29. mail toimuval linnavolikogu istungil on ühe päevakorrapunktina kavas hääletus Sihtasutuse Valga Sport likvideerimiseks. Loodan siiralt, et spordielu jätkusuutlikkuse pärast südant valutavad ausad linnavolikogu liikmed hääletavad erakondlikule kuuluvusele vaatamata kohalikku sporti kuudeks, võimalik et ka aastateks, pärssiva otsuse vastu.
SA tagab spordi arengu.
SA Valga Sport asutati 2004. aastal linnavalitsuse poolt ning juba esimestel tegutsemisaastatel tõestas see oma tulemuslikkust. Spordiliikumine kogus jõudu, tingimused nii tervise-, kui saavutusspordi harrastamiseks paranesid. Otstarbekamaks muutus ka omavalitsuse vahendite kasutamine spordielu elavdamiseks. Mida aasta edasi, seda enam suurenes sihtasutuse poolt korraldatud spordiürituste arv ning paranes tase. Loodi uusi spordiklubisid ning puhuti hing sisse vahepeal varjusurmas suikunutele. Pikaajalise arengu tulemusel tegutseb täna sihtasutuse toel 24 spordiklubi, mis pole väikese piirilinna jaoks sugugi halb tulemus. Tõusnud on ka Valga sportlaste maine ning paranenud saavutused.
Sport ja poliitika pole veel spordipoliitika.
Tumedad pilved hakkasid SA kohale kerkima läinud aasta lõpul. Linnavalitsus, aselinnapea Lauri Drubinši ja volikogu esimehe Ivar Undi isikus, tegid nõukogule etteheiteid asutuse juhataja Piret Gavronskaja toetamise eest, ütlemata selgesõnaliselt, milliseid puudusi juhataja töös taunitakse ning mida soovitakse asutuse toimimises parandada. Konstruktiivsuse puudumine kriitikas viitab poliitilistele mängudele, mis tänaseks on blokeerinud sihtasutuse töö ning ähvardab viia kohaliku spordielu uude stagnatsiooni. Veel üks tõetus sellest, et spordi ja poliitika kokkupuutel ei pruugi sündida spordipoliitika.
Mis siis ikkagi toimub?
Täiesti arusaamatu on Lauri Drubinši väide, et Valga Spordi likvideerimist kavandati juba aastaid. Miks tuleks kaotada normaalselt toimiv ja majanduslikult kasulik töövorm? Ainuüksi käibemaksu sai SA läinud aastal tagasi 23 000. See raha suunati spordi toetuseks. Selle aasta maksutagastus võib tulla veelgi suurem. Kui volikogu otsustab SA kaotada, loobutakse ka sellest lisafinantseeringust. Samuti kaotatakse olulised summad, mis lähevad inimestele koondamishüvitiste maksmiseks. Kas tõesti on linnavalitsusel raha jalaga segada, et seda jätkub mõne linnajuhi poliitiliste ambitsioonide ajel mõõdutundetult põletamiseks.
Usun, et otsus SA tegevus lõpetada, ei tulene mitte murest kohaliku spordi pärast, vaid püüdest maksta nõukogule kätte soovimatuse eest, määrata juhatajana ametisse linnaametnike poolt väljavalitud, ent mitte kõige terasem kandidaat.
Segadust rohkem kui euro eest.
Kui jälgida viimastel kuudel Valga Spordi ümber toimunud kummalist trikitamist, tuleb ahastus peale. Nii lihtsalt ei kõlba, mingi autunne peab säilima ka kõige labasemat onupojapoliitikat viljeleval seltskonnal! Milleks oli tarvis kuulutada välja konkurss uue juhataja leidmiseks, kui Lauri Drubinši sõnul oli sihtasutuse likvideerimine juba ammu otsustatud? Tundub, et likvideerimise otsus tekkis siiski alles peale seda, kui nõukogu ei valinud uueks juhatajaks Meelis Kattaid, suure likvidaatori Drubinši lihast onu, kelle võimed küll ei konkureerinud konkursi võitja Meelis Juki kogemustega, ent kelle veri on poliitiliselt korrektne.
Valga maine rikutud.
Linnaametnike korruptiivne käitumine on määrinud Valga maine ning selle puhtakspesemine pole kerge. Ometi on selleks veel võimalus, kui volikogu end tõsiselt kokku võtab. Meil tuleb peeglisse vaadates endalt küsida, kas tõesti tolereerime eetikavälist kättemaksuaktsiooni, või suudame seekord, nii koalitsioon kui opositsioon, tuletada eksinud ametnikele ühtse rindena meelde, et on piir, kust üle ei astuta. Linnavolikogu liikmetele on avanenud võimalus näidata,
kuivõrd seistakse valgalaste huvide eest, kuivõrd ollakse aga lihtlabased parteisõdurid, kelle abil aetakse musti asju ning makstakse kätte põhimõttekindlatele. Valga spordielu on veel võimalik stagnatsioonist päästa. Tehkem siis seda!
SA tagab spordi arengu.
SA Valga Sport asutati 2004. aastal linnavalitsuse poolt ning juba esimestel tegutsemisaastatel tõestas see oma tulemuslikkust. Spordiliikumine kogus jõudu, tingimused nii tervise-, kui saavutusspordi harrastamiseks paranesid. Otstarbekamaks muutus ka omavalitsuse vahendite kasutamine spordielu elavdamiseks. Mida aasta edasi, seda enam suurenes sihtasutuse poolt korraldatud spordiürituste arv ning paranes tase. Loodi uusi spordiklubisid ning puhuti hing sisse vahepeal varjusurmas suikunutele. Pikaajalise arengu tulemusel tegutseb täna sihtasutuse toel 24 spordiklubi, mis pole väikese piirilinna jaoks sugugi halb tulemus. Tõusnud on ka Valga sportlaste maine ning paranenud saavutused.
Sport ja poliitika pole veel spordipoliitika.
Tumedad pilved hakkasid SA kohale kerkima läinud aasta lõpul. Linnavalitsus, aselinnapea Lauri Drubinši ja volikogu esimehe Ivar Undi isikus, tegid nõukogule etteheiteid asutuse juhataja Piret Gavronskaja toetamise eest, ütlemata selgesõnaliselt, milliseid puudusi juhataja töös taunitakse ning mida soovitakse asutuse toimimises parandada. Konstruktiivsuse puudumine kriitikas viitab poliitilistele mängudele, mis tänaseks on blokeerinud sihtasutuse töö ning ähvardab viia kohaliku spordielu uude stagnatsiooni. Veel üks tõetus sellest, et spordi ja poliitika kokkupuutel ei pruugi sündida spordipoliitika.
Mis siis ikkagi toimub?
Täiesti arusaamatu on Lauri Drubinši väide, et Valga Spordi likvideerimist kavandati juba aastaid. Miks tuleks kaotada normaalselt toimiv ja majanduslikult kasulik töövorm? Ainuüksi käibemaksu sai SA läinud aastal tagasi 23 000. See raha suunati spordi toetuseks. Selle aasta maksutagastus võib tulla veelgi suurem. Kui volikogu otsustab SA kaotada, loobutakse ka sellest lisafinantseeringust. Samuti kaotatakse olulised summad, mis lähevad inimestele koondamishüvitiste maksmiseks. Kas tõesti on linnavalitsusel raha jalaga segada, et seda jätkub mõne linnajuhi poliitiliste ambitsioonide ajel mõõdutundetult põletamiseks.
Usun, et otsus SA tegevus lõpetada, ei tulene mitte murest kohaliku spordi pärast, vaid püüdest maksta nõukogule kätte soovimatuse eest, määrata juhatajana ametisse linnaametnike poolt väljavalitud, ent mitte kõige terasem kandidaat.
Segadust rohkem kui euro eest.
Kui jälgida viimastel kuudel Valga Spordi ümber toimunud kummalist trikitamist, tuleb ahastus peale. Nii lihtsalt ei kõlba, mingi autunne peab säilima ka kõige labasemat onupojapoliitikat viljeleval seltskonnal! Milleks oli tarvis kuulutada välja konkurss uue juhataja leidmiseks, kui Lauri Drubinši sõnul oli sihtasutuse likvideerimine juba ammu otsustatud? Tundub, et likvideerimise otsus tekkis siiski alles peale seda, kui nõukogu ei valinud uueks juhatajaks Meelis Kattaid, suure likvidaatori Drubinši lihast onu, kelle võimed küll ei konkureerinud konkursi võitja Meelis Juki kogemustega, ent kelle veri on poliitiliselt korrektne.
Valga maine rikutud.
Linnaametnike korruptiivne käitumine on määrinud Valga maine ning selle puhtakspesemine pole kerge. Ometi on selleks veel võimalus, kui volikogu end tõsiselt kokku võtab. Meil tuleb peeglisse vaadates endalt küsida, kas tõesti tolereerime eetikavälist kättemaksuaktsiooni, või suudame seekord, nii koalitsioon kui opositsioon, tuletada eksinud ametnikele ühtse rindena meelde, et on piir, kust üle ei astuta. Linnavolikogu liikmetele on avanenud võimalus näidata,
kuivõrd seistakse valgalaste huvide eest, kuivõrd ollakse aga lihtlabased parteisõdurid, kelle abil aetakse musti asju ning makstakse kätte põhimõttekindlatele. Valga spordielu on veel võimalik stagnatsioonist päästa. Tehkem siis seda!
