• Blogi
Alar Nääme

Kuidas väärtustada linnaruumi

29/11/2015

Comments

 
Picture
Lisaks UNESCO maailmapärandi nimekirja kuuluvale vanalinnale, Rotermanni kvartalile ja modernsele ärikeskusele asub Tallinna Kesklinnas eelmise sajandi pärandina ka elukeskkonnana mitte just kõige atraktiivsemaid piirkondi, kus linnasüdamesse on eksinud mägede tüüpprojektide järgi püstitatud hooned. Üheks ilmekamaks näiteks suurepärase asukohaga ent kesise arhitektuuriga asumist on Keldrimäe, kuhu linnaarendajate kapriis külvas seitsmekümnendatel ilmetud paneelhooned. Vastuolu linnakeskme nõudliku ruumikontseptsiooni ning aktiivses piirkonnas elavate inimeste soovidega on ilmne. Tuima majamüüri steriilne üksluisus loob umbmäärasust ja pärsib kogukonna identiteeti. Pole kahtlustki, et segregatsiooni ehk ruumilise eraldatuse hoogustumisel on taolised piirkonnad kasvulavaks slummistumisele, mida tuleks kõigi vahenditega vältida. Ent mida siis ette võtta? Olemasoleva hoonestu lammutamine ja selle asemele uute kaasaegsete majade ehitamine on ülimalt kulukas, muutes valmiva elamispinna ebamõistlikult kalliks.
Veidi Keldrimäe ajaloost.
Valdav osa Keldrimäe ajaloolisest hoonestusest hävis 1944. aasta märtsipommitamises. Viimase hoobi rohelisele ning õdusale asumile andis 1970. aastate olümpia purjeregati eelne ehitusbuum, mil lammutati suur osa sõjast säilinud puithooneid, et teha ruumi paneelkolossidele. Tollel ajal olid tähtsad vaid elamispinna ruutmeetrid. Kodu lõppes välisuksega ning rõõm uue korteri saamisest varjutas avaliku ruumi verevaesuse ning kodumaja halli inetuse. Õnneks ei langenud asum lõplikult magalate ühetaolisse rutiini – säilisid mõned puithooned, osa ajaloolisest tänavavõrgustikust ning Kaasani kirik. Ka Keldrimäe asend, mis on märksa soodsam kui Kadriorul või populaarsust kogunud Kalamaja asumil, ei lubanud piirkonda lõplikult üheülbastuda.
Keldrimäe tulevik.
Keldrimäe tõmbekeskuseks ning ka selle nuhtluseks on olnud kaootiliselt arenev ning möödanikus ka kuritegelikku kontingenti peibutanud Keskturg. Turu arenguplaanid, mis käesolevaks ajaks on saavutanud konkreetsuse, annavad alust loota, et juba mõne aasta pärast on senise turuhoone ja räämas platsi asemel kaasaegne kaubanduskeskus, kus pakutakse ka mitmekesiseid meelelahutusvõimalusi. Sellest lähtuvalt on aeg tuua uus kvaliteet ka Keldrimäe elamupiirkonda.
Huvitavaid mõtteid Keldrimäe, kui Kesklinna uinuva kaunitari äratamiseks on avaldanud arhitekt Must. Ta soovitab Keldrimäe elavdamiseks tuua esile piirkonna erilisus ning muuta olemasolev hoonestus lihtsate vahenditega inimsõbraliku linnaruumi osisteks. Paneelikate esimesed korrused saab lihtsa ümberehitusega muuta aktiivselt tegutsevateks äripindadeks, mis annab uue tähenduse ka majadevahelisele tühiruumile. Porised majadevahelised muruväljakud peaksid aga saama funktsiooni rekreatsioonialade, mänguväljakute ja spordiplatsidena, luues nii eeldused eneseteadliku kogukonna tekkeks. Lisada võiks paviljone ning terrasse. Paneelmaju tuleks arhitekt Musta arvates käsitleda kui toormaterjali uue arhitektuurse mõtte elluviimiseks. Maju saab liigendada, värvida, katta monumentaalgraffitiga, lisada erinevatest materjalidest kõrvalehitisi ning sopistusi. Katustele on võimalik rajada väliaedu, kust avanevad imelised linnavaated. Kõik see loob eeldused kirevaks sotsiaalseks eluks ning inimestevaheliseks lävimiseks, leiab arhitekt Must.
Siinkohal tahaksin arhitekt Mustale kõvasti õlale patsutada ja öelda, et tegeled õige asjaga, vana! Aga võta näpust! Ühest patsustusest jääb väheks, sest legendaarse nime taga tegutseb kolm noort inimest: Ott Alver, Alvin Järving ja Mari Rass. Aga see selleks! On viimane aeg alustada diskussiooni selle üle, millisena soovime tulevikus näha Kesklinna kohati kaootiliselt arenenud piirkondi. Mida saame teha, et linnakeskkond humaniseeruks ning me suudaksime vältida neid ohtlikke tendentse, mis jagavad kogukonna elatustaseme, paiknemise ja linnaruumi organiseerituse järgi? See pole mitte pelgalt arhitektuuri, vaid laiemalt ühiskonna jätkusuutlikkuse küsimus.
Olgem julged nagu arhitekt Must ja otsigem ebatraditsioonilisi lahendusi! Eksperimenteerigem, vaielgem, pakkugem välja oma nägemus ning me suudame ühiselt muuta oma kodulinna hubasemaks ning paremaks!


Comments

Kesklinn saab uudse peatänava

24/11/2015

Comments

 
Picture
 Tallinna kandideerimine 2018. aasta Euroopa rohelise pealinna tiitlile, on käivitanud mitmeid positiivseid protsesse, millest üheks olulisemaks võib pidada visiooni Tallinna uuest peatänavast, mis hõlmab Narva maanteed alates Pronksi tänava ristmikust kuni Viru ringini ja Pärnu maanteed Liivalaia ristmikuni.
Uus lähenemine annab linnasüdamele kaasaegse ilme.
Kui seni on Tallinna avaliku ruumi lahendustes lähtutud autokesksusest, siis uue peatänava kontseptsioon pöörab linnaruumi käsitluse taas peapealt jalgadele. Linn on mõeldud eelkõige heaks elukeskkonnaks enamusele, kelleks on jalakäijad ning mitte kiireks autoga läbimiseks, nagu on seni arvanud autosõitjate häälekas seltskond. Kõigis edumeelsetes linnades üle maailma on alustatud autoliikluse vähendamist linnasüdames ning jalakäijatele ja kergliiklusele avaramate võimaluste pakkumist. Tallinnas algas see protsess mõne aasta eest bussiradade mahamärkimisega, mis võimaldab ühistranspordil toimetada reisijaid edasi kiiremini ning ohutumalt. Tallinn tasuta ühistransport on oma kättesaadavuse ning hea logistikaga loonud eelduse järgmisteks tõsisteks sammudeks, mida peatänava visiooni elluviimine endaga lähiaastatel kaasa toob.
Autode eelistamine ei vähenda probleeme liikluses.
Seni on Tallinna kesklinna avalikku ruumi arendatud nõudlusepõhiselt. Autostumine on tinginud vajaduse kasvav sõidukite hulk tänavatele ära mahutada ja nii ongi lühendatud foorides jalakäijatele mõeldud rohelist tsüklit ning tõmmatud kõnniteed majaseintele lähemale, et sõidukitele ruumi teha. Tasapisi on siiski hakatud mõistma, et see pole parim lahendus. Mida enam autosid eelistada, seda rohkem neid tänavatele ilmub ja vastupidi, kui luua head tingimused jalakäijatele, mõjutab see positiivselt ka autoliiklust. Parim näide sellest on Soo tänav, mis peale kõnnitee laiendamist, ühe autoraja kaotamist ning kiiruse piiramist 30 km/h, kasvatas läbilaskevõimet viiendiku võrra. Paradoksaalne, ent tõsi.
Praktika on tõestanud, et probleeme liikluses ei aita vähendada jalakäijate viimine tunnelitesse, ega autoteede ehitamine estakaadidele. Linna kui elukeskkonna kvaliteeti saab tõsta vaid läbimõeldud ja sünkroonse tegevusega, mis arvestaks eelkõige kõige nõrgemat ja haavatavamat, ent samas arvukamat liikluses osalejat – jalakäijat. Selle poole püüeldes jõuame linna arengus uue kvaliteedini.
Peatänava visioon viiakse ellu enne 2020. aastat.
Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Arhitektuurikeskus ja Arhitektide Liit viivad ühiselt läbi peatänava visioonikonkursi. Juba detsembris valmib peatänava eelstsenaarium. Sellele järgnev visioonikonkurss kestab märtsini 2016, mil kuulutatakse välja võidutöö ning tutvustatakse välja valitud põhistsenaariume.
Seisukohad, millest visioonide koostamisel lähtuda, lepiti kokku eelnevatel linnaruumilistel aruteludel, millest põhjalikum toimus 20. septembril.
Kui praegu on Pärnu maantee ja Narva maantee algus liiklusmagistraal, siis visioonide koostajad peavad näitama võimaluse kujundada see ümber äride ja restoranidega vaba liikumist võimaldavaks avalikuks ruumiks. Projekti tulemusena muutuks peatänava kõnniteed kogupikkuses laiaks, lisanduks jalgrattateed ja tänavahaljastus, parandataks ühistranspordi kasutamise tingimusi, loodaks täiendavaid ülekäigukohti ning Viru väljakust jääks suurem osa jalakäijatele. Peatänava lõigul pannakse ühistransport ühte koridori. Jalakäijate tunnel Laikmaa-Gonsiori ristmikul kaoks ning inimesed tuuakse maa peale. Lõiguti jääks peatänav ainult jalakäijate päralt, kuid tagatud oleks hädavajalik transport. Ositi võiks mõlemas suunas säilida 1 autorada. Piirkiirus jääks 30 km/h.
Peatänav ning linnakeskuse ja mere vaheline jalakäijateruum on plaanis Euroopa Ühtekuuluvusfondi toetusel välja ehitada enne 2020 aastat.



Comments

Tartu üldplaneering lähtub iganenud mallidest

18/11/2015

Comments

 
Picture
Oma kiindumust Lõuna-Eestisse olen seni väljendanud Valga arengut käsitlevais seisukohavõttudes, ent kuni 19. novembrini kestev ja avalikkuses elavat diskussiooni tekitav Tartu üldplaneeringu väljapanek, sunnib mind senistest harjumustest loobuma ning Emajõe Ateena tuleviku suhtes oma arvamust avaldama. Seda enam, et Alma Materi lõpetanud geenitehnoloogina on mul Tartuga väga intiimne side.
Planeeringu kehtestamine ei too alati kaasa tegusid.
Planeeringu kehtestamine ei too automaatselt kaasa ehitustegevust, ent loob selleks eeldused. Sellest lähtudes saan aru tartlaste meelepahast, planeeringus ettenähtud võimaluse üle, ehitada täis mitmed haljasalad ning vähendada Emajõe kaitsevööndit kohati vaid 5 meetrini kaldajoonest. Pole välistatud, et kõigepealt langevad planeeringus võimaldatud ehitusmahtude ohvriks just need kaunid pargid, mis on Tartu kesklinnast teinud selle rahuliku ja kosutava linnaruumi, mida oskavad hinnata nii põlisasukad kui külalised.
Ühes üldplaneeringut kiitvas artiklis kirjeldati, kuidas Plasku ülemiselt korruselt avaneb vaade linnasüdamele, kus puistuid ja rohealasid on märksa rohkem kui hooneid ning kurdeti, et Taretu ei meenuta linna vaid metsasalu. Uus planeering peaks selle vea kõrvaldama ning läbi linnakeskme mahuka tihendamise andma sellele sootuks citylikuma väljanägemise. Minu hinnangul on sellise suhtumise näol tegemist provintsliku alaväärsusega. Tihehoonestusega süda ei muuda linna mingis mõttes väärtuslikumaks. Seda on mõistetud nii Berliinis, New Yorgis kui mitmes teises maailmalinnas, kus linnasüdame moodustab suur pargiala ning tihehoonestus on koondunud selle ümber. Arvestades Tartu olematuid vahemaid oleks ka siin saanud sama loogikat järgida ning kesklinna rohealasid säästes luua seda ümbritsev citylik ring, mis suurte virgestusalade naabruses ei lõhuks nii räigelt Tartu erilist rahulikku ruumirütmi.
Tartu üldplaneeringu suurim viga on katse pookida suhteliselt väikesele linnale, nagu Tartu seda on, külge suurlinlik asustustihedus, mille järele pole mingit vajadust. Kuna tiheasustuse vastaste rahustamiseks on hoonete kõrguspiirang kärbitud kuuele korrusele, tekib oht, et Eesti ühe kauneima linna keskus hakkab nägema välja nagu mõne Euroopa metropoli nuditud eesasum. Ehk ongi planeeringu autorid sellele mõelnud, tuues seletuskirjas välja, et planeeringu alusel kujunev kesklinn oleks praegusest oluliselt multikultuursem ja dünaamilisem. Muidugi võib seda võtta ka tavapärase sõnamulinana, mille abil tavatsetakse kantseleivaikuses sündinud dokumente kaalukamaks muuta, ent mine tea, äkki unistab planeeringukoostaja tõepoolest, et tasub vaid praeguste parkide asemel igavad kuuekorruselised üürikasarmud püstitada ning Tartu elanikkond hakkab otsekui nõiavitsa väel kasvama.
Kahanev linn vajab jätkusuutlikku arengukava.
Siin jõuamegi üldplaneeringu kõige olulisema küsitavuseni. Kelle jaoks siiski seadustatakse võimalus ehitada 120 000m2 uut elamispinda, kui Tartu elanike arv on 2011. aasta rahvaloenduse 98 480 inimeselt kahanenud käesolevaks ajaks 97250 elanikuni? Negatiivse loomuliku ja mehhaanilise iibega linn ei vaja lisanduvaid ruutmeetreid, vaid arenguplaani, kuidas tagada töökohtade olemasolu ja inimeste sotsiaalne kaitstus. Need on mootorid, mis määravad linna edukuse. Kuni Tartu jääb valitsuse jaoks Eesti tagahooviks, kuhu mõneks päevaks nädalas sõidab oma töötunde istuma haridusminister ning koguneb riigikohus, pole oluline, kuipalju on uues planeeringus antud ehitusmahte riigiasutustele. Kui puudub tahe, ei ehita neid keegi.
Teades, kui palju tööd nõuab üldplaneeringu koostamine, on mul siiralt kahju, et Tartu on valinud linnaruumilise arengupeetuse, selle asemel, et säilitada oma senist rohelist ja looduslikku palet. Aga linna tegeliku arengu määravad siiski demograafilised protsessid ja kogukonna loominguline lähenemine oma elukeskkonna tuleviku kujundamisel. Selleks soovin kõigile tartlastele südamest jõudu ja edu!



Comments

    Kategooriad

    All
    Hetkel Päevakorras
    Lõuna-Eesti
    Sport
    Tallinn

    Autor

    Minust

    Arhiiv

    December 2016
    November 2016
    October 2016
    September 2016
    August 2016
    June 2016
    May 2016
    April 2016
    February 2016
    December 2015
    November 2015
    October 2015
    August 2015
    July 2015
    June 2015
    May 2015
    April 2015
    March 2015
    February 2015
    January 2015
    December 2014
    November 2014

Powered by Create your own unique website with customizable templates.