Blog Archives - Alar Nääme

Jõulupuu jõudis Raekoja platsile

13/11/2014

Täna kella 14.00 paiku jõudis Harju- ja Raplamaa piiril Pahkla külas kasvanud 23 meetri kõrgune kuusehiiglane Tallinna Raekoja platsile.

Jõulupuu transportis kohale Tallinna Kesklinna Valitsuse poolt väljakuulutatud hanke võitnud AS Mustamäe Haljastus. Kuuse vedu koordineerinud Tallinna Kesklinna Valitsuse linnakeskkonna osakonna juhataja Aigar Palsneri sõnul viperusi jõulupuu teekonnal ette ei tulnud. „Kõik sujus plaanipäraselt,“ kinnitas Palsner. Kuuse veoks andis sponsorluse korras treileri, mille Raekoja platsile roolis Jõulumees isiklikult, Hansatrans OÜ, kes on sama tööd teinud juba mitmel aastal.

Kesklinna vanem Alar Nääme avaldas jõulupuu toimkonnale kiitust. „Kõik 4,5 tonnise suuregabariidilise veose kohaletoimetamisega seonduv teostati professionaalselt,“ ütles Nääme, lisades, et vaevalt oleks transport ilma politsei korraldatud eskordita nii turvaliselt sujunud.

Puu ülespanekuks kulub paar tundi, seejärel saab alustada jõuluvalgustuse paigaldamist. Kesklinna vanema Alar Nääme kinnitusel on sel aastal kasutatav kuuse valgustusdisain ühtaegu muljetavaldavalt rikkalik, samas põhjamaiselt karge. „Me soovime, et iga linlane, kes jõulude ajal Raekoja platsile tuleb, saaks siit kaasa osakese meie esinduspuu särast ja soojusest“, selgitas Nääme. Kuusele paigutatakse 7000 valguspunkti, millest põhiosa moodustavad LED valgusketid. Sära lisavad jõulupuule sajad lumepallvalgustid ning kuuse latva kaunistav valguskettidega täht.

Jõuluvalgustus lööb kuusel särama peale esimese advendiküünla süütamist 30.novembril. Traditsiooniliselt süütavad Raekoja platsi jõulupuul esimese advendiküünla ja esinevad tervituskõnega Tallinna linnapea ja Tallinna praost.

Jõulupuu jõuab Raekoja platsile

13/11/2014

Täna jõuab Tallinna Raekoja platsile linna esindusjõulupuu.

Harju- ja Raplamaa piiril Pahkla külas kasvanud 23 meetri kõrgune kuusehiiglane jõuab platsile orienteeruvalt kell 14.00. Ettevalmistused puu transportimiseks algasid juba varahommikul. Tallinna Kesklinna Valitsuse linnakeskkonna osakonna juhataja Aigar Palsneri sõnul oli kuusehiiglase metsast kättesaamine, ilma ümbritsevat puistut kahjustamata, keeruline ning kogu protseduur võttis planeeritust märgatavalt kauem aega. „Samuti oli tükk tööd kähara ja 4,5 tonni kaaluva kaunitari treilerile tõstmise ja okste transpordiasendisse sidumisega,“ lisas Palsner.

Vastusrikka töö kuuse langetamisel, transportimiseks ettevalmistamisel ja püstitamisel teostab Tallinna Kesklinna Valitsuse poolt väljakuulutatud hanke võitnud AS Mustamäe Haljastus. Sponsorluse korras annab kuuseveoks treileri koos juhiga Hansatrans OÜ, kes on sama tööd teinud juba aastaid.

Kohe peale kuuse püstitustööde lõppu hakatakse seda ehtima jõuluvalgustusega. Kesklinna vanema Alar Nääme kinnitusel on sel aastal kasutatav kuuse valgustusdisain ühtaegu muljetavaldavalt rikkalik, samas põhjamaiselt karge. „Me soovime, et iga linlane, kes jõulude ajal Raekoja platsile kuuse juurde tuleb, saaks siit kaasa osakese meie esinduspuu särast ja soojusest“, selgitas Nääme. Kuusele paigutatakse 7000 valguspunkti, millest põhiosa moodustavad LED valgusketid. Sära lisavad jõulupuule sajad lumepallvalgustid ning kuuse latva kaunistav valguskettidega täht.

Jõuluvalgustus lööb kuusel särama peale esimese advendiküünla süütamist 30.novembril. Traditsiooniliselt süütavad Raekoja platsi jõulupuul esimese advendiküünla ja esinevad tervituskõnega Tallinna linnapea ja Tallinna praost.

Kesklinna valitsus korraldas talgud

13/11/2014

12. novembri keskpäeval kogunesid Toopeale Falgi teele Tallinna Kesklinna Valitsuse töötajad ning neile appitulnud linlased, et ühistel mardipäevatalgutel korrastada Pika Hermanni park ja Falgi õu.

Kesklinna vanema Alar Nääme sõnul on parim vahend sügisese kaamose peletamiseks just paras annus füüsilist tööd, mida on viimane võimalus teha mardipäeval, sest rahvakalendri järgi saabub siis aeg õueaskeldused lõpetada ning asuda tubaste toimetuste juures adventi ootama.

Talgutel osalejate põhitööks oli lehtede koristamine, ent kui nende alt ilmus muud prahti, riisuti ka see kokku ja pakiti äravedamiseks prügikottidesse. Kuna Falgi teel peatub märgatav arv turismibusse ja Pikk Hermann kujutab endast üht Tallinna sümbolit, oli sealse ümbruse korrastamine linna välisilme parandamiseks igati teretulnud.

Talgulisi juhendasid ning varustasid vajalike tööriistadega linnaosa valitsuse linnakeskkonna osakonna asjatundjad. Peale paaritunnist tugevat rassimist kinnitati keha talgusupiga ning peeti plaane korraldada tuleval aastal, kui linn vajab peale lumesula nobedaid käsi kevadkoristuseks, uued talgud.

Kesklinna Valitsus kavandab Aia tänavale rularada

12/11/2014

11. novembril toimunud arutelul otsisid Tallinna Kesklinna Valitsus ning Spordi- ja Noorsooamet parimat linnaruumilist asukohta moodsa rularaja ehitamiseks. Peale võimalike asukohtade vaagimist tõdeti, et sobivaimaks valikuks on hetkel jõude seisev endine spordiplats Kanutiaia Noortemaja kõrval, aadressiga Aia tn 12.
Kesklinna vanema Alar Nääme sõnul on uue rulaväljaku rajamine äärmiselt vajalik, kuna rulatajate arv on pidevalt kasvanud ning olemasolevad rajad agara kasutamise tõttu sageli ülerahvastatud. „Mõte kesklinna kaasaegse betoonist rularaja ehitamiseks, ei sündinud eile, vaid kaalusime seda juba pikemat aega,“ selgitas Nääme. „Et saavutada parim tulemus, kaasasime aruteludesse asjatundjad MTÜst Linnasilm ning konsulteerisime maastikuarhitekti Janne Saarioga, kelle ideede järgi on mitmed Soome linnad rikastunud asupaigakesksete ning sotsiaalset sidusust toetavate rulamaastikega. Tänapäevane rularada pole pelgalt harrastajate kogunemispaik, vaid muutub õige arhitektuurilise lahenduse korral linnaruumi orgaaniliseks osaks, võimaldades noortele füüsilist koormust, mille olulisust meie arvutiseerunud ühiskonnas on raske üle hinnata,“ lisas Nääme.

Kesklinna valitsus ning Spordi- ja Noorsooamet jõudsid kokkuleppele, et linnaosa tellib väljaku rajamiseks algupärase, antud urbanistlikku konteksti sobiva projekti, amet omalt poolt taotleb tuleva aasta lisaeelarvest ehitamiseks vajaliku finantseeringu.

Tallinna Kesklinna vanem tutvus politsei tööga

10/11/2014

Reede öösel vastu laupäeva tutvus Tallinna Kesklinna vanem Alar Nääme politsei välitööga Kesklinna tänavatel ja vanalinnas.

Nääme sõnul liitus ta patrullekipaažiga selleks, et saada ülevaade politsei tegevusest nädalavahetuse öötundidel, mil kesklinna meelelahutuskohtades ja nende ümber kihab vilgas elu ning pannakse toime liigsest alkoholitarbimisest põhjustatud avaliku korra rikkumisi. „Nagu võis eeldada, oli kõige sündmusterohkem piirkond just vanalinn ning selle lähiümbrus. Tooni andsid kõrgendatud meeleolus pidutsejad ning tänavaid ummistavad taksod. Politseil tuli tegeleda kaklejate lahutamise, varguste lahendamise, purjus alaealiste koju toimetamise, lärmajate ohjeldamise ning joodikute ja narkomaanide kainenema toimetamisega,“ rääkis Nääme. „Politsei kinnitusel on patrullide töökoormus, peale avalikus ruumis alkoholi tarbimise lubamist, hüppeliselt kasvanud. Milleks oli taolist seadust tarvis, kui negatiivseid arenguid võis iga vähegi analüüsivõimeline inimene juba enne selle vastuvõtmist prognoosida?“ imestas linnaosa vanem.

„Palju aega võtab politseinikelt korrarikkumiste fikseerimiseks nõutav paberimajandus,“ kõneles Nääme. „Viis minutit seadusi eirava tegevuse tõkestamisel toob kaasa tunni paberitööd jaoskonnas, mis omakorda tähendab, et kuni politseinikud paberitega mässavad, on tänavatel üks patrull vähem. Sündmusi tuleb aga pidevalt juurde ning seetõttu polegi imestada, et inimesed, kes politsei abi vajavad, peavad pikalt ootama.“

Kokkuvõttes jäi Alar Nääme politsei tegevusega rahule. „Olen tänulik, et mul võimaldati praktilist tööd otse sündmuste keskpunktis jälgida. Eriti positiivse kogemusena mainiksin abipolitseinike kaasalöömist, keda reede ööl vastu laupäeva, oli väljas viis inimest. Tahan tänada kõiki politseinikke ja abipolitseinikke, kes tagavad linnas turvalisuse ka hilistel öötundidel,“ lisas Nääme.

Politsei esindajate kinnitusel pannaksegi avaliku korra tagamisele suuremat rõhku nädalavahetustel, kus patrullekipaažide arv on tavapärasest suurem.

Et jätkuvalt olla kursis linnaosas toimuvaga, plaanib Alar Nääme osaleda politseireididel ka edaspidi.

Algava nädala (10.-16.november) eesmärgid Eesti Meistrivõistlusteks valmistumisel

10/11/2014

Kui öeldakse et süües kasvab isu, siis tõdesin, et ka peale väikest vaheaega taas treeninguid alustades, ei jää isu väiksemaks. Kui eelmisel nädalal kaalusin ca 105 siis täna hommikul (9.11) näitas kaal 106 kg. Esimene eesmärk on kaal normi saada ja toitumine paika panna, sest sellise tempoga paisun eestikateks suuremaks kui Baruto. Toitumine tuleb paika saada ja kaal viia tagasi 105 peale!!! Muidu pole edasisel rassimisel mõtet. Kahjuks ei soosi praegune elutempo läbimõeldud toitumist, kuid selle vabanduse taha ei saa pugeda.

Teiseks põhimõtteliseks eesmärgiks on vähemalt 4 korda trenni jõuda. See on miinimum, sest rohkem oleks parem. Neljast treeningust kahel keskendun maadlemisele ja kahel üldfüüsilisele ettevalmistusele. Martin Plaseri üldfüüsilise trennid on vormi taastamiseks väga head ja ma tunnen ennast tänu neile aina paremini!

Võtan end kõvasti käsile. Igal vabal võimalusel üritan kas siis jooksma minna või käia ujumas. Need tegevused tõstavad tublisti vormi ja annavad indu juurde!

Selle nädala moto on niisiis – Mugavustsoonist taas normaalse kaalu ja regulaarse trenni juurde!

Lisatud fotol olen koos Richard Karelsoni ja Evo Saarega, kelle innustus ja tugi on mulle olulised. Karelsoni pole tõsistele maadlushuvilistele vaja pikemalt tutvustada. Saar on Valga matimeestele tõeline autoriteet.

Valga Kutseõppekeskuses tuleb taastada meeskonnavaim

10/11/2014

Alar Nääme
Endine Valga aselinnapea kultuuri, hariduse ja spordi vallas.

Viimasel ajal Kutseõppekeskuses lahvatanud kired, muudavad murelikuks selle Valgale nii olulise kompetentsikeskuse jätkusuutlikkuse suhtes. Muidugi võib mõista neid, kes väidavad, et tegemist on täiesti tavalise vastureaktsiooniga uue juhtkonna sammudele, kõrvaldamaks kitsaskohti, millele osundas 2013. aastal tähelepanu Haridus- ja teadusministeeriumi teenistuslik järelvalve, ning mille tõttu lahkus ametist endine direktor Lauri Speek. Kuid negatiivsete arengute puhul, ei tohi jääda ootama, milliseid lahendusi aeg pakub. Tegevusetuse läbi kannataksid õpilaste huvid, ent ka linn ja maakond laiemalt, sest Kutseõppekeskus on üks peamisi innovaatilisi lakmusi, mille järgi hinnatakse kogu maakonna ettevõtlussuutlikkust. Valgamaa Kutseõppekeskuse töötajate usaldusisik Sille Allik ütles Valgamaalase usutlusele vastates, et hetkel on tunda juhtkonnapoolset valmisolekut töötajate tõhusamaks informeerimiseks käimasolevate uuenduste osas ning esialgu pole õpetajatel plaanis oma pretensioonidega ministeeriumi poole pöörduda. „Õpetajad ootavad, millise suuna võtavad arengud detsembri lõpuks ja otsustavad siis, kuidas edasi käituda,“ lubas Allik. Aga mis juhtub, kui lõhe juhtkonna arenguvisiooni ja õpetajate alahoidlikkuse vahel süveneb? Kas vaikne kodusõda, mille esimeseks ohvriks võib lugeda ametist lahkunud õppedirektor Tiina Kivimeistrit, eskaleerub, või suudab direktor Margus Ojaots, koos teda toetava osaga õpetajaskonnast, tagada kodurahu ning liikuda edasi uuenduskursil?

Kutseõpe kui tõeline imelaps.

Eesti kutseõppe näol on tegemist andeka imelapsega, kes on iseseisvusaastatel ennast jõudsalt tõestanud. Endiste tavoti- ja rauakoolide asemele on üle riigi tekkinud muljetavaldavalt moodsate õppekeskuste ja õpilaskodudega kutseõppecampused, kus on hea õppida ja elada. Oluliselt on muutunud õppeprotsess, koondades igalt erialalt parimaid kaasaegseid teadmisi. Juba ammu ei peeta kutsekooli minejaid gümnasistidest vähemvõimekaiks ning ka lapsevanemateni hakkab jõudma arusaam, et last ei tule maksku mis maksab gümnaasiumiõppesse sundida, vaid elu jätkub, ja mitte halvasti, ka siis, kui noor leiab endale meelepärase eriala ning alustab kutseõpet. Kutseõpe on kiirelt arvutiseerunud ja muutunud rahvusvaheliseks. Milles Eesti kutseõppes veel arenguruumi leidub, on mitmekülgne ja erialale keskenduv praktikasüsteem, mis oma tõhususelt sarnaneks näiteks Saksamaal või Hollandis kasutatava mudeliga, kus baasettevõte omab koolitusel äärmiselt suurt rolli. Aga kindlasti liigub Eesti kutseharidus õiges suunas, olles hämmastavalt elujõuline ja jätkusuutlik, ning osates vältida probleeme, mis kimbutavad üldharidusvaldkonda ja kõrgkoole. Kutsekoolide seas on Valga Kutseõppekeskus arvestatav tegija. Pooletuhande kanti jääv õpilaste arv võimaldab individuaalset lähenemist, keskendumist isiksuste kasvatamisele ning on seeläbi pigem kooli tugevuseks. Teatud valdkondades on Valga kool teistest analoogsetest õppeasutustest sammu võrra ees. Võtame kasvõi rahvusvahelise logistikaõppe, mis on pretsedent kogu riigis.

Kooli arengu tagab ühtsest meeskonnatundest sündiv sünergia.

Kui peres pole vanematel omavahel klappi, kannatavad lapsed. Kui õpetajad ja kooli juhtkond ei suuda leida ühiseid eesmärke, mille nimel erimeelsused unustada, langeb õppekvaliteet, halveneb sisekliima, tekivad omavahelised hõõrumised, mis pärsivad algatusvõimet ja nurjavad parimad tulevikuplaanid. Iga organisatsiooni tugevus algab meeskonnatundest ja sellest sündivast heade mõtete sünergiast. Ühisosa leidmiseks tuleb asjad selgeks rääkida ning diskussiooni käigus ka mõistlikke kompromisse teha.

Ka Valga Kutseõppekeskuses on kooli pedagoogilisel perel aeg istuda ühise laua taha ja tulevikuvisioonid selgeks kõnelda. Neil, kes soovivad kümne küünega vanast kinni hoida, oleks mõistlik tunnistada muutuste vajadust, sest kõik elujõuline pürib siin maailmas uue poole. Samas tuleb ka uutmisarhitektidel tunnistada, et liigne kiirustamine otsuste elluviimisel ning tahtmatus näha vastaspooles potentsiaalset partnerit, võib tekitada hirmu ja enesealalhoiuinstinkt panna vaenama kõike harjumuspärasest erinevat, olgu siis tegemist väärt ettevõtmisega või mitte.

Valga Kutseõppekeskuses tuleb leida tee kodurahule. Viissada õppurit ja 1200 täiendkoolitajat nõuavad parimat ettevalmistust, mida suudab pakkuda vaid harmooniliselt arenev ja hooliv kool, ja neil on selleks täielik õigus. Traditsioone kandva vana pedagoogilise kaadri ja uusi tuuli ihkavate noorte jõupingutuste ühendamisel tekkiv positiivsus, võiks anda erakordselt tugeva arenguimpulsi. Loodan, et Valga Kutseõppekeskuses nii juhtubki.

XXXIV Tallinna Vanalinna Päevad said tunnuslause

10/11/2014

XXXIV Tallinna Vanalinna Päevad toimuvad järgmise aasta 30. maist 6. juunini ja keskenduvad seekord vanalinna omaaegsetele ning praegustele meistritele, juhindudes tunnuslausest „Meistrid läbi sajandite“.

Tallinn on alati olnud tuntud oma meistrite poolest. Kõik, mis meie hea linna eriliseks muudab – alates mardileivast martsipanist, kuni kõrgustesse sirutuva Oleviste tornini – on oma tööd armastavate meistrite looming. Leidub meistreid, kelle andest sündinu kannab nende nimed läbi ajaloohämu tänapäeva, nagu meister Notke, kelle Niguliste Surmatants muutis surematuks, ent põhiosa meistreist vormisid nimetuina ime, mida kutsume Tallinna vanalinnaks.

Tallinna Kesklinna vanem Alar Nääme leidis, et tunnuslause on väga tabav. „Meie linna külalised tunnevad väga suurt huvi Eesti käsitöö vastu,“ ütles ta. „Käsitöömeistrid vanalinna tänavail elustavad sajandite taguseid aegu ning toovad vana rahvakunsti tänapäevale lähemale.“

Vanalinnapäevad ootavad sel suvel linnasüdamesse rauda vormivaid seppi, osavaid puunikerdajaid ja korvipunujaid, mehiseid kivitahujaid, maitsvaid saiu küpsetavaid pagareid, punnispõsiseid klaasipuhujaid ja kõiki teisi väärikaid tegijaid, kellest algab Tallinna kuulsus meistrite koduna.

Igal aastal vanalinnapäevadel olnud oma tunnuslause. Möödunud aastal oli selleks „Elavad tänavad“ ning palju etendusi ja kontserte toimus otse tänaval; kaks aastat tagasi „Igal tornil oma lugu“, kus linnarahvale ja külalistele avati tornid – nii kirikutornid kui tornid linnamüüris.

Tallinna Kesklinn ja Valga linn sõlmisid koostööleppe

6/11/2014

Täna Valga Linnavalitsust külastanud Tallinna Kesklinna vanem Alar Nääme ja Valga linnapea Kalev Härk sõlmisid koostööleppe, mis näeb ette tihedaid kontakte pealinna keskseima asumi ja Lõuna-Eestis suurimat arengupotentsiaali omava linna vahel.

Alar Nääme sõnul on olukorras, kus Riigikontrolli aastaaruandes tõdetakse, et liialt paljudes valdkondades on võtnud maad otsustamatusest tulenev paigalseis, eriti tähtis arendada koostööd Eesti erinevate regioonide omavalitsuste vahel. „Olen seda meelt, et saame oma riigi heale käekäigule kaasa aidata vastastikku kogemusi jagades. Tallinna Kesklinna Valitsus on äärmiselt huvitatud Valga kogemusest, mida tabavalt väljendab linna tunnuslause „Üks linn kaks riiki“, samuti on Valgal märkimisväärsed tulemused hariduses, sotsiaaltöös ja kultuurivallas. Ka Tallinna Kesklinnal on rida tugevaid teemasid, millega tutvumine aitab valgalastel hõlpsamalt oma elu korraldada. Me rikastame teineteist vastastikku ning seeläbi muutume tugevamaks,“ selgitas Nääme koostööleppe vajalikkust.

Leppes nähakse ette kogemuste vahetamist haridusasutuste töö ja haridussüsteemi arendusküsimustes, samuti sotsiaalhoolekandes ja lastekaitsetöös, linna heakorra ja kogukondliku turvalisuse teemadel; soovitakse aidata kaasa suhete tugevdamisele ja arendamisele kultuuriorganisatsioonide ning loomekollektiivide vahel ja spordis. Tallinna Kesklinn ja Valga aitavad ühise tegutsemisega kaasa turismi arengule ja reklaamivad laiemat huvi pakkuvaid kohalikke üritusi. Ühiselt loodetakse edendada ettevõtlust, tutvustades vastastikku kohalike ettevõtete toodangut ning teenuseid.

Koostöökokkulepe jõustus allakirjutamise hetkest ning selle kehtivusaega pole ajaliselt piiratud.

Tallinna Kesklinna on lisandunud ligi 2000 elanikku

6/11/2014

Aasta algusest on Tallinna Kesklinna lisandunud 1981 elanikku. Kui 1. jaanuari seisuga elas pealinna südames alaliselt 55 750 inimest, siis 1. novembril oli Kesklinna elanikuks registreerunuid juba 57 731. Ainuüksi oktoobri jooksul lisandus Kesklinna 232 uut elanikku.

Kesklinna vanema Alar Nääme sõnul on elanike arvu muljetavaldav kasv tõestuseks, et linnasüda on inimsõbralik asum. „Kesklinnas elada on mugav, sest käe-jala juures asuvad moodsad kaubanduskeskused, ning lihtsalt kättesaadavad on kõik elutähtsad teenused. Kesklinna koondub märgatav hulk kultuuri- ja meelelahutusasutusi ning tõelise teaduskeskusena Tallinna Ülikool. Elanikud saavad kodu lähistel nii ostelda kui puhata ja kultuurisündmusi nautida. Samas jäävad kesklinna olulised pargid, rohe- ja rekreatsioonialad ning keskaegne vanalinn. Tallinna Kesklinn on viimastel aastatel arenenud omanäoliseks kaasaegse arhitektuuri ja arhailise linnakeskkonna sümbioosiks, mis pakub esteetilisi elamusi igale maitsele. Arenev ühistransport on aidanud vähendada autode hulka ja Ülemiste ristmiku valmimine kärpinud transiitliiklust, mille tulemusel on kesklinna õhk saanud märksa puhtamaks. Mitmekesisus ja elanikele orienteeritus muudabki Tallinna Kesklinna hinnatud kodukohaks,“ loetles Nääme linnaosa kui eelistatud kodupaiga populaarsuse põhjuseid.

Tallinnas tervikuna on 10 kuuga lisandunud 4431 elanikku ning seisuga 1. november elas pealinnas alaliselt 434 330 inimest.