinnitas endine Valga aselinnapea. Lõpuks pani ta õpilastele südamele, et nad juba praegu asuksid otsima oma kohta kohalikus kogukonnas, mõistmaks, milliste oskuste ja teadmistega võivad nad kodulinna kõige paremini aidata.

Tallinna Kesklinna valitsus ja Valga linnavalitsus sõlmisid käesoleva aasta 6.oktoobril koostööleppe. Leppes nähakse ette kogemuste vahetamist haridusasutuste töö ja haridussüsteemi arendusküsimustes, samuti sotsiaalhoolekandes ja lastekaitsetöös, linna heakorra ja kogukondliku turvalisuse teemadel; soovitakse aidata kaasa suhete tugevdamisele ja arendamisele kultuuriorganisatsioonide ning loomekollektiivide vahel ja spordis. Tallinna Kesklinn ja Valga aitavad ühise tegutsemisega kaasa turismi arengule ja reklaamivad laiemat huvi pakkuvaid kohalikke üritusi. Ühiselt loodetakse edendada ettevõtlust, tutvustades vastastikku kohalike ettevõtete toodangut ning teenuseid. Alar Nääme läbiviidud kodanikuõpetuse tund oli osaks kahe linna kultuurivahetuses.


Comments

Valga Kutseõppekeskuses tuleb taastada meeskonnavaim

10/11/2014

Comments

 
Alar Nääme
Endine Valga aselinnapea kultuuri, hariduse ja spordi vallas.

Viimasel ajal Kutseõppekeskuses lahvatanud kired, muudavad murelikuks selle Valgale nii olulise kompetentsikeskuse jätkusuutlikkuse suhtes. Muidugi võib mõista neid, kes väidavad, et tegemist on täiesti tavalise vastureaktsiooniga uue juhtkonna sammudele, kõrvaldamaks kitsaskohti, millele osundas 2013. aastal tähelepanu Haridus- ja teadusministeeriumi teenistuslik järelvalve, ning mille tõttu lahkus ametist endine direktor Lauri Speek. Kuid negatiivsete arengute puhul, ei tohi jääda ootama, milliseid lahendusi aeg pakub. Tegevusetuse läbi kannataksid õpilaste huvid, ent ka linn ja maakond laiemalt, sest Kutseõppekeskus on üks peamisi innovaatilisi lakmusi, mille järgi hinnatakse kogu maakonna ettevõtlussuutlikkust. Valgamaa Kutseõppekeskuse töötajate usaldusisik Sille Allik ütles Valgamaalase usutlusele vastates, et hetkel on tunda juhtkonnapoolset valmisolekut töötajate tõhusamaks informeerimiseks käimasolevate uuenduste osas ning esialgu pole õpetajatel plaanis oma pretensioonidega ministeeriumi poole pöörduda. „Õpetajad ootavad, millise suuna võtavad arengud detsembri lõpuks ja otsustavad siis, kuidas edasi käituda,“ lubas Allik. Aga mis juhtub, kui lõhe juhtkonna arenguvisiooni ja õpetajate alahoidlikkuse vahel süveneb? Kas vaikne kodusõda, mille esimeseks ohvriks võib lugeda ametist lahkunud õppedirektor Tiina Kivimeistrit, eskaleerub, või suudab direktor Margus Ojaots, koos teda toetava osaga õpetajaskonnast, tagada kodurahu ning liikuda edasi uuenduskursil?

Kutseõpe kui tõeline imelaps.

Eesti kutseõppe näol on tegemist andeka imelapsega, kes on iseseisvusaastatel ennast jõudsalt tõestanud. Endiste tavoti- ja rauakoolide asemele on üle riigi tekkinud muljetavaldavalt moodsate õppekeskuste ja õpilaskodudega kutseõppecampused, kus on hea õppida ja elada. Oluliselt on muutunud õppeprotsess, koondades igalt erialalt parimaid kaasaegseid teadmisi. Juba ammu ei peeta kutsekooli minejaid gümnasistidest vähemvõimekaiks ning ka lapsevanemateni hakkab jõudma arusaam, et last ei tule maksku mis maksab gümnaasiumiõppesse sundida, vaid elu jätkub, ja mitte halvasti, ka siis, kui noor leiab endale meelepärase eriala ning alustab kutseõpet. Kutseõpe on kiirelt arvutiseerunud ja muutunud rahvusvaheliseks. Milles Eesti kutseõppes veel arenguruumi leidub, on mitmekülgne ja erialale keskenduv praktikasüsteem, mis oma tõhususelt sarnaneks näiteks Saksamaal või Hollandis kasutatava mudeliga, kus baasettevõte omab koolitusel äärmiselt suurt rolli. Aga kindlasti liigub Eesti kutseharidus õiges suunas, olles hämmastavalt elujõuline ja jätkusuutlik, ning osates vältida probleeme, mis kimbutavad üldharidusvaldkonda ja kõrgkoole. Kutsekoolide seas on Valga Kutseõppekeskus arvestatav tegija. Pooletuhande kanti jääv õpilaste arv võimaldab individuaalset lähenemist, keskendumist isiksuste kasvatamisele ning on seeläbi pigem kooli tugevuseks. Teatud valdkondades on Valga kool teistest analoogsetest õppeasutustest sammu võrra ees. Võtame kasvõi rahvusvahelise logistikaõppe, mis on pretsedent kogu riigis.

Kooli arengu tagab ühtsest meeskonnatundest sündiv sünergia.

Kui peres pole vanematel omavahel klappi, kannatavad lapsed. Kui õpetajad ja kooli juhtkond ei suuda leida ühiseid eesmärke, mille nimel erimeelsused unustada, langeb õppekvaliteet, halveneb sisekliima, tekivad omavahelised hõõrumised, mis pärsivad algatusvõimet ja nurjavad parimad tulevikuplaanid. Iga organisatsiooni tugevus algab meeskonnatundest ja sellest sündivast heade mõtete sünergiast. Ühisosa leidmiseks tuleb asjad selgeks rääkida ning diskussiooni käigus ka mõistlikke kompromisse teha.

Ka Valga Kutseõppekeskuses on kooli pedagoogilisel perel aeg istuda ühise laua taha ja tulevikuvisioonid selgeks kõnelda. Neil, kes soovivad kümne küünega vanast kinni hoida, oleks mõistlik tunnistada muutuste vajadust, sest kõik elujõuline pürib siin maailmas uue poole. Samas tuleb ka uutmisarhitektidel tunnistada, et liigne kiirustamine otsuste elluviimisel ning tahtmatus näha vastaspooles potentsiaalset partnerit, võib tekitada hirmu ja enesealalhoiuinstinkt panna vaenama kõike harjumuspärasest erinevat, olgu siis tegemist väärt ettevõtmisega või mitte.

Valga Kutseõppekeskuses tuleb leida tee kodurahule. Viissada õppurit ja 1200 täiendkoolitajat nõuavad parimat ettevalmistust, mida suudab pakkuda vaid harmooniliselt arenev ja hooliv kool, ja neil on selleks täielik õigus. Traditsioone kandva vana pedagoogilise kaadri ja uusi tuuli ihkavate noorte jõupingutuste ühendamisel tekkiv positiivsus, võiks anda erakordselt tugeva arenguimpulsi. Loodan, et Valga Kutseõppekeskuses nii juhtubki.

Comments

Tallinna Kesklinn ja Valga linn sõlmisid koostööleppe

6/11/2014

Comments

 
Picture
Täna Valga Linnavalitsust külastanud Tallinna Kesklinna vanem Alar Nääme ja Valga linnapea Kalev Härk sõlmisid koostööleppe, mis näeb ette tihedaid kontakte pealinna keskseima asumi ja Lõuna-Eestis suurimat arengupotentsiaali omava linna vahel.

Alar Nääme sõnul on olukorras, kus Riigikontrolli aastaaruandes tõdetakse, et liialt paljudes valdkondades on võtnud maad otsustamatusest tulenev paigalseis, eriti tähtis arendada koostööd Eesti erinevate regioonide omavalitsuste vahel. „Olen seda meelt, et saame oma riigi heale käekäigule kaasa aidata vastastikku kogemusi jagades. Tallinna Kesklinna Valitsus on äärmiselt huvitatud Valga kogemusest, mida tabavalt väljendab linna tunnuslause „Üks linn kaks riiki“, samuti on Valgal märkimisväärsed tulemused hariduses, sotsiaaltöös ja kultuurivallas. Ka Tallinna Kesklinnal on rida tugevaid teemasid, millega tutvumine aitab valgalastel hõlpsamalt oma elu korraldada. Me rikastame teineteist vastastikku ning seeläbi muutume tugevamaks,“ selgitas Nääme koostööleppe vajalikkust.

Leppes nähakse ette kogemuste vahetamist haridusasutuste töö ja haridussüsteemi arendusküsimustes, samuti sotsiaalhoolekandes ja lastekaitsetöös, linna heakorra ja kogukondliku turvalisuse teemadel; soovitakse aidata kaasa suhete tugevdamisele ja arendamisele kultuuriorganisatsioonide ning loomekollektiivide vahel ja spordis. Tallinna Kesklinn ja Valga aitavad ühise tegutsemisega kaasa turismi arengule ja reklaamivad laiemat huvi pakkuvaid kohalikke üritusi. Ühiselt loodetakse edendada ettevõtlust, tutvustades vastastikku kohalike ettevõtete toodangut ning teenuseid.

Koostöökokkulepe jõustus allakirjutamise hetkest ning selle kehtivusaega pole ajaliselt piiratud.
Comments

Tallinna Kesklinn ja Valga sõlmivad sõprussuhted

1/11/2014

Comments

 
Picture
Euroopa esinduslikuma omavalitsusorganisatsiooni Euroopa Kohalike- ja Piirkondlike Omavalitsuste Nõukogu algatatud Sõpruslinnade Liikumise egiidi all, on sõlmitud enam kui 9000 ametlikku sõprussuhet. Sõpruslinnade liikumine aitab erineva kultuuri ja poliitilise tausta ning demokraatiakogemusega linnakommuunidel leida ühist, jagada oma kogemusi, saada osa sõprade headest ideedest, osaleda kultuurivahetuses, toetada püüdlusi muutmaks linnade juhtimist demokraatlikumaks ja konsensuslikumaks ning avalikku ruumi inimkesksemaks. Raske on sõpruslinnade ideed üle hinnata, sest sõpradelt on alati õppida midagi head.

Tallinnal on 21 sõpruslinna Euroopas ja Ameerikas, ent mitte ühtegi Eestis. Enamasti valitaksegi sõpruslinnu teistest riikidest ja see on ka mõistetav, kuna on ju huvitav lävida inimestega, kel veidi erinev kultuuritaust. Kuid mitte alati pole selline valikuprintsiip põhjendatud, sest sõpruslinnadena võivad üksteisele palju pakkuda ka samasse riiki jäävad linnad.

Eesti on pindalalt ja rahvaarvult üks Euroopa väiksemaid riike, ent kultuuritraditsioonide poolest oleme me äärmiselt mitmekesised. See mitmekesisus on rikkus, mida tuleb osata hoida ja säilitada. Just sellest vaimselt mitmekesisest ajaloolisest kogemusest algab väikese rahva ja riigi tugevus.  

Tallinn majandus- ja finantstsentrina on kujunenud Eesti peamiseks tõmbekeskuseks. Siia on koondunud valdav osa riigi akadeemilisest- ja loovpotentsiaalist, majanduskogemusest ja rahvusvahelisest suhtlusest. Tallinn on ka Eesti kõige kosmopoliitsem piirkond ja seda mitte üksnes nende rahvusvähemuste arvelt, kes siin oma kodu on leidnud, vaid ka eestlaste näol, keda saatus on toonud Tallinna Mulgist ja Saarest, Setomaalt ja Haanja kuplite vahelt. Ka see on Tallinna rikkus, mida me kahjuks ei oska vääriliselt hinnata. Oleme siin Tallinnas tihti enam valla Helsingi, Brüsseli ja Wachingtoni, kui Valga või Võru suunal. Me otsekui ei adukski, kui oluline on Eesti tagamaa, mis paljuski määrab Tallinna eduloo, et ilma tublide Võrust, Valgamaalt ja mujalt pärit esimese põlve tallinlasteta jääksime kindlalt jänni.

Iga kolmas Eesti elanik on tallinlane ja veel 100 tuhat tublit ja töökat eestlast on oma kodu loonud pealinna naabervaldadesse. Ometi on ka väiksematel linnadel pakkuda Tallinnale neid kogemusi ja teadmisi, millest siin globaliseeruva kosmopoliitluse rutus vajaka jääb. Eesti väikelinnades langetatakse jahmatavalt julgeid otsuseid, toimuvad rahvusvahelise kaaluga sündmused, millest me meedia pealinnakesksuse tõttu kahjuks ei kuule. Eesti peaks rohkem ühte hoidma, kui seni oleme osanud. Eesti linnad peavad leidma ühised huvid, mis aitavad seista sõpradena kõrvuti, sest eesmärk on üks nii Tallinnas, Valgas, Võrus, kui Otepääl – hoida oma riiki, rahvast ja kultuuri, muuta meie kodumaa kohaks, kust ei lahkuta, vaid kus elatakse, armastatakse ja kasvatatakse lapsi, kellest saaksid tegijad uues paremas ja väärikamas Eestis.

Alustamaks liikumist, mis hõlmaks koostöösidemete loomist Eesti linnade vahel, edastas Tallinna Kesklinna Valitsus ettepaneku sõpruslepingu sõlmimiseks Valgale. Miks? Aga seepärast, et Tänavu 430. asutamisaastat tähistanud Valga on kogu Baltikumis ainulaadne linn, mis läbi ajaloo on ühendanud kaht naaberriiki ja rahvast. Sellest lähtudes omab Valga olulist kogemust piiriüleses koostöös ning rahvusvaheliste arendusprotsesside koordineerimisel. Kahjuks on Valga oma asendi tõttu jäänud kõrvale Eesti peamistest logistilistest telgedest, mille sünergia toel naudivad mitmed piirkonnad majanduskasvu, turistidetulva ja kinnisvara väärtustumist. Uut hingamist ei tõota Valgale ka Rail Baltica projekt, sest praeguses visioonis puudub idee linna transiidivõimekuse taastamiseks ning eeldused, et oluline rahvusvaheline ühenduskanal tooks linna uusi lisandväärtust tootvaid ettevõtteid.

Ka Tallinna Kesklinn on Eesti oludes unikaalne. Siin asub UNESCO maailmapärandi nimekirja kantud vanalinn ning mitmed kultuuri ja keskkonnaväärtuselt sümboli tähenduse omandanud asumid nagu Kadriorg, Tatari kvartal, Uus-Maailm jt. Kesklinn on riigi peamine mere- ja õhuvärav. Siin asub Riigikogu, Vabariigi valitsus, enamik ministeeriume, loomeliitude kontoreid ning valdav osa riigi finantsvõimekusest. Ometi on ka meil tarvis vahetada kogemusi ametikaaslastega mujalt, saada värskeid ideid pealinna südame haldamiseks, leida ühisosa teiste omavalitsustega.

Tallinna Kesklinna Valitsus soovib sõlmida Valgaga sõpruse ja koostöö lepingu, mis sätestaks kogemustevahetuse rahvusvahelises ja piiriüleses suhtluses, majandusvallas, kultuuri, noorsootöö ja hariduse alal, uute urbanistlike ideede ja planeerimise alusmaterjalide väljatöötamisel ning parimate haldustavade juurutamisel Tallinna Kesklinnas ja Valgas.

Oleme äärmiselt huvitatud Valga loovinimeste esinemistest Raekoja platsil asuvas Hopneri majas ning suvel Kesklinna vabaõhulavadel; oleme valmis tutvustama erinevatel üritustel Valgat nii pealinna elanikele kui välisturistidele perspektiivse ja omanäolise turismikeskusena; soovime kaasata Valga ettevõtjaid meie Vanalinna päevadel, erinevatel turgudel ning laatadel, korraldada Kesklinna ettevõtjate kohtumisi Valga kolleegidega. On veel rida ideid, mida ühiselt ellu viia.

Loodame, et 56 500 elanikuga Tallinna Kesklinna ja 13 500 elanikuga Valga sõpruslepe lähiajal teostub, sest meie eeskujust võidaks kogu riik. Oleks äärmiselt sümpaatne, kui kõik Tallinna linnaosad leiaksid endale välispartnerite kõrval head sõbrad ka teiste Eesti linnade näol.



Comments

Ettepanek koostöö lepinguks Valga linnaga

1/11/2014

Comments

 
Picture
Austatud linnapea Kalev Härk

Tänavu 430. asutamisaastat tähistanud Valga on kogu Baltikumis ainulaadne linn, mis läbi ajaloo on ühendanud kaht naaberriiki ja rahvast. Sellest lähtudes omab Valga olulist kogemust piiriüleses koostöös ning rahvusvaheliste arendusprotsesside koordineerimisel. Kahjuks on Valga oma asendi tõttu jäänud kõrvale Eesti peamistest logistilistest telgedest, mille sünergia toel naudivad mitmed piirkonnad majanduskasvu, turistidetulva ja kinnisvara väärtustumist.

Ka Tallinna Kesklinn on Eesti oludes unikaalne. Siin asub UNESCO maailmapärandi nimekirja kantud vanalinn ning mitmed kultuuri ja keskkonnaväärtuselt sümboli tähenduse omandanud asumid nagu Kadriorg, Tatari kvartal, Uus-Maailm jt. Kesklinn on riigi peamine mere- ja õhuvärav. Siin asub Riigikogu, Vabariigi valitsus, enamik ministeeriume, loomeliitude kontoreid ning valdav osa riigi finantsvõimekusest. Ometi on ka meil tarvis vahetada kogemusi ametikaaslastega mujalt, saada värskeid ideid pealinna südame haldamiseks, leida ühisosa teiste omavalitsustega.

Valga linnal on 13 suurepärast koostööpartnerit erinevate Euroopa linnade ja Oaklandi (USA) näol. Kahjuks puudub nende hulgas sõpruslinn Eestist. Tallinna Kesklinna Valitsus soovibki sõlmida Valgaga sõpruse ja koostöö lepingu, mis sätestaks meie kogemustevahetuse rahvusvahelises ja piiriüleses suhtluses, majandusvallas, kultuuri, noorsootöö ja hariduse alal, uute urbanistlike ideede ja planeerimise alusmaterjalide väljatöötamisel ning paremate haldustavade juurutamisel Tallinna Kesklinnas ja Valgas.

Oleme omalt poolt äärmiselt huvitatud Valga loovinimeste esinemistest Raekoja platsil asuvas Hopneri majas ning suvel meie vabaõhulavadel; oleme valmis tutvustama erinevatel üritustel Valgat nii Kesklinna elanikele kui välisturistidele perspektiivse ja omanäolise turismikeskusena; soovime kaasata Valga ettevõtjaid meie Vanalinna päevadel, erinevatel turgudel ning laatadel, korraldada Kesklinna ettevõtjate kohtumisi Valga kolleegidega. On veel rida ideid ja tegevusi, mida saaks linnade vahelises suhtluses meie mõlema eduks kasutada.

Loodame Valga linna poolsele huvile ja oleme valmis esitama raamlepingu projekti niipea, kui saame selleks teiepoolse kinnituse. Kootööleppe võiksime sel juhul allkirjastada juba tuleval kuul, mille järel saame koostada ühiselt praktiliste tegevuste kava 2015. aastaks.

 

Lugupidamisega
Alar Nääme
Tallinna Kesklinna vanem


Comments
Forward>>

    Kategooriad

    All
    Hetkel Päevakorras
    Lõuna-Eesti
    Sport
    Tallinn

    Autor

    Minust

    Arhiiv

    December 2016
    November 2016
    October 2016
    September 2016
    August 2016
    June 2016
    May 2016
    April 2016
    February 2016
    December 2015
    November 2015
    October 2015
    August 2015
    July 2015
    June 2015
    May 2015
    April 2015
    March 2015
    February 2015
    January 2015
    December 2014
    November 2014

Powered by Create your own unique website with customizable templates.