Alar Nääme: Vanalinna arengukava tuleb järgida ( 31.10.2014).
Suur-Karja elanikega kohtunud Tallinna Kesklinna vanem Alar Nääme arvates algavad vanalinna elanike probleemid sellest, et Vanalinna arengukava 2014-2021 elluviimine pole piisava kiirusega käivitunud.
Nääme sõnul mõistab ta Tallinna vanalinnas nn Bermuda kolmnurgas elavate inimeste muresid. „Mingi kummalise kauboikapitalismi aegse rudimendina on Suur-Karja, Väike-Karja ja Sauna tänava vahelises kvartalis ning selle lähialal kontsentreerunud ööpäevaringset alkoholi tarvitamist võimaldavad ettevõtted. Meie ülesanne on selgelt öelda, kas ajal, mil Tallinna Tervisekoalitsioon planeerib nn viinavaba pühapäeva sisseseadmist ning alkoholimüügi olulisi piiranguid lasteasutuste lähedal, sobivad UNESCO kultuuripärandi nimekirja kantud vanalinna meelelahutusasutused, mille ülemäära lõbusas tujus kliendid valguvad öötundidel tänavaile, seal lärmates, üksteise ja möödakäijate suhtes füüsilist vägivalda tarvitades ning linnaruumi reostades,“ arutles Nääme.
„Vanalinna arengukava kirjeldab olukorda, milleni vanalinnas tahame jõuda, järgmiselt: Tallinna ajaloolise linnasüdamena on vanalinn meieni jõudnud unikaalse kooslusena mineviku materiaalsest ja vaimsest pärandist. Ehedal kujul säilinud ehituspärandi kõrval seisneb vanalinna suur väärtus tema toimimises elava keskkonnana. Kui materiaalset keskkonda hoidvaid muinsuskaitsenõudeid võib pidada üsna püsivaks, siis elava keskkonna vajadused muutuvad aja jooksul. Seetõttu on vanalinna arengukavas tähelepanu pööratud vanalinnas elava kogukonna hoidmisele ja tasakaalu saavutamisele elu-, ettevõtlus-, töö- ja külastuskeskkonna vahel,“ osundas Nääme. „Just sellele tasakaalule pole hetkel piisavalt tähelepanu pööratud,“ leidis linnaosa vanem.
„Meile püütakse selgitada, nagu oleks lärmakail peopaikadel eriline väärtus, et need meelitavad vanalinna turiste ning ei lase linnasüdamel õhtutundidel välja surra. Kas see ikka on nii? Usun, et enamik turistidest otsib vanalinnast sootuks teistsuguseid elamusi, kui võimalus end öösel pildituks juua ja rünnaku ohvriks langeda. Tuleb alustada tõsist tööd vanalinna sobivate turismiatraktsioonide arendamiseks. Samuti peame andma sõna kõigile osapooltele ja leides erinevate huvigruppide vahel kompromisse, alustama arengukavas kirjeldatud eesmärkide teostamist. Olukord, kus üks grupp eirab teiste huvisid, peab lõppema. On aeg kasutada kõiki seadusest tulenevaid võimalusi, et vanalinnas saavutada rahu nii elanikele, turistidele kui ka ettevõtjatele,“ lõpetas Nääme.
Vaagimaks võimalusi vanalinna arengukava kiiremaks käivitamiseks kutsub Tallinna Kesklinna Valitsus novembri lõpus kokku ümarlaua, millel osalevad lisaks linnavalitsuse töötajatele vanalinna elanikud, politsei esindajad, mupo ja muinsuskaitsjad.
Suur-Karja elanikega kohtunud Tallinna Kesklinna vanem Alar Nääme arvates algavad vanalinna elanike probleemid sellest, et Vanalinna arengukava 2014-2021 elluviimine pole piisava kiirusega käivitunud.
Nääme sõnul mõistab ta Tallinna vanalinnas nn Bermuda kolmnurgas elavate inimeste muresid. „Mingi kummalise kauboikapitalismi aegse rudimendina on Suur-Karja, Väike-Karja ja Sauna tänava vahelises kvartalis ning selle lähialal kontsentreerunud ööpäevaringset alkoholi tarvitamist võimaldavad ettevõtted. Meie ülesanne on selgelt öelda, kas ajal, mil Tallinna Tervisekoalitsioon planeerib nn viinavaba pühapäeva sisseseadmist ning alkoholimüügi olulisi piiranguid lasteasutuste lähedal, sobivad UNESCO kultuuripärandi nimekirja kantud vanalinna meelelahutusasutused, mille ülemäära lõbusas tujus kliendid valguvad öötundidel tänavaile, seal lärmates, üksteise ja möödakäijate suhtes füüsilist vägivalda tarvitades ning linnaruumi reostades,“ arutles Nääme.
„Vanalinna arengukava kirjeldab olukorda, milleni vanalinnas tahame jõuda, järgmiselt: Tallinna ajaloolise linnasüdamena on vanalinn meieni jõudnud unikaalse kooslusena mineviku materiaalsest ja vaimsest pärandist. Ehedal kujul säilinud ehituspärandi kõrval seisneb vanalinna suur väärtus tema toimimises elava keskkonnana. Kui materiaalset keskkonda hoidvaid muinsuskaitsenõudeid võib pidada üsna püsivaks, siis elava keskkonna vajadused muutuvad aja jooksul. Seetõttu on vanalinna arengukavas tähelepanu pööratud vanalinnas elava kogukonna hoidmisele ja tasakaalu saavutamisele elu-, ettevõtlus-, töö- ja külastuskeskkonna vahel,“ osundas Nääme. „Just sellele tasakaalule pole hetkel piisavalt tähelepanu pööratud,“ leidis linnaosa vanem.
„Meile püütakse selgitada, nagu oleks lärmakail peopaikadel eriline väärtus, et need meelitavad vanalinna turiste ning ei lase linnasüdamel õhtutundidel välja surra. Kas see ikka on nii? Usun, et enamik turistidest otsib vanalinnast sootuks teistsuguseid elamusi, kui võimalus end öösel pildituks juua ja rünnaku ohvriks langeda. Tuleb alustada tõsist tööd vanalinna sobivate turismiatraktsioonide arendamiseks. Samuti peame andma sõna kõigile osapooltele ja leides erinevate huvigruppide vahel kompromisse, alustama arengukavas kirjeldatud eesmärkide teostamist. Olukord, kus üks grupp eirab teiste huvisid, peab lõppema. On aeg kasutada kõiki seadusest tulenevaid võimalusi, et vanalinnas saavutada rahu nii elanikele, turistidele kui ka ettevõtjatele,“ lõpetas Nääme.
Vaagimaks võimalusi vanalinna arengukava kiiremaks käivitamiseks kutsub Tallinna Kesklinna Valitsus novembri lõpus kokku ümarlaua, millel osalevad lisaks linnavalitsuse töötajatele vanalinna elanikud, politsei esindajad, mupo ja muinsuskaitsjad.
