Veidi ajaloost.
Tehes tagasivaate Valga Kutseõppekeskuse ajaloole, leiab sealt mitu olulist tipphetke, mis võinuksid saada eelduseks tugeva kompetentsi- ja arenduskeskuse tekkele Kagu-Eestis. Kahetsusväärselt kaasnes kõrghetkede eufooriaga alati organisatsiooniline segadus ja erinevate huvigruppide vastandumine, mis peatas ümberkorraldused ja suunas arengu tagasi stagnatsiooni.
Kutseõppekeskuse loomisel 1999. aastal ühendati Valga ja Helme kutsekoolid, mis lõi hea stardipositsiooni õppekvaliteedi tõusuks ning uute, Kagu-Eesti ettevõtetele vajalike erialade õpetamiseks. Kahjuks oli protsess rabedalt ette valmistatud ning puudulik teave selle eesmärkidest tõi endaga kaasa kirglikud vaidlused kutseõppe tuleviku üle ning võitluse Helme osakonna sulgemise vastu, millesse kaasati ka tolleaegne haridusminister. Kogu aur läks kahtlustele, rutakate otsuste kritiseerimisele ja organisatsiooniliste muutuste pooldajate kaitsekõnedele, samas, kui asja põhieesmärk, kutseõppekeskuse võimalik arenguperspektiiv, unustati. Seda kinnitab ka jabur mõte, kolida keskus vanasse autobaasi hoonesse, millest õnneks küll viimaks loobuti.
Võimsa perspektiivi keskuse arenguks andis õppelinnaku avamine 2011. aastal. Loodi vajalik materiaalne baas keskuse viimiseks uuele tasandile, muutes selle piirkondlikuks kompetentsikeskuseks. 2012. avatud rahvusvaheline logistikaõpe kinnitas, et ollakse õigel teel ja võetakse vastu kaasaegsele haridusasutusele kohaseid väljakutseid. Ent kahjuks ei väldanud tõusuperiood pikalt. 2013. aastal osundas Haridusministeeriumi teenistuslik järelevalve kitsaskohtadele kutseõppekeskuse juhtimisel ning senine direktor lahkus.
Uus direktor, vanad mured
Valga Kutsehariduskeskuse juhiks sai Margus Ojaots, kes oli lahkunud Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse direktori kohalt veidi enam kui aasta peale tööle asumist. Ojaotsa lahkumise põhjuseks Ida-Virumaalt olid vastuolud töötajatega. Haridusministeeriumi järelevalve tõi jämedate juhtimisvigadena välja ebapiisava info liikumise koolis, põhjendamatud töölepingu ülesütlemise hoiatused ja õppetöö planeerimisvead. Pedagoogid kurtsid oma õiguste rikkumise üle. Ojaots lubas rakendada 30 uut õppekava, ent pidas siiski surve alla sattununa otstarbekamaks Ida-Virust lahkuda. Vaatamata sisulisele läbikukkumisele eelmisel töökohal, leiti ta olevat sobilik Valga Kutsehariduskeskuse juhiks.
Kas Ojaots oli eelmisest ebaõnnestumisest midagi õppinud?
Tundub, et oli, kuid mitte piisavalt. Kohe tema saabumisel tekkisid vastuolud, mis suudeti õppedirektor Tiina Kivimeistri ohverdamisega osaliselt summutada, ent tuli näib tuha all edasi hõõguvat ja keskuse areng on senini pärsitud.
Kui kuulata, mida Margus Ojamets uusi perspektiive kirjeldades räägib, tuleb tunnistada, et jutt on õige. Nii, nagu ta plaaninud, peakski Valgas kutseõpet korraldama ning kompetentsikeskust looma. Töökohapõhine paindlik õpe, mis lähtub kohalike ettevõtjate vajadusest, nagu Ojamets seda näeb, on kindlasti vajalik. Ka struktuurimuutused ja tööülesannete täpsem jaotus poleks paha. Direktori soovi viia õpe elulähedasemaks ja praktilistest vajadustest lähtuvaks, võib samuti vaid tervitada. Ent iga positiivne muutus teiseneb enda vastandiks, kui seda üritatakse läbi suruda konfliktselt, konsensust otsimata ja tolerantsust ilmutamata.
Valga Kutsehariduskeskus täna.
Kutsehariduskeskuse tänasest seisust kõnelevad ilmekalt 2015. aastal alustavad õppekavad, millest innovaatilisele, samas elulähedasele ja vajaduspõhisele lähenemisele viitavad vaid logistiku ja logistika IT-süsteemide erialad. Ülejäänud õppekavad pärineksid otsekui eilsest päevast.
Kui uurida praktikabaaside loetelu, siis jahmatab kohalike ettevõtjate vähesus. Kuhu on jäänud dialoog Kagu-Eesti äriinimestega?
Kutsehariduskeskus on taas kaotamas usaldust nii õppurite, lapsevanemate kui ettevõtjate hulgas. Puudub kooli tulevikku kajastav korralikult vormistatud arengukava. Seda ei asenda kodulehelt leitud paarirealised missiooni- ja visioonikirjeldused, mis oma umbmäärasuses kordavad vaid tuntud käibefraase. Kooli tulevikuplaanidest ja arenguperspektiividest pajatades lubab aga seesama koduleht aastal 2015, et Valgas avatakse 2012. aastal lätikeelsed õpperühmad. Tule eile meile!
Usun endiselt Valga Kutsehariduskeskuse suurde potentsiaali Kagu-Eesti peamise kompetentsi ja ettevõtlusarengu keskusena. Keskus peaks endasse koondama parima õppe ja moodsaima äriteabe, millega oleks võimalik viia Valga majanduselu kiirendusse. Sellega pole enam aega oodata. Tuleb lõpetada sõnade tegemine ja lubaduste jagamine, tagada innovatiivsetele plaanidele laiapõhjaline toetus, ning edu ei jää tulemata.
Kui küsite, kas Valga Kutseõppekeskuse praegune juhtkond ja pedagoogid on kohalikuks tiigrihüppeks võimelised, kinnitan, et kindlasti on. Neile tuleb vaid anda stiimul ühiseks pingutuseks.
Tehes tagasivaate Valga Kutseõppekeskuse ajaloole, leiab sealt mitu olulist tipphetke, mis võinuksid saada eelduseks tugeva kompetentsi- ja arenduskeskuse tekkele Kagu-Eestis. Kahetsusväärselt kaasnes kõrghetkede eufooriaga alati organisatsiooniline segadus ja erinevate huvigruppide vastandumine, mis peatas ümberkorraldused ja suunas arengu tagasi stagnatsiooni.
Kutseõppekeskuse loomisel 1999. aastal ühendati Valga ja Helme kutsekoolid, mis lõi hea stardipositsiooni õppekvaliteedi tõusuks ning uute, Kagu-Eesti ettevõtetele vajalike erialade õpetamiseks. Kahjuks oli protsess rabedalt ette valmistatud ning puudulik teave selle eesmärkidest tõi endaga kaasa kirglikud vaidlused kutseõppe tuleviku üle ning võitluse Helme osakonna sulgemise vastu, millesse kaasati ka tolleaegne haridusminister. Kogu aur läks kahtlustele, rutakate otsuste kritiseerimisele ja organisatsiooniliste muutuste pooldajate kaitsekõnedele, samas, kui asja põhieesmärk, kutseõppekeskuse võimalik arenguperspektiiv, unustati. Seda kinnitab ka jabur mõte, kolida keskus vanasse autobaasi hoonesse, millest õnneks küll viimaks loobuti.
Võimsa perspektiivi keskuse arenguks andis õppelinnaku avamine 2011. aastal. Loodi vajalik materiaalne baas keskuse viimiseks uuele tasandile, muutes selle piirkondlikuks kompetentsikeskuseks. 2012. avatud rahvusvaheline logistikaõpe kinnitas, et ollakse õigel teel ja võetakse vastu kaasaegsele haridusasutusele kohaseid väljakutseid. Ent kahjuks ei väldanud tõusuperiood pikalt. 2013. aastal osundas Haridusministeeriumi teenistuslik järelevalve kitsaskohtadele kutseõppekeskuse juhtimisel ning senine direktor lahkus.
Uus direktor, vanad mured
Valga Kutsehariduskeskuse juhiks sai Margus Ojaots, kes oli lahkunud Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse direktori kohalt veidi enam kui aasta peale tööle asumist. Ojaotsa lahkumise põhjuseks Ida-Virumaalt olid vastuolud töötajatega. Haridusministeeriumi järelevalve tõi jämedate juhtimisvigadena välja ebapiisava info liikumise koolis, põhjendamatud töölepingu ülesütlemise hoiatused ja õppetöö planeerimisvead. Pedagoogid kurtsid oma õiguste rikkumise üle. Ojaots lubas rakendada 30 uut õppekava, ent pidas siiski surve alla sattununa otstarbekamaks Ida-Virust lahkuda. Vaatamata sisulisele läbikukkumisele eelmisel töökohal, leiti ta olevat sobilik Valga Kutsehariduskeskuse juhiks.
Kas Ojaots oli eelmisest ebaõnnestumisest midagi õppinud?
Tundub, et oli, kuid mitte piisavalt. Kohe tema saabumisel tekkisid vastuolud, mis suudeti õppedirektor Tiina Kivimeistri ohverdamisega osaliselt summutada, ent tuli näib tuha all edasi hõõguvat ja keskuse areng on senini pärsitud.
Kui kuulata, mida Margus Ojamets uusi perspektiive kirjeldades räägib, tuleb tunnistada, et jutt on õige. Nii, nagu ta plaaninud, peakski Valgas kutseõpet korraldama ning kompetentsikeskust looma. Töökohapõhine paindlik õpe, mis lähtub kohalike ettevõtjate vajadusest, nagu Ojamets seda näeb, on kindlasti vajalik. Ka struktuurimuutused ja tööülesannete täpsem jaotus poleks paha. Direktori soovi viia õpe elulähedasemaks ja praktilistest vajadustest lähtuvaks, võib samuti vaid tervitada. Ent iga positiivne muutus teiseneb enda vastandiks, kui seda üritatakse läbi suruda konfliktselt, konsensust otsimata ja tolerantsust ilmutamata.
Valga Kutsehariduskeskus täna.
Kutsehariduskeskuse tänasest seisust kõnelevad ilmekalt 2015. aastal alustavad õppekavad, millest innovaatilisele, samas elulähedasele ja vajaduspõhisele lähenemisele viitavad vaid logistiku ja logistika IT-süsteemide erialad. Ülejäänud õppekavad pärineksid otsekui eilsest päevast.
Kui uurida praktikabaaside loetelu, siis jahmatab kohalike ettevõtjate vähesus. Kuhu on jäänud dialoog Kagu-Eesti äriinimestega?
Kutsehariduskeskus on taas kaotamas usaldust nii õppurite, lapsevanemate kui ettevõtjate hulgas. Puudub kooli tulevikku kajastav korralikult vormistatud arengukava. Seda ei asenda kodulehelt leitud paarirealised missiooni- ja visioonikirjeldused, mis oma umbmäärasuses kordavad vaid tuntud käibefraase. Kooli tulevikuplaanidest ja arenguperspektiividest pajatades lubab aga seesama koduleht aastal 2015, et Valgas avatakse 2012. aastal lätikeelsed õpperühmad. Tule eile meile!
Usun endiselt Valga Kutsehariduskeskuse suurde potentsiaali Kagu-Eesti peamise kompetentsi ja ettevõtlusarengu keskusena. Keskus peaks endasse koondama parima õppe ja moodsaima äriteabe, millega oleks võimalik viia Valga majanduselu kiirendusse. Sellega pole enam aega oodata. Tuleb lõpetada sõnade tegemine ja lubaduste jagamine, tagada innovatiivsetele plaanidele laiapõhjaline toetus, ning edu ei jää tulemata.
Kui küsite, kas Valga Kutseõppekeskuse praegune juhtkond ja pedagoogid on kohalikuks tiigrihüppeks võimelised, kinnitan, et kindlasti on. Neile tuleb vaid anda stiimul ühiseks pingutuseks.
