Tallinna Kesklinna Halduskogu pöördumine, milles soovitatakse kaaluda linnaosa piiride muutmist selliselt, et Kultuurikatel ja Linnahall jääksid administratiivselt Kesklinna linnaosa territooriumile, tõi endaga kaasa Põhja-Tallinna linnaosa vanema Raimond Kaljulaidi ärritunud reaktsiooni. „Mul on sellele ettepanekule lihtne ja lühike vastus: unustage ära,“ kinnitab Kaljulaid oma pressiteates, lisades, et Põhja-Tallinn ei anna Kultuurikatelt ega Linnahalli Kesklinnale.
Oleks imelik, kui linnaosa vanem vastupidist väidaks, ent siiski ootaks taoliste avalduste tegemisel enam küpsust. Ägestumine, enda arvamuse ainuõigeks kuulutamine ja vastase alavääristamine pole need käitumismallid, millest linna asja ajades lähtuda. Kultuurikatel ega Linnahall ei kuulu Põhja-Tallinna linnaosale, vaid on ikka kõigi tallinlaste teenistuses ja sellest lähtuvalt tuleb Kesklinna halduskogu ettepanekut käsitleda mõistliku lahendusena ning pole tarvis põrkida, et „Puhaku Kesklinna halduskogulased selles küsimuses jalga,“ nagu Põhja-Tallinna linnaosa vanem ennast väljendas. Linnaosade halduskogud koosnevad sotsiaalselt küpsetest ja kodulinna käekäigust hoolivatest linnakodanikest, kes teevad suurepärast tööd kõigi tallinlaste heaolu nimel ning Kesklinna halduskogu kolkapatriotismis süüdistamine on pehmelt öeldes kohatu.
Linnahall kulub logistiliselt Kesklinna.
Vajadusele siduda logistiliselt linnakeskmega seonduv Linnahall Kesklinnaga ka administratiivselt, on tehtud varemgi. Kümmekond aastat tagasi juhtis Kesklinna halduskogu samuti tähelepanu tõigale, et Linnahall, kui oluline kultuurikeskus, peaks asuma Kesklinnas. Kultuurikatla teema polnud tollel ajal veel aktuaalne, ent linnavalitsuse uue hoone planeeringu aruteludes kõlas toona samuti ettepanek, et linnaosade piiri tuleks muuta, kuna uus raehoone peab paiknema kesklinnas. Vahepeal teema soikus, ent seoses EL-i eesistumise sündmustega Kultuurikatlas ning Linnahalli konkretiseeruvate renoveerimiskavadega, tõusis see taas päevakorda. On ju loogiline, et Viru väljaku – Mere puiestee logistilisel teljel asuv EL eesistumise sündmusi võõrustav Kultuurikatel, kuuluks ka administratiivselt linnakeskmesse. See oleks vastuvõetavam nii toimuvat kajastavale välismaisele pressile kui ka EL-i ametnikkonnale. Samuti on turunduslikult otstarbekam, et tulevane Linnahalli konverentsikeskus asetub administratiivselt linnakeskmesse, kuhu ta nii tallinlaste kui ka linna külaliste jaoks niigi kuulub. Tegemist pole siin mingi kihelkondliku vägikaikaveoga. Linnaelu puudutavaid otsuseid langetades tuleb kõigil, ka linnaosa vanematel, lähtuda mitte kitsastest piirkondlikest huvidest, vaid sellest, mis linnale kui tervikule parem.
Rahulik diskussioon tooks lahendused.
Kindlasti pole administratiivsete piiride muutmine üksnes Kesklinna ja Põhja-Tallinna puudutav küsimus, vaid mõistlikke piirimuutusi vajaksid nähtavasti ka teised linnaosad. Möönan, et enne kohalikke valimisi pole linnaosade piire võimalik muuta, kuid kindlasti võiks alustada selle teemalist debatti, sest probleemistik nõuab hoolikat kaalumist ja läbi mõtlemist. Linna logistilised teljed on muutunud, rajatud on uusi tõmbekeskusi, mis teinud inimeste liikumisloogikasse korrektiive. Julgeksin küll väita, et nii mõneski osas vajavad linnaosade piirid eluga vastavusse viimist.
Käimasolev haldusreform avab diskussiooniks võimaluse, mida tuleks kasutada. Arutelu peaks hõlmama ka pealinnaga piirnevaid omavalitsusi, mis ammugi muutunud Tallinna satelliitmagalateks, kust elanike enamus käib linnas tööl ning tarbib eluks vajalikke teenuseid mitte koduvallas, vaid pealinnas. Lähtume sellest, et linnaosade piirid peavad arvestama reaalseid arenguid, linna välispiiride nihutamine oleks aga üheks otsustavaks abinõuks valglinnastumise tagajärgede leevendamisel. Need on teemad, millega võib haldusreformi sisustada.
Oleks imelik, kui linnaosa vanem vastupidist väidaks, ent siiski ootaks taoliste avalduste tegemisel enam küpsust. Ägestumine, enda arvamuse ainuõigeks kuulutamine ja vastase alavääristamine pole need käitumismallid, millest linna asja ajades lähtuda. Kultuurikatel ega Linnahall ei kuulu Põhja-Tallinna linnaosale, vaid on ikka kõigi tallinlaste teenistuses ja sellest lähtuvalt tuleb Kesklinna halduskogu ettepanekut käsitleda mõistliku lahendusena ning pole tarvis põrkida, et „Puhaku Kesklinna halduskogulased selles küsimuses jalga,“ nagu Põhja-Tallinna linnaosa vanem ennast väljendas. Linnaosade halduskogud koosnevad sotsiaalselt küpsetest ja kodulinna käekäigust hoolivatest linnakodanikest, kes teevad suurepärast tööd kõigi tallinlaste heaolu nimel ning Kesklinna halduskogu kolkapatriotismis süüdistamine on pehmelt öeldes kohatu.
Linnahall kulub logistiliselt Kesklinna.
Vajadusele siduda logistiliselt linnakeskmega seonduv Linnahall Kesklinnaga ka administratiivselt, on tehtud varemgi. Kümmekond aastat tagasi juhtis Kesklinna halduskogu samuti tähelepanu tõigale, et Linnahall, kui oluline kultuurikeskus, peaks asuma Kesklinnas. Kultuurikatla teema polnud tollel ajal veel aktuaalne, ent linnavalitsuse uue hoone planeeringu aruteludes kõlas toona samuti ettepanek, et linnaosade piiri tuleks muuta, kuna uus raehoone peab paiknema kesklinnas. Vahepeal teema soikus, ent seoses EL-i eesistumise sündmustega Kultuurikatlas ning Linnahalli konkretiseeruvate renoveerimiskavadega, tõusis see taas päevakorda. On ju loogiline, et Viru väljaku – Mere puiestee logistilisel teljel asuv EL eesistumise sündmusi võõrustav Kultuurikatel, kuuluks ka administratiivselt linnakeskmesse. See oleks vastuvõetavam nii toimuvat kajastavale välismaisele pressile kui ka EL-i ametnikkonnale. Samuti on turunduslikult otstarbekam, et tulevane Linnahalli konverentsikeskus asetub administratiivselt linnakeskmesse, kuhu ta nii tallinlaste kui ka linna külaliste jaoks niigi kuulub. Tegemist pole siin mingi kihelkondliku vägikaikaveoga. Linnaelu puudutavaid otsuseid langetades tuleb kõigil, ka linnaosa vanematel, lähtuda mitte kitsastest piirkondlikest huvidest, vaid sellest, mis linnale kui tervikule parem.
Rahulik diskussioon tooks lahendused.
Kindlasti pole administratiivsete piiride muutmine üksnes Kesklinna ja Põhja-Tallinna puudutav küsimus, vaid mõistlikke piirimuutusi vajaksid nähtavasti ka teised linnaosad. Möönan, et enne kohalikke valimisi pole linnaosade piire võimalik muuta, kuid kindlasti võiks alustada selle teemalist debatti, sest probleemistik nõuab hoolikat kaalumist ja läbi mõtlemist. Linna logistilised teljed on muutunud, rajatud on uusi tõmbekeskusi, mis teinud inimeste liikumisloogikasse korrektiive. Julgeksin küll väita, et nii mõneski osas vajavad linnaosade piirid eluga vastavusse viimist.
Käimasolev haldusreform avab diskussiooniks võimaluse, mida tuleks kasutada. Arutelu peaks hõlmama ka pealinnaga piirnevaid omavalitsusi, mis ammugi muutunud Tallinna satelliitmagalateks, kust elanike enamus käib linnas tööl ning tarbib eluks vajalikke teenuseid mitte koduvallas, vaid pealinnas. Lähtume sellest, et linnaosade piirid peavad arvestama reaalseid arenguid, linna välispiiride nihutamine oleks aga üheks otsustavaks abinõuks valglinnastumise tagajärgede leevendamisel. Need on teemad, millega võib haldusreformi sisustada.
