
29. mail linnavolikogus planeeritud hääletus sihtasutuse Valga Sport sundlikvideerimiseks, näitas, et volikogu enamus on missioonitundega ausad inimesed, kellele pole meeltmööda lüüa kaasa üksikute linnavalitsuse liikmete poliitilistes kättemaksuaktsioonides. See pole hea uudis mitte üksnes spordiinimestele, vaid kõigile linlastele, kes valutavad südant kodupaiga käekäigu pärast.
Võitis eetika.
Kui kirjutasin sihtasutuse jätkamise toetuseks eeskätt volikogu liikmetele mõeldud üleskutse „Seiskem Valga Spordi eest!“, polnud mul erilist lootust, et otsustajad lähtuksid eetilistest printsiipidest ega laseks endast parteisõduritena kummitempleid vormida. Seda enam, et „Valgamaalane“ keeldus, nähtavasti ülevalt poolt saadud näpunäidete tõttu, minu loo avaldamisest ning pidin seda levitama sotsiaalmeedia kaudu. Ometi tuleb tunnistada, et olin kaassaadikute head tahet hinnates liialt pessimistlik. Jah, Valga Sport säilis ülihapra häälteenamusega, ent siiski säilis. Võibolla aitas siin kaasa ka vastaspoole liigne enesekindlus, sest Valga praegused valitsejad pole harjunud, et nende halbu otsuseid linnavalikogus läbi kukutataks. Abilinnapea Lauri Drubinš ei osanud millegagi selgitada, miks tuleks Valga Sport likvideerida. Ta lihtsalt ootas, et volikogu tema nõudmisel sihtasutusele surmaotsuse kuulutaks. Seekord läks aga teisiti.
Esimene pääsuke ennustab kevadet.
Valgale vajaliku sihtasutuse likvideerimise vastu hääletamine on otsekui esimene pääsuke, mis ennustab peatset kevadet. Usun, et suudame 29. mail saavutatud mõistuse ülekaalu säilitada ning sama kindlalt jätkata. Loodan, et ajapikku lisandub Valga elu edendajate ridadesse uusi ausaid volikogulasi ja seda vaatamata nende erakondlikule kuuluvusele. Me kõik oleme ju valgalased ja miks peaksime leppima paigalseisuga, mille on toonud linnavalitsusse inimesed, kellele on võõrad kommunaalprobleemid ja nende lahendamine, südamelähedased aga poliitilised mängud, tavaelu reeglite eiramine ja mis seal salata, teinekord ka isiklikud huvid ja solvumine nagu Lauri Drubinši ja tema onu puhul. Aga aastal 2015 pole poliittehnoloogilised õnnemängud Valgale parimaks lahenduseks.
Mida Valga inimene ootab?
Valgas elab sitke ja töökas rahvas, kes väärib paremat tulevikku, kui ääremaa staatusega leppimine. Oodatakse arenguid nii uute töökohtade loomisel, et pöörata negatiivne iive taas kasvule, kui ka linnakeskkonna kaasajastamisel, mis täna jäänud vaid paljusõnaliste lubaduste tasemele. Kuid ühelgi ideel, olgu see nii lennukas kui tahes, pole antud teostuda, kui seda ei toeta majanduskasv. Kahjuks on mõne aasta eest väljakäidud perspektiivsed arengusoovitused piiriülesest koostööst ning rahvusvahelisest ettevõtlusklastrist tänaseks takerdunud. Üheks põhjuseks on kindlasti segadused Valga Kutsehariduskeskuse ümber, mille potentsiaali pole suudetud seni piisavalt kasutada. Äärmiselt võimekas organism põeb, sest puudu jääb koostöövalmidusest ning väärikast kohast linna ning kogu piirkonna arenguruumis. Kahjuks ei suuda omavalitsus pakkuda olulisele kompetentsikeskusele vajalikku tuge ning lõiganud sellega ära võimalused ettevõtluse meelitamiseks linna ja maakonda. See on teema, millega kavatsen end lähiajal enam kurssi viia ning siis ka pikemalt arutleda, millised on teed praeguse patiseisu lahendamiseks.
Paigalseis ja vähikõnd.
Kuidas takerdub liigsetest isiklikest ambitsioonidest häiritud koostöö, näitab riigi valitsuskoalitsioon, mis erakonna liidrite valimise tuhinas pole suutnud Eestimaa heaks veel lillegi liigutada. Samasugust paigalseisu, kui mitte vähikõndi, võib märgata ka Valga linnavalitsuse töös. Enne märtsivalimisi tuldi välja nii mõnegi pealtnäha praktilise ideega, mis lähemal vaatlusel osutus mulluseks lumeks. Nüüd püütakse stagnatsiooni varjata asendustegevustega, mille eredaks näiteks oli ka SA Valga Sport ümber lahvatanud skandaal. Õnneks lõppes suure kahjutulena planeeritud kättemaksuaktsioon kustuva söe sisinaga veeklaasis. Piinlik, kui ka järgmised linnavalitsuse sammud on sama sisutud ning võltsid.
Aga äkki suudame linnavolikogus jätkata samal lainel, töötada ühiselt selle nimel, et Valgas ei sünniks enam halbu otsuseid, vaid iga linnavolikogusse toodud ettepanek oleks sisukas, poliittehnoloogilistest trikitamistest prii ja valgalaste kasule mõtlev.
Minu kummardus kõigile linnavolikogu liikmetele, kes hea lahenduse eest seisid ning ka tulevikus ei unusta, et meid on valinud lootusrikas rahvas!
Võitis eetika.
Kui kirjutasin sihtasutuse jätkamise toetuseks eeskätt volikogu liikmetele mõeldud üleskutse „Seiskem Valga Spordi eest!“, polnud mul erilist lootust, et otsustajad lähtuksid eetilistest printsiipidest ega laseks endast parteisõduritena kummitempleid vormida. Seda enam, et „Valgamaalane“ keeldus, nähtavasti ülevalt poolt saadud näpunäidete tõttu, minu loo avaldamisest ning pidin seda levitama sotsiaalmeedia kaudu. Ometi tuleb tunnistada, et olin kaassaadikute head tahet hinnates liialt pessimistlik. Jah, Valga Sport säilis ülihapra häälteenamusega, ent siiski säilis. Võibolla aitas siin kaasa ka vastaspoole liigne enesekindlus, sest Valga praegused valitsejad pole harjunud, et nende halbu otsuseid linnavalikogus läbi kukutataks. Abilinnapea Lauri Drubinš ei osanud millegagi selgitada, miks tuleks Valga Sport likvideerida. Ta lihtsalt ootas, et volikogu tema nõudmisel sihtasutusele surmaotsuse kuulutaks. Seekord läks aga teisiti.
Esimene pääsuke ennustab kevadet.
Valgale vajaliku sihtasutuse likvideerimise vastu hääletamine on otsekui esimene pääsuke, mis ennustab peatset kevadet. Usun, et suudame 29. mail saavutatud mõistuse ülekaalu säilitada ning sama kindlalt jätkata. Loodan, et ajapikku lisandub Valga elu edendajate ridadesse uusi ausaid volikogulasi ja seda vaatamata nende erakondlikule kuuluvusele. Me kõik oleme ju valgalased ja miks peaksime leppima paigalseisuga, mille on toonud linnavalitsusse inimesed, kellele on võõrad kommunaalprobleemid ja nende lahendamine, südamelähedased aga poliitilised mängud, tavaelu reeglite eiramine ja mis seal salata, teinekord ka isiklikud huvid ja solvumine nagu Lauri Drubinši ja tema onu puhul. Aga aastal 2015 pole poliittehnoloogilised õnnemängud Valgale parimaks lahenduseks.
Mida Valga inimene ootab?
Valgas elab sitke ja töökas rahvas, kes väärib paremat tulevikku, kui ääremaa staatusega leppimine. Oodatakse arenguid nii uute töökohtade loomisel, et pöörata negatiivne iive taas kasvule, kui ka linnakeskkonna kaasajastamisel, mis täna jäänud vaid paljusõnaliste lubaduste tasemele. Kuid ühelgi ideel, olgu see nii lennukas kui tahes, pole antud teostuda, kui seda ei toeta majanduskasv. Kahjuks on mõne aasta eest väljakäidud perspektiivsed arengusoovitused piiriülesest koostööst ning rahvusvahelisest ettevõtlusklastrist tänaseks takerdunud. Üheks põhjuseks on kindlasti segadused Valga Kutsehariduskeskuse ümber, mille potentsiaali pole suudetud seni piisavalt kasutada. Äärmiselt võimekas organism põeb, sest puudu jääb koostöövalmidusest ning väärikast kohast linna ning kogu piirkonna arenguruumis. Kahjuks ei suuda omavalitsus pakkuda olulisele kompetentsikeskusele vajalikku tuge ning lõiganud sellega ära võimalused ettevõtluse meelitamiseks linna ja maakonda. See on teema, millega kavatsen end lähiajal enam kurssi viia ning siis ka pikemalt arutleda, millised on teed praeguse patiseisu lahendamiseks.
Paigalseis ja vähikõnd.
Kuidas takerdub liigsetest isiklikest ambitsioonidest häiritud koostöö, näitab riigi valitsuskoalitsioon, mis erakonna liidrite valimise tuhinas pole suutnud Eestimaa heaks veel lillegi liigutada. Samasugust paigalseisu, kui mitte vähikõndi, võib märgata ka Valga linnavalitsuse töös. Enne märtsivalimisi tuldi välja nii mõnegi pealtnäha praktilise ideega, mis lähemal vaatlusel osutus mulluseks lumeks. Nüüd püütakse stagnatsiooni varjata asendustegevustega, mille eredaks näiteks oli ka SA Valga Sport ümber lahvatanud skandaal. Õnneks lõppes suure kahjutulena planeeritud kättemaksuaktsioon kustuva söe sisinaga veeklaasis. Piinlik, kui ka järgmised linnavalitsuse sammud on sama sisutud ning võltsid.
Aga äkki suudame linnavolikogus jätkata samal lainel, töötada ühiselt selle nimel, et Valgas ei sünniks enam halbu otsuseid, vaid iga linnavolikogusse toodud ettepanek oleks sisukas, poliittehnoloogilistest trikitamistest prii ja valgalaste kasule mõtlev.
Minu kummardus kõigile linnavolikogu liikmetele, kes hea lahenduse eest seisid ning ka tulevikus ei unusta, et meid on valinud lootusrikas rahvas!