10 kg võistlusteks maha võtta on tõeline väljakutse aga vilunud sportlase jaoks pole see probleem. Nüüd tuleb veel aastavahetus üle elada ja siis saab täiskäigul edasi panna.
Jõulud on läbi ja ei hakka varjama, pidulauas sai terve siga ära söödud. Aga kuidas vastu panna, kui see nii maitsev on ja ümberringi kõik endale head paremat sisse kühveldavad! Muidugi andis aplus end kohe tunda ja hetkel on kaal 108 kg, mis on vist selle aasta rekord. Lohutada saan end sellega, et jõunäitajad lähevad iga päevaga aina paremaks. Õnneks leidub tublisid spordimehi kellega saab ka pühade ajal trenni teha. Käisin jõulude ajal korduvalt matil.
10 kg võistlusteks maha võtta on tõeline väljakutse aga vilunud sportlase jaoks pole see probleem. Nüüd tuleb veel aastavahetus üle elada ja siis saab täiskäigul edasi panna. Oh sa poiss! Ei osanud arvata, et aastavahetuse eelsed nädalad linnaosas nii töörohketeks kujunevad. Aga midagi pole parata. Mul oli valida, kas teha tööd poole jõuga ja trenni täisvõimsusel, või vastupidi, tööd nii et higi lendab ja trenni siidkinnastega. Otsustasin lihtsaima lahenduse kasuks ja panen nii tööle kui trennile täie auruga pihta. Eks peale 1. märtsi on võimalus end lõdvemaks lasta.
Kuna jõunäitajad pidevalt paranevad, pööran suurt tähelepanu üldfüüsilisele ning basseinist ei tule samuti enne välja, kui enam käsi-jalgu liigutada ei jaksa. Jõuluaegseid vabu päevi olen otsustanud kasutada peamiselt matitreeninguteks, mis annavad õige tunnetuse. Ja muidugi plaanin kõvasti rauaga rassida. Mugav on mõelda, et näe kui tublisti ma arenen, ja kuidas jõudu kohinal juurde tuleb. Enesega rahulolu uinutab, viib mõtted eemale eesmärgist, mille nimel olen otsustanud pingutada. Seda ei tohi juhtuda! Hoogu ei saa raugeda lasta! Soovin kõigile spordiga tegelejatele jõulude ajaks kindlat iseloomu, et end pidulaua tagant lahti rebida ja trenni minna. Eriti soovin seda oma vastastele, kellega 1. märtsil maadlusmatil kohtun, sest igav oleks viletsate vendadega rinda pista. Sportlikke jõulupühi! Vaatamata pühade eelsele rabelemisele, linnaosa vanema tööga kaasnevatele kümnetele nõupidamistele ja kohtumistele ning toimetustele Valgas, mida eeldab minu linnavolikogu liikme koht, suudan siiski niivõrd trennile pühenduda, et füüsis areneb mühinal. Selle tõestuseks juuresolev video, kus 100 kilogrammi sirgetele kätele viskan. Jõunäitajad on oluliselt paranenud, ega jää maha minu tippvormi aegsetest. Spetsiaalseid maadlusharjutusi võiksin muidugi rohkem teha.
Minu koormuse juures on treeninguteks aja leidmine tõsine kunsttükk. Õnneks aitab välja Revalsport, kus saalid lahti hiliste õhtutundideni. Algav nädal paneb mu spordimehe tahte kõvasti proovile. Hoo saavad sisse jõulupeod ja vastuvõtud. On aeg, kus kõikjal levib jõuluprae hõrgutav hõng ning kogu Eestimaa on täis piparkookide lõhna. Armastan jõulutoite! Aga luban, et neil jõuludel jäävad rasvased praed minust puutumata, peekoniga verivorstile ei heida ma ainustki himurat pilku ning piparkooke, mis seal parata, söön mõõdutundest lähtudes. Tuleb teha õiged valikud ning keskenduda eesmärgile. 1.märtsil pean suutma võidelda kullale. Läinud nädalaga võin rahule jääda, sest oluliselt paranenud jõunäitajad kinnitavad, et olen õigel teel ja treeningud kannavad vilja. Nüüd tuleb viia jõud ja vastupidavus saavutatud tasemelt maksimaalseni, ja seda aastavahetuse eelse tapva töötempo juures. Kuid pole häda, saan hakkama! Murelikuks muudab tõik, et jõulud seisavad ukse ees ja lähedaste ning sõprade jaoks pole saladus, kuidas armastan maitsvat Eestimaist toitu. Raske on loobuda pannil särisevast jõulupraest, keeruline end korrale kutsuda ja ka pühade ajal säilitada senine treeningutempo. Aga seekord pean end pidulauas talitsema. Pole parata! Algaval nädalal on põhirõhk aeroobsel treeningul. Ega see mulle eriti ei istu, kuid ka ebameeldiv töö vajab tegemist ning püstitatud eesmärgi nimelt pean maksimaalselt pingutama. Mida siis läinud nädalal korda saatsin? Tuleb tunnistada, et vähem, kui plaanisin, ent tegelikult on treeningprotsessis esmatähtis tuju, millega trenni tehakse. Sellest oleneb kasutegur. Kuigi jõudsin matile vaid korra, toimus see Valgas koos sealsete maadlejatega ja vanade tuttavatega kohtumine tegi rõõmu. Kõik sujus, kuigi jah, ühest korrast nädalas jääb matitunnetuse märgatavaks parandamiseks väheseks. Jõudsin küll kolmel korral jõusaali, ent rauaga rassimine on maadleja jaoks vaid aseaine. Tõeline kasu tõuseb neist tundidest, mil saab tõsise vastasega jõudu katsuda. Selle nädala eesmärgiks ongi rohkem matile jõuda ja seal endast maksimum anda. Kas saan hakkama? Tuleb saada. Fotol näete mind koos Valga vendadega. Nad on tõsiselt sitked poisid ja muidu mõnusad kaaslased. Kindlasti tahan võimalusel taas ka Valka treenima jõuda. Läinud nädalal kõlas minu jaoks otsekui äratus ja võtsin trenni tõsiselt ette. Tervelt viiel päeval jõudsin treeningsaali. Tunne on suurepärane, motivatsioon paigas. Nüüd tuleb vaid samas tempos edasi rassida, siis olen 1. märtsiks parimas vormis. Matile jõudsin kahel korral ja nagu lisatud fotolt näha, oli tunne nii hea, et panin mõnust isegi silmad kinni. Siinkohal kummardus legendaarsele treenerile Villi Olumetsale, kelle lähedalolu kumab sellist võimsat karmat, et kehvalt teha oleks piilik. Au ja kuulsus ka Martin Plaserile, kes on Veerenni tänavasse rajanud suurepärase maadlussaali tõsistele meestele. Lisaks maadlusele rabasin rauda Reval Spordi jõusaalis ning panustasin üldfüüsilisele ettevalmistusele spordiklubi basseinis. Ujumine on vastupidavuse ja õige hingamise alus. Algaval nädalal tahan samas mahus edasi panna. Mul on plaan teha ühistrenn maadluskoondise meestega. Raske saab olema, aga kes on öelnud, et Eesti meistritiitel kergelt tuleb, kuid vähema pärast pole mõtet ennast vaevatagi. Eelmise nädala eesmärgiks oli saada paika toitumine ning jõuda vähemalt neljal korral trenni. Kuid oh häda! Tallinna kesklinna juhtimine ja esindamine võtsid tohutult aega ja trenni jõuda osutus üpris keeruliseks. Enda õigustuseks võin siiski öelda, et mitmed läinudnädalased Kesklinna ettevõtmised olid seotud spordiga ja linlastele paremate sportimisvõimaluste loomisega. Avasime Kiek in de Kök´is näituse „Baruto. 10 aastat Jaapanis“. Tallinna Spordi- ja Noorsooameti juhi Rein Ilvesega arutasime Skate pargi rajamist ning leidsime sellele parima asupaiga Aia tänavas Kanutiaia Noortemaja kõrval. Raua tänavas avasime aga Tallinna moodsaima noortekeskuse, mis aitab samuti propageerida terveid eluviise ja sporti. Nii et spordi heaks suutsin eelmisel nädalal nii mõndagi korda saata. Aga kogu see sebimine ja organiseerimine võtsid nii võimsalt aega ja energiat, et matile jõudsin vaid korra, mis on tõeliselt kahetsusväärne, sest võitlustel on matitunnetus äärmiselt tähtis. Oma füüsilist vormi turgutasin Reval Sport jõusaali külastamisega, milleks leidsin mahti alles hilistel õhtutundidel. Algava nädala suhtes olen märksa lootusrikkam. Nui neljaks, aga teen kindlalt rohkem kui kolm trenni nädalas!!!
Selle nädala eesmärgiks on keha unest üles raputada ning organism tõelisele meistrivõistluste režiimile üle viia. Usun, et läheb õnneks. Kui öeldakse et süües kasvab isu, siis tõdesin, et ka peale väikest vaheaega taas treeninguid alustades, ei jää isu väiksemaks. Kui eelmisel nädalal kaalusin ca 105 siis täna hommikul (9.11) näitas kaal 106 kg. Esimene eesmärk on kaal normi saada ja toitumine paika panna, sest sellise tempoga paisun eestikateks suuremaks kui Baruto. Toitumine tuleb paika saada ja kaal viia tagasi 105 peale!!! Muidu pole edasisel rassimisel mõtet. Kahjuks ei soosi praegune elutempo läbimõeldud toitumist, kuid selle vabanduse taha ei saa pugeda.
Teiseks põhimõtteliseks eesmärgiks on vähemalt 4 korda trenni jõuda. See on miinimum, sest rohkem oleks parem. Neljast treeningust kahel keskendun maadlemisele ja kahel üldfüüsilisele ettevalmistusele. Martin Plaseri üldfüüsilise trennid on vormi taastamiseks väga head ja ma tunnen ennast tänu neile aina paremini! Võtan end kõvasti käsile. Igal vabal võimalusel üritan kas siis jooksma minna või käia ujumas. Need tegevused tõstavad tublisti vormi ja annavad indu juurde! Selle nädala moto on niisiis – Mugavustsoonist taas normaalse kaalu ja regulaarse trenni juurde! Lisatud fotol olen koos Richard Karelsoni ja Evo Saarega, kelle innustus ja tugi on mulle olulised. Karelsoni pole tõsistele maadlushuvilistele vaja pikemalt tutvustada. Saar on Valga matimeestele tõeline autoriteet. Juba pikemat aega räägime sellest, kui ohustatud liik on eesti mees. Me elame keskmiselt kümme aastat naistest vähem, Soome suguvellest aga väsime kaheksa aastat varem. Meie eluiga on viimasel kümnendil küll veidi tõusnud, kuid rahuloluks pole põhjust. Elu on Maarajamaa poegade jaoks endiselt liialt karm ja ülekohtuselt lühike. Meie mehed surevad kõige sagedamini südameveresoonkonna haigustesse, saavad insuldi, hääbuvad liigsest alkoholitarbimisest tingitud tervisehädadesse, kustuvad kopsuvähi tõttu, ehk jätavad elu liiklus- ja muudes õnnetustes või siis pettuvad kõiges ja sooritavad enesetapu. Eriti hoogsalt on viimasel ajal räsinud mehepoegade ridu just ohjeldamatu viinalembus ning depressioon ja enesetapud ning see tendents näitab hoogsat kasvu.
On mõistetav, et nii jätkata pole võimalik. Aga mida ette võtta? Muidugi oleks kõige eesmärgipärasem oodata riigilt tõhusamat tervishoiupoliitikat ja investeeringuid haigusi ennetavatesse tegevustesse. Alustada võiks hambaravitoetuste kiiremast taastamisest ning meeste tervise sõeluuringute riigipoolsest rahastamisest. Kahjuks käituvad meie Steinbokci isevalitsejad tervet mõistust eirates. Hambaravitoetuste taastamine venib, sõeluuringute suhtes ollakse äraootavad ja tervisedenduse kulude erisoodustusmaksust vabastamise teemast hiilitakse häbelikult silmi maha lüües kõrvale. Selle asemel soositakse alkoholitarbimise kasvu, mille eredamaks näiteks on korrakaitseseaduse äpardunud muudatused. Isegi kui tänaval joomine uuesti keelatakse, on vahepealsetel kuudel edastatud avalikkusele signaal, et riik suhtub alkoholi kuritarvitamisse tolerantselt. Sama tõestab ka alkoholireklaami jätkuv vohamine meedias, eriti telemaastikul. Riigi alko- ja tubakalembusel on muidugi põhjus. Kes kataks vahevalitsuse populistlike lubaduste kulud, kui poleks alkoholifirmade ja tubakavahendajate tublit tööd, mis aktsiiside näol riigieelarvet kosutab? See, et eelarvet lappides tegeldakse rahva tervise teadliku hävitamisega, valitsust ei murjenda. Kes siis kaitseks eesti meest? Õige vastus on – mees ise. Parim ravim liigse kehakaalu, vaimse lodevuse ja depressiooni vastu on mõõdukas igaühele jõukohane sportimine. Pole tarvis tunde jõusaalis rassida või pikki maid maha joosta. Piisab vaid väikesest pingutusest, et end taas vormi saada ning mõnusas meeleolus ja parema enesetundega elu nautida. Kõige lihtsam on sooritada igapäevaselt kerge jalutuskäik. Kui tahtmist, võib muretseda ka käimiskepid ja koormus ning jalutamisest saadav tulu, kasvavad kahekordseks. Pole see kepikõnd mingi pensioniealiste ajaviide. Sobib igas vanuses inimestele ja mõjub hästi. Kellel veidi rohkem tahtmist, võiks mõelda jalgrattasõidule. Viimastel aastatel on ehitatud piisavalt kergliiklusteid, kus pedaalimist ohutult harrastada. Vahva ajaviide, mis tõstab toonust ja enesehinnangut. Kui aga lumi maha tuleb ja teed libedaks muutuvad, võib ratta suuskade vastu vahetada. Suusarajalt saab punased põsed ja raugematu elujõu. Üle Eesti on kerkinud veekeskusi nagu seeni. Mehed, kasutame võimalusi, mida ujulad pakuvad! Pole mõtet istuda vaid saunas ja mullivannis, tõeline spa-elamus algab basseinist. Ujumisega võib alustada tasapisi, paarisaja meetri läbimisega. Võhma lisandudes, saab koormust tõsta, kuni kroolite ühe veekeskuses käiguga maha kilomeetri, aga kui soovite tõeliselt muljet avaldada, siis isegi kaks. Pärast sellist maratoni on enesetunne nagu noorel jumalal, ja seda vanusest või elukogemusest sõltumata. Aga põhjalik tervise-edendus algab siiski võimlemisest. Hommikused virgutusharjutused on jõukohased igale mehele. Tuleb vaid eelmisel õhtul kainelt kotile kobida, ja polegi hommikul iiveldust ja peavalu, mis takistaks sirutusi, kükke ning painutusi tegemast. Nii lihtne see ongi! Kellel hommikvõimlemisest väheks jääb, võib korrata protseduuri lõuna paiku ja miks mitte ka õhtul enne magamaheitmist. Mõõdukas pingutus toob hea une. Kes aga otsustab, et tahab tõeliste meeste seas proovida, seadku sammud mõnda jõusaali. Rauaga rinnapistmist tuleb alustada targu, aga juba mõne kuu pärast on biitseps paisunud ja seljavalud kadunud. On kümneid võimalusi, kuidas end sportides terveks ja reipaks muuta. Peab vaid leidma endale sobiva ala. Alustada tuleks juba täna, sest vaid nii saame päästa eesti mehe kui kaduva liigi. Jõudu selleks! |
Kategooriad
All
AutorArhiiv
December 2016
|