Ma ei oska nimetada ühtki teist ametit, mis suudaks nii olulisel määral mõjutada iga eluvaldkonda, kui õpetaja oma. On ju kõik tänased tippettevõtjad, poliitikud, kunstnikud, arvamusliidrid oma õpetajate nägu, esindavad tõekspidamisi, mida kool on neisse sisendanud ja räägivad tundidest meeldejäänud sõnadega. Ma ei oska ka nimetada teist ametit, mille pidajalt nõutaks niivõrd palju eneseületamist, tasakaalukust ja töötamist missioonitunde ajel.
Kool on eksisteerinud pea sama kaua, kui kultuurne inimkond end mäletab ja ikka on leidunud klassiruumis nii imetlevate pilkudega õpetajat piidelevaid oivikuid, kui nende närvirakke õgivaid marakratte. Ja vaatamata kõigile pedagoogilistele nippidele on ikka olnud neid, kes haridust ja õpetajaametit tühiseks peavad, kelle jaoks on tõelise tarkuse mõõdupuuks toores jõud või põlvinõtkutav rahakotiraskus. Õnneks jääb taolisi põmmpäid üha vähemaks. Aga kool elab, ja ka siis, kui hädakuulutajad ennustavad, et lähiaastatel kuivab pedagoogiline kaader kokku ning kooli ei leia enam teed ükski võimekas kõrgkooli lõpetanud noor, on siiski piisavalt värskeid matrikliomanikke, kes soovivad seista klassi ees, kasvõi üksnes selle kirgastava tunde nimel, mida sisendavad sind usaldavate laste säravad silmapaarid.
Kesklinna koolid on parimad.
Ajal, mil ka hariduses, nagu kõigis muudeski eluvaldkondades, võimutseb armutu konkurents, on just Kesklinna koolid suutnud end viia riigi parimate hulka. Linnaosa 16 üldhariduskoolist ja 4 erakoolist on pea pooled eksamitulemuste järgi üleriigilise pingerea esikümnes, ülejäänud aga selle lähedal. Kesklinna koolides pakutavat haridust hinnatakse niivõrd, et siia tulevad sisseastumiskatsetele lapsed üle Tallinna ning väljastpoolt pealinnagi. Vaid kolmandik meie linnaosa õpilastest on kesklinlased. Meie koole kutsutakse eliitkoolideks ja mõned elu kõverpeeglist jälgivad sotsioloogid leiavad, et neis toodetakse hariduslikku kihistumist. Aga nii nagu õpilaste puhul sõltuvad hinded andekusest, töötahtest, järjekindlusest ja nõudlikkusest enda vastu, nii kehtib see ka koolide kohta. Kui kooli juhivad andekad ja pühendunud inimesed, kes suudavad kooliperet motiveerida, siis kool lihtsalt ongi hea ning pakub parimat haridust. Ja siin pole tarvis otsida mingeid müstilisi põhjusi – kõik algab valmisolekust ühtaegu säilitada traditsioone ning minna kaasa uuendustega. Lauri Leesi, Hendrik Agur, Ene Saar, Toomas Kruusimägi – need on esimesed nimed, mis meenuvad, mõeldes andekatele Kesklinna koolijuhtidele, kelle jaoks on tähtis hoida õppeasutuse taset. Andekaid pedagooge on meil aga palju, nii aastakümnete pikkuse praktikaga kogenud tegijaid, kui ka alles oma õpetajateed alustavaid noori. Kesklinna koolid töötavad õpilaste nimel, luues kõik eeldused eneseteostuseks, annavad teadmisi, mis võimaldavad elus toime tulla. See on tohutu töö, mida tehakse meie linna, riigi ja rahvuse püsimise nimel ja sellepärast peaksid kõik päevad aastas olema õpetajatepäevad, muidugi suve- ja jõuluvaheaeg välja arvatud.
Õnne ja enesekindlust!
Aga seni on meil siiski üks päev oktoobrikuu alguses, mil õpetajaid tehtu eest täname. Soovin siis saabuval õpetajatepäeval kõigile kesklinna pedagoogidele õnne ning enesekindlust, uskumaks, et just see kool, kus töötate, on parim, ja klass, mille ees seisate, superkooli keskpunkt.
Kool on eksisteerinud pea sama kaua, kui kultuurne inimkond end mäletab ja ikka on leidunud klassiruumis nii imetlevate pilkudega õpetajat piidelevaid oivikuid, kui nende närvirakke õgivaid marakratte. Ja vaatamata kõigile pedagoogilistele nippidele on ikka olnud neid, kes haridust ja õpetajaametit tühiseks peavad, kelle jaoks on tõelise tarkuse mõõdupuuks toores jõud või põlvinõtkutav rahakotiraskus. Õnneks jääb taolisi põmmpäid üha vähemaks. Aga kool elab, ja ka siis, kui hädakuulutajad ennustavad, et lähiaastatel kuivab pedagoogiline kaader kokku ning kooli ei leia enam teed ükski võimekas kõrgkooli lõpetanud noor, on siiski piisavalt värskeid matrikliomanikke, kes soovivad seista klassi ees, kasvõi üksnes selle kirgastava tunde nimel, mida sisendavad sind usaldavate laste säravad silmapaarid.
Kesklinna koolid on parimad.
Ajal, mil ka hariduses, nagu kõigis muudeski eluvaldkondades, võimutseb armutu konkurents, on just Kesklinna koolid suutnud end viia riigi parimate hulka. Linnaosa 16 üldhariduskoolist ja 4 erakoolist on pea pooled eksamitulemuste järgi üleriigilise pingerea esikümnes, ülejäänud aga selle lähedal. Kesklinna koolides pakutavat haridust hinnatakse niivõrd, et siia tulevad sisseastumiskatsetele lapsed üle Tallinna ning väljastpoolt pealinnagi. Vaid kolmandik meie linnaosa õpilastest on kesklinlased. Meie koole kutsutakse eliitkoolideks ja mõned elu kõverpeeglist jälgivad sotsioloogid leiavad, et neis toodetakse hariduslikku kihistumist. Aga nii nagu õpilaste puhul sõltuvad hinded andekusest, töötahtest, järjekindlusest ja nõudlikkusest enda vastu, nii kehtib see ka koolide kohta. Kui kooli juhivad andekad ja pühendunud inimesed, kes suudavad kooliperet motiveerida, siis kool lihtsalt ongi hea ning pakub parimat haridust. Ja siin pole tarvis otsida mingeid müstilisi põhjusi – kõik algab valmisolekust ühtaegu säilitada traditsioone ning minna kaasa uuendustega. Lauri Leesi, Hendrik Agur, Ene Saar, Toomas Kruusimägi – need on esimesed nimed, mis meenuvad, mõeldes andekatele Kesklinna koolijuhtidele, kelle jaoks on tähtis hoida õppeasutuse taset. Andekaid pedagooge on meil aga palju, nii aastakümnete pikkuse praktikaga kogenud tegijaid, kui ka alles oma õpetajateed alustavaid noori. Kesklinna koolid töötavad õpilaste nimel, luues kõik eeldused eneseteostuseks, annavad teadmisi, mis võimaldavad elus toime tulla. See on tohutu töö, mida tehakse meie linna, riigi ja rahvuse püsimise nimel ja sellepärast peaksid kõik päevad aastas olema õpetajatepäevad, muidugi suve- ja jõuluvaheaeg välja arvatud.
Õnne ja enesekindlust!
Aga seni on meil siiski üks päev oktoobrikuu alguses, mil õpetajaid tehtu eest täname. Soovin siis saabuval õpetajatepäeval kõigile kesklinna pedagoogidele õnne ning enesekindlust, uskumaks, et just see kool, kus töötate, on parim, ja klass, mille ees seisate, superkooli keskpunkt.
