Kevad koputab uksele ja selleks korraks on liikluses ohte loonud libedus ja hämarus taandumas. Ent koos pikemaks venivate päevade ja soojemaks muutuvate ilmadega otsitakse talvekorteritest välja kaherattalised sõidukid, mille ilmumine tänavaile tekitab uusi ohuolukordi. Et kevad-suvine aeg kuluks vaid rõõmudeks, mitte õnnetuste tagajärgede raviks, tuleb kõigil liiklejail järgida kuldseid reegleid – ole nähtav ja näe ise; austa teisi liiklejaid; ära hinda oma võimeid üle.
Autojuhid pole pikki kuid pidanud mootorratturite, rollerijuhtide ja jalgratturitega arvestama, kaherattaliste taltsutajad omakorda peavad aga meelde tuletama nii mõnegi talve jooksul ununenud sõiduvõtte ja liiklustarkuse. Pole siis imestada, et ohuolukorrad on kerged tekkima. Aga kui suudame veidigi kevaduljust talitseda ja liikluses toimuvat mõistusega võtta, siis jõuavad kõik liiklejad punktist A punkti B tervetena, mis ongi peamine.
Mootor- ja jalgratturid on kokkupõrkel autoga alati kannataja pool, sest neid ei kaitse turvapadjad ega –talad. Seepärast tuleks eelkõige neil endil hoolitseda oma ohutuse eest ja mitte kergemeelselt reeglitele vilistada. Tagumisel rattal ilunumbreid esitav baiker või rattaga hoolimatult autode vahel sõeluv trikitaja on potentsiaalsed ratastooli kandidaadid, millega sõitmine pole pooltki nii vahva. Mõelge sellele, enne kui edevusele järele annate!
Lastele, kes soojade ilmadega taas hakkavad jalgrattaga koolis käima, tuleks kodus põhilised liiklusreeglid üle korrata. Enne sõitma hakkamist tuleb veenduda, et pikki kuid kasutamata seisnud jalgratas on tehniliselt korras. Vajadusel tuleb teha hooldus, kas siis koduste vahenditega või spetsiaalses töökojas. Alla 16-aastasel jalgratturil on kohustuslik kanda kiivrit, mis peab olema õige suurusega, korralikult peas ja rihmaga kinni, sest muidu pole sellest kukkumisel kasu. Jalgratturi teeb teistele liiklejatele nähtavaks helkurvest või -jope, mida on mõistlik kanda nii pimedal kui valgel ajal.
Ohutum on lapsel sõita jalgratta- ja jalgteel või kõnniteel. Tuletaks siinkohal meelde, et kõnniteel võib sõita vaid alla 13-aastane rattur ning temaga kaasas olevad kuni kaks saatjat, väikelast rattatoolis sõidutav jalgrattur ja teised jalgratturid üksnes sel juhul, kui sõiduteel sõitmine on tee seisukorra tõttu oluliselt raskendatud. Sageli näeme linnas kõnniteel kihutavaid uljaspäid, kes panevad ohtu jalakäijate ja ka enda tervise. Taolisel vastutustundetul tegevusel puudub õigustus. Jalgrattur pole kõnniteel mitte peremees, vaid sinna erandjuhtudel lubatud külaline.
Jalgrattaga sõiduteel sõites tuleb alati hoida selle parempoolsesse serva. Sõiduteel võib iseseisvalt jalgratast juhtida vähemalt 10-aastane laps ning 10-15-aastasel ratturil peab sõiduteel sõites olema ette näidata jalgrattajuhiluba. Nooremad lapsed võivad jalgrattaga sõita vaid kõnniteel, jalgrattateel ja õuealal.
Soovin kõigile kaherattaliste juhtidele õnnelikku kevadet ja kukkumisteta suve! Püsige sadulas!
Autojuhid pole pikki kuid pidanud mootorratturite, rollerijuhtide ja jalgratturitega arvestama, kaherattaliste taltsutajad omakorda peavad aga meelde tuletama nii mõnegi talve jooksul ununenud sõiduvõtte ja liiklustarkuse. Pole siis imestada, et ohuolukorrad on kerged tekkima. Aga kui suudame veidigi kevaduljust talitseda ja liikluses toimuvat mõistusega võtta, siis jõuavad kõik liiklejad punktist A punkti B tervetena, mis ongi peamine.
Mootor- ja jalgratturid on kokkupõrkel autoga alati kannataja pool, sest neid ei kaitse turvapadjad ega –talad. Seepärast tuleks eelkõige neil endil hoolitseda oma ohutuse eest ja mitte kergemeelselt reeglitele vilistada. Tagumisel rattal ilunumbreid esitav baiker või rattaga hoolimatult autode vahel sõeluv trikitaja on potentsiaalsed ratastooli kandidaadid, millega sõitmine pole pooltki nii vahva. Mõelge sellele, enne kui edevusele järele annate!
Lastele, kes soojade ilmadega taas hakkavad jalgrattaga koolis käima, tuleks kodus põhilised liiklusreeglid üle korrata. Enne sõitma hakkamist tuleb veenduda, et pikki kuid kasutamata seisnud jalgratas on tehniliselt korras. Vajadusel tuleb teha hooldus, kas siis koduste vahenditega või spetsiaalses töökojas. Alla 16-aastasel jalgratturil on kohustuslik kanda kiivrit, mis peab olema õige suurusega, korralikult peas ja rihmaga kinni, sest muidu pole sellest kukkumisel kasu. Jalgratturi teeb teistele liiklejatele nähtavaks helkurvest või -jope, mida on mõistlik kanda nii pimedal kui valgel ajal.
Ohutum on lapsel sõita jalgratta- ja jalgteel või kõnniteel. Tuletaks siinkohal meelde, et kõnniteel võib sõita vaid alla 13-aastane rattur ning temaga kaasas olevad kuni kaks saatjat, väikelast rattatoolis sõidutav jalgrattur ja teised jalgratturid üksnes sel juhul, kui sõiduteel sõitmine on tee seisukorra tõttu oluliselt raskendatud. Sageli näeme linnas kõnniteel kihutavaid uljaspäid, kes panevad ohtu jalakäijate ja ka enda tervise. Taolisel vastutustundetul tegevusel puudub õigustus. Jalgrattur pole kõnniteel mitte peremees, vaid sinna erandjuhtudel lubatud külaline.
Jalgrattaga sõiduteel sõites tuleb alati hoida selle parempoolsesse serva. Sõiduteel võib iseseisvalt jalgratast juhtida vähemalt 10-aastane laps ning 10-15-aastasel ratturil peab sõiduteel sõites olema ette näidata jalgrattajuhiluba. Nooremad lapsed võivad jalgrattaga sõita vaid kõnniteel, jalgrattateel ja õuealal.
Soovin kõigile kaherattaliste juhtidele õnnelikku kevadet ja kukkumisteta suve! Püsige sadulas!
