Nädalavahetuse ohvriterohke liiklusõnnetus Tallinna Kesklinnas andis hoiatuse, et riiki pole enam võimalik politsei isikkooseisu kärpimise abil õhemaks muuta. Kui liiklusjärelvalve oluliselt ei parane, tuleb algav suvi meile mitte kaunis ja päikeseküllane, vaid valus ja leinaline. Ja pole mõtet ajada kõike vaid purjakil vähese ajukapasiteediga noorte bemmarite kaela, sest süüdimatuse algtõukeks on ühiskonnas levinud hoiakud, mis tolereerivad arutut kihutamist linnatänavail ja maanteedel ning peavad liiklusrikkumisi millekski ebaoluliseks. Eestis on tekkinud paljudel autojuhtidel karistamatuse tunne, sest politseinikku näeb liikust ohjeldamas harva.
Politseinikud liiklust jälgima.
Nagu mujalgi, valitseb Tallinna Kesklinna liikluses hundimoraal, kus arrogantsed juhid võivad endale lubada kõike, mis pähe tuleb, sest ülbamisega vahelejäämise võimalus on kaduvväike. Õhtutundidel, kui liiklus hõredam, võib näha julgelt seitsme- kaheksakümne kilomeetrise tunnikiirusega kihutavaid sõidukeid, eriti rasvase rinnaga autohundid lubavad aga endale lahedat sõitu ka lausa südapäeval, selleks ideaalselt sobivatel bussiradadel. Õiget meest ei peata ka äsjasüttinud punane foorituli, ega reisijate mahapanekuks uksed avanud tramm. Keda aga murjendab reguleerimata ülekäigurada! Ainult araverelised peatuvad sebra ees.
Õhukese riigi idee, mis politseinikud tänavatelt viinud, ohustab igapäevaselt Tallinna Kesklinnas tuhandeid inimesi. Elektroonika ja visuaalsed vaatlusseadmed ei asenda liikluses professionaalset, ohte adekvaatselt hindavat ja vajadusel operatiivselt sekkuvat korravalvurit. Üks hea politseinik on tõhusam kui kümme liikluskaamerat.
Liikluslahendused vajavad ülevaatamist.
Euroopa suurlinnad on jõudnud liikluslahenduste otsingutel etappi, kus jalakäijate ohutust eelistatakse autojuhi kaheldavale õigusele tänavaid võimalikult kiiresti läbida. Tallinnas on selles suunas tehtud olulisi samme, ehitatud kergliiklusteid, rajatud hoogu maha võtvaid ringristmikke, laiendatud kõnniteid ja piiratud mõnedel lõikudel sõidukiirust nagu näiteks Soo tänaval, ent aeg nõuab uusi lahendusi. Tallinna foorid tuleb reguleeritud enam jalakäijatega arvestavateks. Püüdke näiteks 20 sekundiga Viru sebrat ületada – pole lihtne! Autodele annab sama foor pea minuti. Taolisi kallutatud tsükliga foore on linnas veel, näiteks Draamateatri juures kus jalakäijate liiklus teljel Solaris-vanalinn peatub minutiks, ent jalakäijatele antakse tee ületamiseks vaid 17 sekundit. Arvestada tuleks ka sellega, et foor pole mingi imerohi, pigem paneb poolik lahendus proovile nii jalakäijate kui autojuhtide närvid. Selle ilmekaks näiteks on Mere puiestee reguleeritud ülekäik, mis praegusel kujul raskendab samas asuva trammipeatuse kasutamist.
Laupäevases õnnetuses kannatada saanud seaduskuulekad jalakäijad seisid tee keskel ohutussaarel, oodates enda jaoks lubavat märgutuld. Taolisi jalakäijatele ebamugavaid kahefaasilisi ülekäike, kus inimesed peavad keset teed seistes ja sügistalvel möödasõitvate autode rataste alt pori näkku saades ootama, on linnas mitmeid. Laupäevane suurõnnetus hoiatab meid selgesõnaliselt, aeg on tekitada lahendused, kus piisavalt pika rohelise tsükli ajal on võimalus tee ühe korraga ületada. Kuulen vastuväiteid, et see häiriks autode sujuvat liiklemist. Minu arvates on taolise väite esitajad pärit ajast, kus mehe väärtuse määras see, kas tal oli Lada03 või 09. Jalakäijatel on õigus liigelda sama sujuvalt ja eelistatult nagu seni on seda teinud autoroolis istujad.
Kesklinnas on kohti, kus lihtsate ja tõhusate lahendustega võib potentsiaalse ohu kõrvaldada. Näiteks Ahtri tänava lõigul, kus Kuunari ja Paadi nurgalt algavat asfalteeritud teed pidi tulevad sajad laevadelt saabunud kuni Ahtri tänavani ja märkavad seal, et jalakäijate ülekäik selles loogilises kohas puudub. Lähim võimalus kuuerealist magistraali ületades Rotermanni kvartalisse jõuda, on sadakond meetrit eemal. Muidugi ei vaevuta ringi minema ja lipsatakse autode vahelt läbi. On vaid aja küsimus, millal õnnetus juhtub. Probleem linnale äärmiselt olulisel logistilisel teljel Viru-Rotermanni-reisisadam tuleb kõrvaldada ülekäigu mahamärkimisega.
Peame nõu, kuidas edasi minna.
Tallinna Kesklinna vanemana pean oma kohuseks teha kõik võimalik liiklusolukorra parandamiseks. Tuleb leida võimalused, muutmaks linnasüda liiklejatele, eelkõige jalakäijatele ohutuks ja turvaliseks. Aeg on loobuda autokesksest mõtlemisest ja minna edasi tänapäevaseid urbanistikamudeleid rakendades.
Politseinikud liiklust jälgima.
Nagu mujalgi, valitseb Tallinna Kesklinna liikluses hundimoraal, kus arrogantsed juhid võivad endale lubada kõike, mis pähe tuleb, sest ülbamisega vahelejäämise võimalus on kaduvväike. Õhtutundidel, kui liiklus hõredam, võib näha julgelt seitsme- kaheksakümne kilomeetrise tunnikiirusega kihutavaid sõidukeid, eriti rasvase rinnaga autohundid lubavad aga endale lahedat sõitu ka lausa südapäeval, selleks ideaalselt sobivatel bussiradadel. Õiget meest ei peata ka äsjasüttinud punane foorituli, ega reisijate mahapanekuks uksed avanud tramm. Keda aga murjendab reguleerimata ülekäigurada! Ainult araverelised peatuvad sebra ees.
Õhukese riigi idee, mis politseinikud tänavatelt viinud, ohustab igapäevaselt Tallinna Kesklinnas tuhandeid inimesi. Elektroonika ja visuaalsed vaatlusseadmed ei asenda liikluses professionaalset, ohte adekvaatselt hindavat ja vajadusel operatiivselt sekkuvat korravalvurit. Üks hea politseinik on tõhusam kui kümme liikluskaamerat.
Liikluslahendused vajavad ülevaatamist.
Euroopa suurlinnad on jõudnud liikluslahenduste otsingutel etappi, kus jalakäijate ohutust eelistatakse autojuhi kaheldavale õigusele tänavaid võimalikult kiiresti läbida. Tallinnas on selles suunas tehtud olulisi samme, ehitatud kergliiklusteid, rajatud hoogu maha võtvaid ringristmikke, laiendatud kõnniteid ja piiratud mõnedel lõikudel sõidukiirust nagu näiteks Soo tänaval, ent aeg nõuab uusi lahendusi. Tallinna foorid tuleb reguleeritud enam jalakäijatega arvestavateks. Püüdke näiteks 20 sekundiga Viru sebrat ületada – pole lihtne! Autodele annab sama foor pea minuti. Taolisi kallutatud tsükliga foore on linnas veel, näiteks Draamateatri juures kus jalakäijate liiklus teljel Solaris-vanalinn peatub minutiks, ent jalakäijatele antakse tee ületamiseks vaid 17 sekundit. Arvestada tuleks ka sellega, et foor pole mingi imerohi, pigem paneb poolik lahendus proovile nii jalakäijate kui autojuhtide närvid. Selle ilmekaks näiteks on Mere puiestee reguleeritud ülekäik, mis praegusel kujul raskendab samas asuva trammipeatuse kasutamist.
Laupäevases õnnetuses kannatada saanud seaduskuulekad jalakäijad seisid tee keskel ohutussaarel, oodates enda jaoks lubavat märgutuld. Taolisi jalakäijatele ebamugavaid kahefaasilisi ülekäike, kus inimesed peavad keset teed seistes ja sügistalvel möödasõitvate autode rataste alt pori näkku saades ootama, on linnas mitmeid. Laupäevane suurõnnetus hoiatab meid selgesõnaliselt, aeg on tekitada lahendused, kus piisavalt pika rohelise tsükli ajal on võimalus tee ühe korraga ületada. Kuulen vastuväiteid, et see häiriks autode sujuvat liiklemist. Minu arvates on taolise väite esitajad pärit ajast, kus mehe väärtuse määras see, kas tal oli Lada03 või 09. Jalakäijatel on õigus liigelda sama sujuvalt ja eelistatult nagu seni on seda teinud autoroolis istujad.
Kesklinnas on kohti, kus lihtsate ja tõhusate lahendustega võib potentsiaalse ohu kõrvaldada. Näiteks Ahtri tänava lõigul, kus Kuunari ja Paadi nurgalt algavat asfalteeritud teed pidi tulevad sajad laevadelt saabunud kuni Ahtri tänavani ja märkavad seal, et jalakäijate ülekäik selles loogilises kohas puudub. Lähim võimalus kuuerealist magistraali ületades Rotermanni kvartalisse jõuda, on sadakond meetrit eemal. Muidugi ei vaevuta ringi minema ja lipsatakse autode vahelt läbi. On vaid aja küsimus, millal õnnetus juhtub. Probleem linnale äärmiselt olulisel logistilisel teljel Viru-Rotermanni-reisisadam tuleb kõrvaldada ülekäigu mahamärkimisega.
Peame nõu, kuidas edasi minna.
Tallinna Kesklinna vanemana pean oma kohuseks teha kõik võimalik liiklusolukorra parandamiseks. Tuleb leida võimalused, muutmaks linnasüda liiklejatele, eelkõige jalakäijatele ohutuks ja turvaliseks. Aeg on loobuda autokesksest mõtlemisest ja minna edasi tänapäevaseid urbanistikamudeleid rakendades.
