Endine tubli linnapea Tõnis Palts on teinud oma erakonnakaslasele rahandusminister Sven Sesterile ettepaneku, külmutada Reidi tee ehituseks ettenähtud Euroopa Liidu toetusrahad. Põhjenduseks toob endine kommunaalpoliitik Reidi tee praeguse planeeringu jalakäijatevaenulikkuse. Teise lahendusena näeb Palts Reidi tee viimist tunnelisse.
Esimene pakutud variant tundub pigem vigurdamisena, sest Palts teab väga hästi, et Sester ei hakka Reidi tee rajamist blokeerima, kuna eeskätt vajab uut transiidivõimalust Kesklinna Vanasadamasse riigiettevõte Tallinna Sadam. Aastas läbib Vanasadamat 300 000 rekkat, mille laevadele jõudmine läbi Narva maantee ja ahtakese Ahtri tänava muutub üha problemaatilisemaks. Sester ei hakka niigi plindris sadamat pigistama, see on selge.
Ka Paltsi teine ettepanek pole eriti pädev, kuna magistraali tunnelisse viimine tõstaks ehituse maksumust kordades ning ka edasine ekspluatatsioon kujuneks üle mõistuse kalliks, kuna tunnel asuks allpool merepinda ning tuleks tagada pealetungiva vee pidev ärajuhtimine.
Praegu on linn tulnud vastu riigi survele magistraal võimalikult kiiresti valmis ehitada ja mis siin salata, eks jalakäijate mugavus saab tee laiuse ning planeeritud liiklusintensiivsuse tõttu tõepoolest riivatud. Võib küsida, et miks linn nõustub riigi nõutud lahendusega. Vastus on lihtne – Tallinna Linnavalitsus on soovinud riigiga alati head koostööd teha ning leidnud selleks ka kompromissivõimalusi nagu näiteks lahenduselt mitte just kõige õnnestunumale Vabaduseristile ehitusloa väljastamine või superministeeriumi planeeringu kiire menetlus. Hetkel püüab linn leevendada sadama suunal tekkinud pudelikaela Reidi tee rajamisega, kus otsitakse kompromissi tohutu liiklusintensiivsuse, jalakäijate mugavuse ning Kadrioru pargi terviklikkuse säilitamise vahel. Tuleb tunnistada, et see pole lihtne ja kõik peavad millestki loobuma.
Ent tekkinud ummikseisule on olemas lahendus, mille võti on valitsuse käes. Tallinna Sadamale tuleb läbi nõukogu anda ülesanne viia kõik suuri veokeid teenindavad reisid Kesklinnast Muuga sadamasse. Otsekui nõiaväel kaob tänavailt 300 000 Kesklinna ummistavat rekkat ja Reidi tee võib planeerida märksa jalakäijate sõbralikuma.
Esimene pakutud variant tundub pigem vigurdamisena, sest Palts teab väga hästi, et Sester ei hakka Reidi tee rajamist blokeerima, kuna eeskätt vajab uut transiidivõimalust Kesklinna Vanasadamasse riigiettevõte Tallinna Sadam. Aastas läbib Vanasadamat 300 000 rekkat, mille laevadele jõudmine läbi Narva maantee ja ahtakese Ahtri tänava muutub üha problemaatilisemaks. Sester ei hakka niigi plindris sadamat pigistama, see on selge.
Ka Paltsi teine ettepanek pole eriti pädev, kuna magistraali tunnelisse viimine tõstaks ehituse maksumust kordades ning ka edasine ekspluatatsioon kujuneks üle mõistuse kalliks, kuna tunnel asuks allpool merepinda ning tuleks tagada pealetungiva vee pidev ärajuhtimine.
Praegu on linn tulnud vastu riigi survele magistraal võimalikult kiiresti valmis ehitada ja mis siin salata, eks jalakäijate mugavus saab tee laiuse ning planeeritud liiklusintensiivsuse tõttu tõepoolest riivatud. Võib küsida, et miks linn nõustub riigi nõutud lahendusega. Vastus on lihtne – Tallinna Linnavalitsus on soovinud riigiga alati head koostööd teha ning leidnud selleks ka kompromissivõimalusi nagu näiteks lahenduselt mitte just kõige õnnestunumale Vabaduseristile ehitusloa väljastamine või superministeeriumi planeeringu kiire menetlus. Hetkel püüab linn leevendada sadama suunal tekkinud pudelikaela Reidi tee rajamisega, kus otsitakse kompromissi tohutu liiklusintensiivsuse, jalakäijate mugavuse ning Kadrioru pargi terviklikkuse säilitamise vahel. Tuleb tunnistada, et see pole lihtne ja kõik peavad millestki loobuma.
Ent tekkinud ummikseisule on olemas lahendus, mille võti on valitsuse käes. Tallinna Sadamale tuleb läbi nõukogu anda ülesanne viia kõik suuri veokeid teenindavad reisid Kesklinnast Muuga sadamasse. Otsekui nõiaväel kaob tänavailt 300 000 Kesklinna ummistavat rekkat ja Reidi tee võib planeerida märksa jalakäijate sõbralikuma.
