Euroopa esinduslikuma omavalitsusorganisatsiooni Euroopa Kohalike- ja Piirkondlike Omavalitsuste Nõukogu algatatud Sõpruslinnade Liikumise egiidi all, on sõlmitud enam kui 9000 ametlikku sõprussuhet. Sõpruslinnade liikumine aitab erineva kultuuri ja poliitilise tausta ning demokraatiakogemusega linnakommuunidel leida ühist, jagada oma kogemusi, saada osa sõprade headest ideedest, osaleda kultuurivahetuses, toetada püüdlusi muutmaks linnade juhtimist demokraatlikumaks ja konsensuslikumaks ning avalikku ruumi inimkesksemaks. Raske on sõpruslinnade ideed üle hinnata, sest sõpradelt on alati õppida midagi head.
Tallinnal on 21 sõpruslinna Euroopas ja Ameerikas, ent mitte ühtegi Eestis. Enamasti valitaksegi sõpruslinnu teistest riikidest ja see on ka mõistetav, kuna on ju huvitav lävida inimestega, kel veidi erinev kultuuritaust. Kuid mitte alati pole selline valikuprintsiip põhjendatud, sest sõpruslinnadena võivad üksteisele palju pakkuda ka samasse riiki jäävad linnad.
Eesti on pindalalt ja rahvaarvult üks Euroopa väiksemaid riike, ent kultuuritraditsioonide poolest oleme me äärmiselt mitmekesised. See mitmekesisus on rikkus, mida tuleb osata hoida ja säilitada. Just sellest vaimselt mitmekesisest ajaloolisest kogemusest algab väikese rahva ja riigi tugevus.
Tallinn majandus- ja finantstsentrina on kujunenud Eesti peamiseks tõmbekeskuseks. Siia on koondunud valdav osa riigi akadeemilisest- ja loovpotentsiaalist, majanduskogemusest ja rahvusvahelisest suhtlusest. Tallinn on ka Eesti kõige kosmopoliitsem piirkond ja seda mitte üksnes nende rahvusvähemuste arvelt, kes siin oma kodu on leidnud, vaid ka eestlaste näol, keda saatus on toonud Tallinna Mulgist ja Saarest, Setomaalt ja Haanja kuplite vahelt. Ka see on Tallinna rikkus, mida me kahjuks ei oska vääriliselt hinnata. Oleme siin Tallinnas tihti enam valla Helsingi, Brüsseli ja Wachingtoni, kui Valga või Võru suunal. Me otsekui ei adukski, kui oluline on Eesti tagamaa, mis paljuski määrab Tallinna eduloo, et ilma tublide Võrust, Valgamaalt ja mujalt pärit esimese põlve tallinlasteta jääksime kindlalt jänni.
Iga kolmas Eesti elanik on tallinlane ja veel 100 tuhat tublit ja töökat eestlast on oma kodu loonud pealinna naabervaldadesse. Ometi on ka väiksematel linnadel pakkuda Tallinnale neid kogemusi ja teadmisi, millest siin globaliseeruva kosmopoliitluse rutus vajaka jääb. Eesti väikelinnades langetatakse jahmatavalt julgeid otsuseid, toimuvad rahvusvahelise kaaluga sündmused, millest me meedia pealinnakesksuse tõttu kahjuks ei kuule. Eesti peaks rohkem ühte hoidma, kui seni oleme osanud. Eesti linnad peavad leidma ühised huvid, mis aitavad seista sõpradena kõrvuti, sest eesmärk on üks nii Tallinnas, Valgas, Võrus, kui Otepääl – hoida oma riiki, rahvast ja kultuuri, muuta meie kodumaa kohaks, kust ei lahkuta, vaid kus elatakse, armastatakse ja kasvatatakse lapsi, kellest saaksid tegijad uues paremas ja väärikamas Eestis.
Alustamaks liikumist, mis hõlmaks koostöösidemete loomist Eesti linnade vahel, edastas Tallinna Kesklinna Valitsus ettepaneku sõpruslepingu sõlmimiseks Valgale. Miks? Aga seepärast, et Tänavu 430. asutamisaastat tähistanud Valga on kogu Baltikumis ainulaadne linn, mis läbi ajaloo on ühendanud kaht naaberriiki ja rahvast. Sellest lähtudes omab Valga olulist kogemust piiriüleses koostöös ning rahvusvaheliste arendusprotsesside koordineerimisel. Kahjuks on Valga oma asendi tõttu jäänud kõrvale Eesti peamistest logistilistest telgedest, mille sünergia toel naudivad mitmed piirkonnad majanduskasvu, turistidetulva ja kinnisvara väärtustumist. Uut hingamist ei tõota Valgale ka Rail Baltica projekt, sest praeguses visioonis puudub idee linna transiidivõimekuse taastamiseks ning eeldused, et oluline rahvusvaheline ühenduskanal tooks linna uusi lisandväärtust tootvaid ettevõtteid.
Ka Tallinna Kesklinn on Eesti oludes unikaalne. Siin asub UNESCO maailmapärandi nimekirja kantud vanalinn ning mitmed kultuuri ja keskkonnaväärtuselt sümboli tähenduse omandanud asumid nagu Kadriorg, Tatari kvartal, Uus-Maailm jt. Kesklinn on riigi peamine mere- ja õhuvärav. Siin asub Riigikogu, Vabariigi valitsus, enamik ministeeriume, loomeliitude kontoreid ning valdav osa riigi finantsvõimekusest. Ometi on ka meil tarvis vahetada kogemusi ametikaaslastega mujalt, saada värskeid ideid pealinna südame haldamiseks, leida ühisosa teiste omavalitsustega.
Tallinna Kesklinna Valitsus soovib sõlmida Valgaga sõpruse ja koostöö lepingu, mis sätestaks kogemustevahetuse rahvusvahelises ja piiriüleses suhtluses, majandusvallas, kultuuri, noorsootöö ja hariduse alal, uute urbanistlike ideede ja planeerimise alusmaterjalide väljatöötamisel ning parimate haldustavade juurutamisel Tallinna Kesklinnas ja Valgas.
Oleme äärmiselt huvitatud Valga loovinimeste esinemistest Raekoja platsil asuvas Hopneri majas ning suvel Kesklinna vabaõhulavadel; oleme valmis tutvustama erinevatel üritustel Valgat nii pealinna elanikele kui välisturistidele perspektiivse ja omanäolise turismikeskusena; soovime kaasata Valga ettevõtjaid meie Vanalinna päevadel, erinevatel turgudel ning laatadel, korraldada Kesklinna ettevõtjate kohtumisi Valga kolleegidega. On veel rida ideid, mida ühiselt ellu viia.
Loodame, et 56 500 elanikuga Tallinna Kesklinna ja 13 500 elanikuga Valga sõpruslepe lähiajal teostub, sest meie eeskujust võidaks kogu riik. Oleks äärmiselt sümpaatne, kui kõik Tallinna linnaosad leiaksid endale välispartnerite kõrval head sõbrad ka teiste Eesti linnade näol.
Tallinnal on 21 sõpruslinna Euroopas ja Ameerikas, ent mitte ühtegi Eestis. Enamasti valitaksegi sõpruslinnu teistest riikidest ja see on ka mõistetav, kuna on ju huvitav lävida inimestega, kel veidi erinev kultuuritaust. Kuid mitte alati pole selline valikuprintsiip põhjendatud, sest sõpruslinnadena võivad üksteisele palju pakkuda ka samasse riiki jäävad linnad.
Eesti on pindalalt ja rahvaarvult üks Euroopa väiksemaid riike, ent kultuuritraditsioonide poolest oleme me äärmiselt mitmekesised. See mitmekesisus on rikkus, mida tuleb osata hoida ja säilitada. Just sellest vaimselt mitmekesisest ajaloolisest kogemusest algab väikese rahva ja riigi tugevus.
Tallinn majandus- ja finantstsentrina on kujunenud Eesti peamiseks tõmbekeskuseks. Siia on koondunud valdav osa riigi akadeemilisest- ja loovpotentsiaalist, majanduskogemusest ja rahvusvahelisest suhtlusest. Tallinn on ka Eesti kõige kosmopoliitsem piirkond ja seda mitte üksnes nende rahvusvähemuste arvelt, kes siin oma kodu on leidnud, vaid ka eestlaste näol, keda saatus on toonud Tallinna Mulgist ja Saarest, Setomaalt ja Haanja kuplite vahelt. Ka see on Tallinna rikkus, mida me kahjuks ei oska vääriliselt hinnata. Oleme siin Tallinnas tihti enam valla Helsingi, Brüsseli ja Wachingtoni, kui Valga või Võru suunal. Me otsekui ei adukski, kui oluline on Eesti tagamaa, mis paljuski määrab Tallinna eduloo, et ilma tublide Võrust, Valgamaalt ja mujalt pärit esimese põlve tallinlasteta jääksime kindlalt jänni.
Iga kolmas Eesti elanik on tallinlane ja veel 100 tuhat tublit ja töökat eestlast on oma kodu loonud pealinna naabervaldadesse. Ometi on ka väiksematel linnadel pakkuda Tallinnale neid kogemusi ja teadmisi, millest siin globaliseeruva kosmopoliitluse rutus vajaka jääb. Eesti väikelinnades langetatakse jahmatavalt julgeid otsuseid, toimuvad rahvusvahelise kaaluga sündmused, millest me meedia pealinnakesksuse tõttu kahjuks ei kuule. Eesti peaks rohkem ühte hoidma, kui seni oleme osanud. Eesti linnad peavad leidma ühised huvid, mis aitavad seista sõpradena kõrvuti, sest eesmärk on üks nii Tallinnas, Valgas, Võrus, kui Otepääl – hoida oma riiki, rahvast ja kultuuri, muuta meie kodumaa kohaks, kust ei lahkuta, vaid kus elatakse, armastatakse ja kasvatatakse lapsi, kellest saaksid tegijad uues paremas ja väärikamas Eestis.
Alustamaks liikumist, mis hõlmaks koostöösidemete loomist Eesti linnade vahel, edastas Tallinna Kesklinna Valitsus ettepaneku sõpruslepingu sõlmimiseks Valgale. Miks? Aga seepärast, et Tänavu 430. asutamisaastat tähistanud Valga on kogu Baltikumis ainulaadne linn, mis läbi ajaloo on ühendanud kaht naaberriiki ja rahvast. Sellest lähtudes omab Valga olulist kogemust piiriüleses koostöös ning rahvusvaheliste arendusprotsesside koordineerimisel. Kahjuks on Valga oma asendi tõttu jäänud kõrvale Eesti peamistest logistilistest telgedest, mille sünergia toel naudivad mitmed piirkonnad majanduskasvu, turistidetulva ja kinnisvara väärtustumist. Uut hingamist ei tõota Valgale ka Rail Baltica projekt, sest praeguses visioonis puudub idee linna transiidivõimekuse taastamiseks ning eeldused, et oluline rahvusvaheline ühenduskanal tooks linna uusi lisandväärtust tootvaid ettevõtteid.
Ka Tallinna Kesklinn on Eesti oludes unikaalne. Siin asub UNESCO maailmapärandi nimekirja kantud vanalinn ning mitmed kultuuri ja keskkonnaväärtuselt sümboli tähenduse omandanud asumid nagu Kadriorg, Tatari kvartal, Uus-Maailm jt. Kesklinn on riigi peamine mere- ja õhuvärav. Siin asub Riigikogu, Vabariigi valitsus, enamik ministeeriume, loomeliitude kontoreid ning valdav osa riigi finantsvõimekusest. Ometi on ka meil tarvis vahetada kogemusi ametikaaslastega mujalt, saada värskeid ideid pealinna südame haldamiseks, leida ühisosa teiste omavalitsustega.
Tallinna Kesklinna Valitsus soovib sõlmida Valgaga sõpruse ja koostöö lepingu, mis sätestaks kogemustevahetuse rahvusvahelises ja piiriüleses suhtluses, majandusvallas, kultuuri, noorsootöö ja hariduse alal, uute urbanistlike ideede ja planeerimise alusmaterjalide väljatöötamisel ning parimate haldustavade juurutamisel Tallinna Kesklinnas ja Valgas.
Oleme äärmiselt huvitatud Valga loovinimeste esinemistest Raekoja platsil asuvas Hopneri majas ning suvel Kesklinna vabaõhulavadel; oleme valmis tutvustama erinevatel üritustel Valgat nii pealinna elanikele kui välisturistidele perspektiivse ja omanäolise turismikeskusena; soovime kaasata Valga ettevõtjaid meie Vanalinna päevadel, erinevatel turgudel ning laatadel, korraldada Kesklinna ettevõtjate kohtumisi Valga kolleegidega. On veel rida ideid, mida ühiselt ellu viia.
Loodame, et 56 500 elanikuga Tallinna Kesklinna ja 13 500 elanikuga Valga sõpruslepe lähiajal teostub, sest meie eeskujust võidaks kogu riik. Oleks äärmiselt sümpaatne, kui kõik Tallinna linnaosad leiaksid endale välispartnerite kõrval head sõbrad ka teiste Eesti linnade näol.
