Pikka ettevalmistust Eesti Meistrivõistlusteks kroonis edu. Saavutasin kuni 130 kg meeste hulgas kolmanda koha, ja olen selle üle väga õnnelik! Varem mul Kreeka-Rooma maadluses medal puudus.
Võistelda 130 kg maadlejate hulgas tegin sellepärast, et leidsin endas piisavalt jõudu raskete meestega kokku minna. Ühel hetkel tundus kuidagi kohatu pidevalt kaalu pärast muretseda ja end kuni 98 kg kategooriasse pressida. Kuni 130 kg kaalus esines ka Heiki Nabi ja võimalus maailmameistriga vastamise minna vaid lisas põnevust. Otsustasin, et kui juba matil madistada, siis kindlasti maailmameistri kategoorias! Nii tegingi, ja ei kahetse. Kuigi Nabiga mõõduvõtmiseni asi ei läinud, sain kõigist kolmest kohtumisest maksimaalse rahulolu.
Esimese kohtumise eel olin pisut närvis, sest Ruslan Hristoforovist, kellega pidin vastamisi minema, ei teadnud ma midagi. Aga kui matš juba käima läks, siis kadus igasugune hirm ja ebakindlus. Tundsin sellist võimu, et langetasin otsuse, lõpetada kohtumine seljavõiduga. Otsus tehtud, panin kogu jõu ja kavaluse mängu ning õnnestuski mehel selg prügiseks teha.
Mait Madiga, kellega järgmisena kokku läksin, olin varem kohtunud ja teadsin, millise sitke vennaga mul tegemist tuleb. Seni olin pidanud Maiduga kaks kohtumist, millest ühe võitis tema, teise mina. Nii et võrdsed vastased. Matš möödus närviliselt, sest mõlemalt poolt esitati protest ja kohtunike otsus mind punktidega kaotajaks jätta, oli vaieldav. Aga kaotus tuli siiski vastu võtta.
Pronksiheitluses kohtusin noore lootustandva maadlustähe Reino Tirrandiga. Võin noore mehe kohta öelda vaid kiidusõnu, ent minu kogemused ja oskused ei jätnud talle võimalust. Võitsin pronksmedali ülekaalukalt skooriga 8:0.
Ma täitsin eesmärgi ja tõin medali. Kindlasti jätkan selle nimel, et järgmistel meistrivõistlustel juba kullale heidelda, aga praegu olen igati rahul ja nähtavasti luban endale lähinädalatel ka väikese puhkuse ja võimaluse taastumiseks.
Veel niipalju, et finaalis läksid kokku Nabi ja Madi. Mehed pidasid maha korraliku lahingu, kus Nabi oma ülekaalu maksma pani.
Tänan kõiki, kes mulle kaasa elasid! Andsime koos hea etenduse!
Võistelda 130 kg maadlejate hulgas tegin sellepärast, et leidsin endas piisavalt jõudu raskete meestega kokku minna. Ühel hetkel tundus kuidagi kohatu pidevalt kaalu pärast muretseda ja end kuni 98 kg kategooriasse pressida. Kuni 130 kg kaalus esines ka Heiki Nabi ja võimalus maailmameistriga vastamise minna vaid lisas põnevust. Otsustasin, et kui juba matil madistada, siis kindlasti maailmameistri kategoorias! Nii tegingi, ja ei kahetse. Kuigi Nabiga mõõduvõtmiseni asi ei läinud, sain kõigist kolmest kohtumisest maksimaalse rahulolu.
Esimese kohtumise eel olin pisut närvis, sest Ruslan Hristoforovist, kellega pidin vastamisi minema, ei teadnud ma midagi. Aga kui matš juba käima läks, siis kadus igasugune hirm ja ebakindlus. Tundsin sellist võimu, et langetasin otsuse, lõpetada kohtumine seljavõiduga. Otsus tehtud, panin kogu jõu ja kavaluse mängu ning õnnestuski mehel selg prügiseks teha.
Mait Madiga, kellega järgmisena kokku läksin, olin varem kohtunud ja teadsin, millise sitke vennaga mul tegemist tuleb. Seni olin pidanud Maiduga kaks kohtumist, millest ühe võitis tema, teise mina. Nii et võrdsed vastased. Matš möödus närviliselt, sest mõlemalt poolt esitati protest ja kohtunike otsus mind punktidega kaotajaks jätta, oli vaieldav. Aga kaotus tuli siiski vastu võtta.
Pronksiheitluses kohtusin noore lootustandva maadlustähe Reino Tirrandiga. Võin noore mehe kohta öelda vaid kiidusõnu, ent minu kogemused ja oskused ei jätnud talle võimalust. Võitsin pronksmedali ülekaalukalt skooriga 8:0.
Ma täitsin eesmärgi ja tõin medali. Kindlasti jätkan selle nimel, et järgmistel meistrivõistlustel juba kullale heidelda, aga praegu olen igati rahul ja nähtavasti luban endale lähinädalatel ka väikese puhkuse ja võimaluse taastumiseks.
Veel niipalju, et finaalis läksid kokku Nabi ja Madi. Mehed pidasid maha korraliku lahingu, kus Nabi oma ülekaalu maksma pani.
Tänan kõiki, kes mulle kaasa elasid! Andsime koos hea etenduse!
