Blog Archives - Alar Nääme

Tallinna Kesklinna ettevõtjate jõulualleel süttivad tuled 1.12.2014

30/11/2014

Täna kell 17.00 süütab Tallinna kesklinna vanem Alar Nääme tuled Rävala puiesteele rajatud ettevõtjate jõulualleel.

Projekti ettevõtjate kaasamiseks hämarasse talvesse pühadevalguse lisamiseks, algatas Tallinna Kesklinna Valitsus juba oktoobris.

Kesklinna vanema Alar Nääme sõnul pöörduti ettevõtjate poole ettepanekuga, kaunistada jõuluvalgusega Rävala puiestee püramiidjalakad. „Vastutasuks projektis osalemise eest pakkusime ettevõtjatele võimalust jäädvustada oma nimi alleele paigutatud tänutahvlil,“ selgitas Nääme.

Huvi projektiga ühinemiseks osutus oodatust elavamaks ning soovijate vahel tekkis tõsine konkurents, sest valgusinstallatsioone kandvate puude hulk puiesteel seadis osalejate arvule kindlad piirid.

Projektis „Ettevõtjate jõuluallee“ osalevad LHV Pank, Olympic Casino EESTI AS, Tahe Kayaks OÜ, Pindi Kinnisvara AS, Tallinna Kaubamaja Kinnisvara AS, Pagaripoisid OÜ, Starmaker OÜ, Esperan OÜ, Wiedemanni Tõlkebüroo OÜ, 5+ Capital OÜ, MK Illumination Baltic AS, KH Energia – Konsult AS ja Adam Bd AS.

Jõuluallee ühtse välisilme, valgustuse ülespaneku ja tööshoidmise eest kannab hoolt Kesklinna valitsus. Allee jagab linlastele valgust jõulukuu esimesest päevast kuni tuleva aasta veebruari keskpaigani.

Kesklinna vanem andis kodanikuõpetuse tunni

28/11/2014

Reedel, 28. novembril, andis Tallinna Kesklinna vanem ja endine Valga aselinnapea Alar Nääme kodanikuõpetuse tunni Tallinna Kesklinna koostööpartneri Valga linna Gümnaasiumi lõpuklasside õpilastele.

Nääme sõnul keskendus ta kooli aulas 130 õpilasele antud tunnis kodanikualgatuse ja piirkondliku arengu teemadele, mis on Valga kontekstis eriti olulised. „Kodanikena tuleb seista vastu riigi arengut pärssivatele negatiivsetele protsessidele,“ selgitas Nääme. „Üheks Eesti arengu piduriks on ääremaastumine, mis tuleb peatada. Tasakaalustatud regionaalpoliitikaga tuleb tagada kõigi Eesti piirkondade areng ning jätkusuutlikkus. Tegemist on riigi territoriaalse terviklikkuse tagamisel eluliselt tähtsa eeldusega, sest pole võimalik efektiivselt kaitsta hõreda taristu ning püsiva elanikkonnata piirkondi. Riik, kus elu koondub vaid mõnedesse eelisarendatud keskustesse, on märksa haavatavam ühtlaselt asustatud maast,“ arvas Nääme. „On väga oluline, et just noortes areneks kodanikutunne ja armastus kodupaiga vastu. Valga on eriline linn, kus piiriülene koostöö pole umbmäärane mõiste, vaid kätkeb endas konkreetseid projekte ja tegevusi. Seda eelist õieti kasutades võib Valga saavutada arengukiirenduse, millega kaasneb elanike juurdekasv, hästitasustatud töökohtade tekkimine ning uute kompetentsikeskuste rakendumine. Positiivsed arengud on võimalikud, kui Valga noored seostavad oma tulevikku kodulinnaga, mitte ei plaani kooli lõppedes teha karjääri Tartus, Tallinnas või siis sootuks kaugemal võõrsil. Valga on väärt linn ja siinsete eeliste maksmapaneku nimel tasub tööd teha,“ kinnitas endine Valga aselinnapea. Lõpuks pani ta õpilastele südamele, et nad juba praegu asuksid otsima oma kohta kohalikus kogukonnas, mõistmaks, milliste oskuste ja teadmistega võivad nad kodulinna kõige paremini aidata.

Tallinna Kesklinna valitsus ja Valga linnavalitsus sõlmisid käesoleva aasta 6.oktoobril koostööleppe. Leppes nähakse ette kogemuste vahetamist haridusasutuste töö ja haridussüsteemi arendusküsimustes, samuti sotsiaalhoolekandes ja lastekaitsetöös, linna heakorra ja kogukondliku turvalisuse teemadel; soovitakse aidata kaasa suhete tugevdamisele ja arendamisele kultuuriorganisatsioonide ning loomekollektiivide vahel ja spordis. Tallinna Kesklinn ja Valga aitavad ühise tegutsemisega kaasa turismi arengule ja reklaamivad laiemat huvi pakkuvaid kohalikke üritusi. Ühiselt loodetakse edendada ettevõtlust, tutvustades vastastikku kohalike ettevõtete toodangut ning teenuseid. Alar Nääme läbiviidud kodanikuõpetuse tund oli osaks kahe linna kultuurivahetuses.

Tallinna Kesklinnas tunnustati parimaid kodanikke

28/11/2014

27. novembril toimus Tallinna Õpetajate majas Kesklinna vanema Alar Nääme pidulik Kodanikupäeva vastuvõtt perearstidele, politseinikele ja päästjatele.

Nääme sõnul kutsus ta kodanikupäeva tähistamisele parimad kodanikud, kes igapäevaselt seisavad inimeste tervise, turvatunde ja ohutuse eest.

„Loodan, et teil, lugupeetud meedikud jätkub ka edaspidi muu kiire ja vajaliku kõrval aega oma patsiente lihtsalt ära kuulata. Te olete tublid kodanikud, sest muretsete teiste pärast ja aitate abivajajaid,“ ütles Kesklinna vanem perearstidele. „Hea, et on neid, kes rasket tööd tehes päästavad ohvreid, avastavad ja mis veelgi olulisem, hoiavad ära kuritegusid. Te olete tõelised kodanikud, sest olete võtnud endale kohustuse ohu korral sekkuda,“ lausus Nääme politseinike poole pöördudes. „Päästjate institutsioon on uuringute kohaselt inimeste hulgas kõige usaldusväärsem. Ja mida peale lugupidamise peakski teiesugused omakasupüüdmatud abistajad pälvima!“ kinnitas vanem päästjatele. „Te olete kiiduväärt kodanikud, suurepärased tööinimesed, head emad, isad, vanaemad ja vanaisad, need, kelle eneseohverdusel püsib meie väike riik. Soovin teile õnne ja edu ning loodan, et suudate jätkata oma valitud teed tervendades, kaitstes, päästes,“ hindas Alar Nääme kokkutulnute panust.

Alates 1999. aastast tähistatav Kodanikupäev on ellu kutsutud teadvustamaks kodanikustaatust ning tõstmaks uhkust kodanikuks olemise üle. Tähtpäev on suunatud kõigile Eesti kodanikele ning toetub eelkõige kohalikule ja omavalitsuste initsiatiivile.

Määrus Eesti kodakondsusest anti Maanõukogu poolt välja 26.novembril 1918.

Möödunud nädala kokkuvõte ja algava nädala (24.-30. november) eesmärgid Eesti Meistrivõistlusteks valmistumisel.

24/11/2014

Läinud nädalal kõlas minu jaoks otsekui äratus ja võtsin trenni tõsiselt ette. Tervelt viiel päeval jõudsin treeningsaali. Tunne on suurepärane, motivatsioon paigas. Nüüd tuleb vaid samas tempos edasi rassida, siis olen 1. märtsiks parimas vormis.

Matile jõudsin kahel korral ja nagu lisatud fotolt näha, oli tunne nii hea, et panin mõnust isegi silmad kinni. Siinkohal kummardus legendaarsele treenerile Villi Olumetsale, kelle lähedalolu kumab sellist võimsat karmat, et kehvalt teha oleks piilik. Au ja kuulsus ka Martin Plaserile, kes on Veerenni tänavasse rajanud suurepärase maadlussaali tõsistele meestele.

Lisaks maadlusele rabasin rauda Reval Spordi jõusaalis ning panustasin üldfüüsilisele ettevalmistusele spordiklubi basseinis. Ujumine on vastupidavuse ja õige hingamise alus.

Algaval nädalal tahan samas mahus edasi panna. Mul on plaan teha ühistrenn maadluskoondise meestega. Raske saab olema, aga kes on öelnud, et Eesti meistritiitel kergelt tuleb, kuid vähema pärast pole mõtet ennast vaevatagi.

Kesklinna vanem kohtus Kassisaba seltsiga

21/11/2014

19. novembril toimus Kesklinna vanema Alar Nääme kohtumine Kassisaba seltsi esindajatega.

Nääme sõnul üllatas teda meeldivalt seltsi nooruslikkus ja teotahe. „Seltsi esindajate puhul oli tegemist oma kodu tõeliselt väärtustavate inimestega, kes on valmis Kassisaba heaolu nimel ka ise käised üles käärima ja kaasa lööma, ning see on äärmiselt positiivne,“ arvas linnaosa vanem.

Möödunud aasta sügisel kogukonna aktiivsete liikmete vedamisel tekkinud seltsi eesmärgiks on kodutunde kasvatamine piirkondlikku identiteeti arendava ühistegevuse kaudu ning piirkonna inimkesksemaks muutmine. Seltsil on 40 asutajaliiget. Kogukond kasvab iga päevaga ning Kassisaba Kevadpäeval liitus veel 25 inimest. Seltsi tegemistest huvitatute hulk on Facebookis üle 700.

Kohtumisel Kesklinna vanemaga oli läbivaks teemaks heakord. Kassisabas on seltsi esindajate kinnitusel puudus pinkidest ja prügikastidest ning eriti annab see tunda Falgi pargis, mille seisukord võiks seeläbi märgatavalt paraneda. Pargis asuva mänguväljaku atraktsioonid võiksid elanike arvates olla mitmekesisemad ja vastata eri vanuses laste ootustele. Ka pargi purskkaevu võiks taas tööle panna ning renoveerida pargis asuva tugimüüri, mis hetkel kujutab endast ohtu möödakäijatele. Samuti soovisid seltsi liikmed rohkem infot Kesklinnas toimuvate ürituste kohta ning paremat koostööd tänavapuhastajatega, et talvisel ajal vältida olukordi, kus kitsastel tänavatelt pole tõhus lumekoristus parkivate autode tõttu võimalik. Kassisaba seltsi liikmed on valmis nimetatud puuduste kõrvaldamist nõu ja jõuga toetama.

Vastuseks Kassisaba seltsi tõstatatud probleemidele arvas Alar Nääme, et kindlasti tuleb kõik nimetatud vajakajäämised kõrvaldada. Pargi korrastamist planeerib Kesklinna valitsus kevadel. Siis saab tegeleda nii pinkide, prügiurnide, mänguväljaku kui ka purskkaevuga. Lumekoristuse paremaks teostamiseks plaanib Kesklinna valitsus tõhustada tänavapuhastust käsitlevat teavitust. Mis puutub informatsiooni linnaosa üritustest, siis on kavas oluliselt parandada linnaosa kodulehe operatiivsust, et linlasi huvitav teave jõuaks sinna piisavalt vara ning oleks elanikele aegsasti kättesaadav.

Linnaosa vanem peab kohtumist Kassisaba seltsiga äärmiselt viljakaks ning plaanib muuta taolised arvamuste- ja teabevahetused regulaarseks.

Sada päeva Tallinna Kesklinna vanemana

21/11/2014

Täna saab ümber sada päeva minu asumisest Tallinna Kesklinna vanema töökohale. Esimesed sada kriitikavaba päeva on ajaks, mil vastne juht viib end kurssi toimuvaga, leiab prioriteedid ning koostab lähiaastate tegevuskava.

Tegelikult pole ma sajale päevale kriitikavabadusele apelleerinud. 14. augustil Kesklinna vanema kohta vastu võttes oli mul kaasas nelja-aastane kogemustepagas valga abilinnapeana hariduse, kultuuri ja spordi vallas, ning adusin selgelt, mida minult oodatakse ja millise vastutuse endale võtan. Muidugi erineb Tallinna Kesklinn Valgast nii oma elanike arvult, kui ka olulisuselt riigi mastaabis, ent inimesed on kõikjal ühesugused – nad ootavad ärakuulamist, murede lahendamist, soovivad näha kodupaika areneva ja jätkusuutlikuna. Oma ametis lähtungi põhimõttest, et inimene on kõige tähtsam.

Tallinna Kesklinn ühendab erinevaid arhitektuurseid ajastuid, olles samas pealinna kõige dünaamilisemalt arenev asum. Siin on hea elada, sest kõik vajalik asub kodu lähedal. Siia koondub kaubandus, teenindus, kultuur. Kesklinna tänavatel võib aimata suurlinlikku tõttamist, Kadriorus ja teistes parkides leida maalähedast vaikielu. Ometi on kõige selle varjus küpsemas konflikte ja sõlmumas intriige, millest olen oma saja päevase ametiaja vältel piisava ülevaate saanud.

Kesklinna uhkus, Tallinna vanalinn, paneb imestusest ahhetama sajad tuhanded turistid, kes siia satuvad. Ent kohalikel elanikel on mure – liigne lärmakus öötundidel ja piirangud liikluskorralduses. On küll võetud vastu vanalinna arengukava, mis määrab suundumused kuni aastani 2021, ent ajuti tundub arengukavas kirjeldatu elluviimine visalt rakenduvat. Me siiski ei adu täpselt, mida vanalinnalt ootame. Kuu aega tagasi kirjutasin blogisse loo „Mida vanalinn vajab?“, kus esitasin küsimuse: Kuhu jäävad vanalinnale omased keraamika- ja klaasipuhumise töökojad, korvipunumise ja kivitahumise õpitoad, villakraasimiskuurid ja lõksuvaid vaibakudumistelgi täis värkstoad? Miks näeme nende asemel pigem öiseid prallekohti, karusnahkadega kauplevaid butiike, merevaigulaadungi alla ägavate lettidega suveniirikauplusi, veidraid hõlste kandvate tüütute sisseviskajatega söögiauke või hirmkalleid itaalia saapaid pakkuvaid eliitpoode? Küsimusele pole ma seni saanud ammendavat vastust, ent see tuleb leida. Õnneks olen saavutanud hea koostöö Vanalinna seltsiga, kellelt loodan tõhusat abi vanalinna probleemide lahendamisel.

Vanalinna külje all asub riigi ärikeskus, Tornimäe kõrghoonete piirkond. Kaugemalt paistab see pilvedessepürgiva klaasist unelmana, ent lähemale jõudes hakkavad modernsete hoonete vahel silma jäätmaad lagunenud garaažide ja maltsakasvanud hoovisoppidega. Mitmed arendusprojektid on jäänud toppama ning omanikud pole hoolinud kinnitute korrashoiust. Sama pilti võib kohata ka sadamaalal, kus fantastilised arendusideed ei leia vahepealse majandussurutise tõttu teostust ning Admiraliteedibasseini ümbritsevat tühermaad nähes, tekib sadama kaudu esmakordselt linna suunduvale turistile Tallinnast kõle mulje. Kesklinna jääb ka arvukalt miljööväärtuslikke alasid, kus on sarnased mured. Amortiseerunud puithooned lagunevad, kinnistud on korrastamata. Mis sunniks kinnistuomanikke tegutsema? Praegused seadused võimaldavad hoida elamu- või ärimaad käibest väljas aastaid, ent linna arengu seisukohalt on see lubamatu. Kui seadused ei tööta inimeste huvides tuleb neid muuta.

Aga nüüd murede juurest rõõmsamatele teemadele! Esimese saja päevaga olen jõudnud kaasa lüüa nii mitmegi linnaosale olulise ürituse ettevalmistamises ja läbiviimises. Loetlen siin vaid peamised.

20. septembril korraldasime Tornide väljakul uhke sügislaada. Rahule jäid müüjad, mõnusa päeva veetsid ka kohale tulnud linlased. Olulise sammuna saavutasime Spordi- ja Noorsooametiga kokkuleppe Aia 12 uue moodsa rularaja ehitamiseks. 14. novembril avasime Raua tänavas noorte arengukeskuse, kus saavad endale kodu erinevad noorteseltsid. Lähtun sellest, et iga võimalus noortele mõistlikku tegevust pakkuda on investeering tulevikku.

Paljud tegevused on seotud lähenevate jõuludega, alates kuuse kohaletoimetamisest, mis puu 4 ja poole tonnise raskuse ning 23 meetrise pikkuse juures on omaette kunst, kuni jõuluturu avamiseni, mis toimub Raekoja platsil täna kell 16.50.

Vahepealsesse aega mahub veel mardipäevatalgute korraldamine Toompea nõlval, ettevõtjate jõuluvalgustuse projekti algatamine ning vastastikkuse koostööleppe sõlmimine Valga linnaga. Lisaks olen loonud head suhted politseiga ning osalenud patrullis Kesklinna öistel tänavatel.

Tööd olen saja päevaga teinud palju. Igapäevaseid toimetusi, lõputuid nõupidamisi, linnaosa esindamisi, kohtumisi elanike, ettevõtjate, koolijuhtide, kultuuriinimestega, on jätkunud varahommikust hiliste öötundideni. Mulle meeldib töötada kõike välja pannes, et möödunud päevale tagasi vaadates võiks näha tulemust.

Esimesed sada päeva Kesklinna vanemana on toonud rahulduse tehtust. Olen õppinud mõistma keerulist linnaorganismi, mille homse päeva kujundamises saan koos kõigi kesklinlastega kaasa rääkida. Tähtsaim on hoida ka tulevikus esimese saja päevaga saavutatud usalduslikku vahekorda töökaaslaste ja linlastega, sest ühiselt saavutame rohkem.

Avatakse Jõuluturg 2014

21/11/2014

Reedel 21. novembril kell 16.50 kuulutavad Kesklinna vanem Alar Nääme ja jõuluturu korraldaja Diana Harusoo Raekoja platsil avatuks Tallinna Jõuluturu 2014. Järgneval kontserdil jagavad pealtvaatajatele rõõmu ja lusti E.T.A. tantsukool, tantsutrupp Modus ja V.A.T. stuudio.

Tallinna Kesklinna vanema Alar Nääme sõnul on jõuluturg aastatega kasvanud üheks Tallinna sümbolürituseks, mida tunnustavad ja ootavad nii linlased kui meie külalised kõikjalt maailmast. „Jõuluturg pole pelgalt kauplemise koht, vaid turu avamisega saabub meile too imeline rahuaeg, kui soovid saavad teoks, unistused täituvad ja kellade helinal jõuab kaugelt põhjamaalt kohale punase kuuega vana, kaasas mahukas kingikott,“ lisas Nääme.

Raekoja platsi jõuluturu korraldaja Diana Harusoo kinnitas, et jõuluturul on ka sellel aastal lähtutud põhimõttest eelistada kaupu, mida suurtest kaubanduskeskustest ei leia. „Meie eesmärgiks on pakkuda kordumatut kodumaist käsitööd, mahekaupu ja talutoodangut, ning muidugi kuhjaviisi jõulurõõmu,“ selgitas Harusoo.

„Jõuluturg pakub elamusi igale vanusele,“ lubas Harusoo. „Alates esimese advendiküünla süütamisest 30. novembril, saavad mudilased ja nende vanemad lugeda salmi jõuluvanale, kellel on igaühe jaoks varuks magus kingitus ja pikk pai. Advendiajal leiab turuplatsile püstitatud põhjapõtrade aedikus endale kodu tegus põdrapere, kelle tegemistele saavad huvilised kaasa elada. Nädalalõppudel toimub suurel laval kultuuriprogramm, kus kaalukas osa kuulub jõuluteemalistele etteastetele. Eraldi väärivad esiletõstmist tantsuansambel Tuisuline, Black & White tantsustuudio, rahvatantsuselts Pääsuke, mudilaskoor Ellerhein, rahvatantsuansambel Sõleke, käsikellastuudio Kellaring, Nõmme Noortemaja liikumisrühm, segakoor Vox populi ja tantsuansambel Kullaketrajad. Kindlasti leiab iga turuline esinejate seast oma lemmiku.”

Kultuuriprogramm käivitub 21.novembri avakontserdiga, ent tõelist jõuluaja algust tähistab esimese advendiküünla süütamine pühapäeval, 30. novembril, kell 14.00 Tallinna linnapea Edgar Savisaare ja Tallinna praosti Jaan Tammsalu poolt. Esinevad Tallinna Jaani kiriku koor, Kaarli koguduse kontsertkoor, Toomkoguduse koor, Peeteli Kammerkoor, Püha Vaimu Kammerkoor, Nõmme Rahu koguduse koor ja Viimsi koguduse koor.

Kolmapäeval, 24. detsembril, kuulutab linnapea välja jõulurahu.

Jõuluturule on põhjust tulla ka aastavahetuseks. 23.30 astub üles kabareetrupp Flash kavaga Moulin Rouge. 00.10-02.00 saab nautida meeleolukat muusikat ning soovi korral ka jalga keerutada.

Jõuluturg on avatud iga päev kell 10.00-19.00, kuumi jooke pakutakse kuni 23.00.
Kultuuriprogramm toimub reedel 16.00-18.00, laupäeval kell 17.00-19.00 ja pühapäeval 12.00-14.00. Jõuluvana ootab alates 30. novembrist oma majas lapsi iga päev 12.00-18.00.

Turg on avatud 10. jaanuarini 2015.

Kesklinna vanem kohtus Vanalinna Seltsiga

20/11/2014

18. novembril toimunud kohtumisel kaardistasid Tallinna Kesklinna vanem Alar Nääme ja Tallinna Vanalinna Seltsi esindajad olulisemad valupunktid ja vanalinlaste ootused, mis nõuavad lahendamiseks linnaosa valitsuse ja kogukonna esinduse koostööd.

Nääme sõnul on Vanalinna Seltsi osa Eesti peamise turismimagneti, UNESCO Maailmapärandi nimekirja kantud keskaegse Tallinna säilitamisel ja eluga täitmisel, äärmiselt oluline. „Just tänu inimestele, kes peavad vanalinna oma koduks, on säilinud siinne õhustik, see elav linnasüda, mida me kõik imetleme. Vanalinna elanike jaoks toob aga asumi eriline staatus ning siin kehtivad piirangud kaasa lisatööd ja ebamugavusi, millega leppimise eest tuleb neile tänulik olla. Arvan, et püsielanikke kuulates ja nendega arvestades, suudame täita Vanalinna arengukava, mis sätestab peamise eesmärgina säilitada Tallinna vanalinna nii maailmapärandi tähenduses paiga kui ka elava linnakeskusena. Seda viimast saavutame vaid siis, kui sadade tuhandete turistide ja muudest linnaosadest vanalinna väisavate linlaste kõrval tunnevad end siin koduselt ka püsielanikud,“ lisas linnaosa vanem.

Üheks kohtumise keskseks teemaks oli taas vanalinna habras öörahu, mida häirivad varaste hommikutundideni avatud pidupaigad ning nende kõrgendatud meeleolus kliendid. Probleemiga on tegeletud aastaid ja saavutatud ka olukorra teatud normaliseerumine. Meelelahutusasutuste omanikud on parandanud heliisolatsiooni, palganud korda hoidma täiendavaid turvatöötajaid, lokaliseerinud klubides kasutatavaid heliseadmeid, teinud teavitustööd klientide hulgas, ent ideaalist on toimuv veel kaugel. Linnaosa valitsus on olukorra parandamiseks pöördunud ettepanekutega seaduste täpsustamiseks nii justiits- kui ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumide poole, kuid seni on pöördumised jäänud vastuseta. Nädalavahetustel on vanalinnas tugevdanud patrulle politsei, ent tekitada südalinna pidevat reageerimist nõudev pingekolle, pole pikemas perspektiivis samuti lahendus, vaid pigem katse jõudumööda tagajärgi blokeerida.

Püsivate lahenduste leidmiseks otsustati kutsuda kokku toimkond, kus lisaks Vanalinna seltsile ja Linnaosa valitsusele osaleksid Linnavalitsuse liikmed abilinnapeade tasemel, Majandus- ja kommunikatsiooni- ning Justiitsministeeriumi esindajad, Politsei ja Mupo juhid, Riigikogu esindaja ja Tarbijakaitse.

„Loodan, et koostöös Vanalinna seltsi ja ametkondade esindajatega suudame fikseerida ootused vanalinnale ning leiame vahendid liikumiseks kõiki osapooli rahuldav kompromissi suunas. Lähtudes arengukavast, on meie eesmärgiks soodustada vanalinna sobivat ning siinsete traditsioonidega kooskõlas olevat elamis-, töö- ja külastuskeskkonda ja sellest tuleb ka lähtuda,“ ütles Nääme.

Konkreetse meetmena teeb Kesklinna valitsus Linnavalitsusele ettepaneku piirata kellaajaliselt Suur-Karja tänavas asuvates meelelahutusasutustes öist alkoholimüüki ning välistada järgmisel suvehooajal sellesse piirkonda väliterrasside paigaldamine.

Vanalinna selts soovis avaramaid võimalusi osalemaks arengukava seires, mis võimaldaks püsielanikel senisest vahetumalt sekkuda kava elluviimisesse. Linnaosa vanem selgitas, et seltsi taotlus on igati mõistetav ning nende esindajate kaasamine seirekomisjoni töösse sama hästi kui otsustatud.

Veel soovis Vanalinna selts tuge taotlemaks asumis munitsipaallasteaia avamist ning seda, et vanalinna hõlmavaid liikluskorralduslike muudatusi arutataks enne nende kehtestamist kohalike elanikega. Kesklinna valitsus toetab mõlemat seltsi taotlust ning annab oma seisukoha edasi Tallinna Haridusametile, kelle otsustada on lasteaia avamine ning Transpordiametile, kellel oleks hõlpsam leida parimad liikluslahendused koostöös elanikega.

Kohtumise lõpus avaldas Kesklinna vanem lootust, et ka edaspidises koostöös Vanalinna seltsiga keskendutakse peamisele, otsitakse ühisosa ja lahendatakse probleeme, muutes vanalinna kodusemaks igale siinsele püsielanikule.

Möödunud nädala kokkuvõte ja algava nädala (17.-23. november) eesmärgid Eesti Meistrivõistlusteks valmistumisel.

17/11/2014

Eelmise nädala eesmärgiks oli saada paika toitumine ning jõuda vähemalt neljal korral trenni. Kuid oh häda! Tallinna kesklinna juhtimine ja esindamine võtsid tohutult aega ja trenni jõuda osutus üpris keeruliseks. Enda õigustuseks võin siiski öelda, et mitmed läinudnädalased Kesklinna ettevõtmised olid seotud spordiga ja linlastele paremate sportimisvõimaluste loomisega. Avasime Kiek in de Kök´is näituse „Baruto. 10 aastat Jaapanis“. Tallinna Spordi- ja Noorsooameti juhi Rein Ilvesega arutasime Skate pargi rajamist ning leidsime sellele parima asupaiga Aia tänavas Kanutiaia Noortemaja kõrval. Raua tänavas avasime aga Tallinna moodsaima noortekeskuse, mis aitab samuti propageerida terveid eluviise ja sporti. Nii et spordi heaks suutsin eelmisel nädalal nii mõndagi korda saata. Aga kogu see sebimine ja organiseerimine võtsid nii võimsalt aega ja energiat, et matile jõudsin vaid korra, mis on tõeliselt kahetsusväärne, sest võitlustel on matitunnetus äärmiselt tähtis. Oma füüsilist vormi turgutasin Reval Sport jõusaali külastamisega, milleks leidsin mahti alles hilistel õhtutundidel. Algava nädala suhtes olen märksa lootusrikkam. Nui neljaks, aga teen kindlalt rohkem kui kolm trenni nädalas!!!

Selle nädala eesmärgiks on keha unest üles raputada ning organism tõelisele meistrivõistluste režiimile üle viia. Usun, et läheb õnneks.

Kesklinna Noortekeskuses anti avalöök

15/11/2014

Reedel, 14. novembril, anti Raua 23 asuvates uutes avarates ruumides avalöök Kesklinna Noortekeskuse tööle.

Kesklinna vanema Alar Nääme sõnul tegutses noortekeskus varem Videviku tänaval ning polnud oma kõrvalise asukoha tõttu just eriti populaarne. „Hakkasime Tallinna Spordi- ja Noorsooametiga ühiselt otsima keskusele uut atraktiivsemat asukohta ning leidsime selle renoveeritud Raua sauna hoones,“ selgitas Nääme uute ruumide saamislugu.

Raua tänavas on noorte käsutuses 500 ruutmeetrit renoveeritud pinda. Esimesed üritused toimusid seal juba kevadel. Siseelamisperioodil otsiti oma nägu ning optimeeriti tegevusi, saavutamaks noortekeskuse töös kõige tulemuslikum tegutsemismudel. Noortekeskuse juhataja Aleksandr Arapkin leiab, et tegemist pole mitte traditsioonilise noortekeskusega, kus põhirõhk on vaba aja veetmisel, vaid eelkõige arengukeskusega, kus põhirõhk on seminaridel, koolitustel ja töötubadel. „Keskus pakub peavarju erinevatele noorteühendustele, kes saavad meilt lisaks töökeskkonnale ka metoodilist tuge. Ootame Raua tänava majja noori 15-26 eluaastani. Nooremad, 7-14 aastased, on aga teretulnud meie allasutusse Kristiines,“ selgitas Arapkin keskuse tegevuse põhimõtteid. „Lisaks noorsooühenduste ruumidele on meie keskuses muidugi ka avarad võimalused ürituste korraldamiseks ning puhkealad mänguliste tegevuste harrastamiseks. Kogu keskus on varustatud innovatiivsete multimeediavõimalustega, mis peaksid täitma ka kõige nõudlikumad ootused. Kolmandal korrusel planeerime avada hosteli, kus hakkame pakkuma peavarju vahetusõpilastele, rahvusvahelistes projektides osalejatele ning meie üritustel esinevatele külalistele teistest linnadest ja riikidest. Me toetame omaalgatust, arendame ettevõtlikkust, pakume osaluskogemust ning süvendame arusaamist demokraatlikest protsessidest.“

Kesklinna Noortekeskuses tegutseb 9 noorsootöötajat ning kuus külastab keskust üle 700 noore. Külastajate arvu plaanitakse lähiajal mitmekordistada.

Kesklinna Noortekeskuse avamine algas aktiivsete noorte ja noorsootöötajate tunnustusüritusega. Avamise teise osa sisustasid noorteühendused, toimus tuleetendus ja disko.