• Blogi
Alar Nääme

Reportaaž öisest Kesklinnast.

1/4/2015

Comments

 
Picture
Ööl vastu 19. märtsi kogesin tõsist väljakutset – osalesin abipolitseinikuna elu esimeses patrullis. Delfi ja Õhtulehe kriminurkadest omandatud teadmistele toetudes arvestasin, et mind ootab eest tõsine öö, täis dramaatilisi tagaajamisi, mees-mehe vastu heitlust hambuni relvastatud ja herilastena tigedate bandiitidega ning et äktšenit saab rohkem kui euro eest. Kuidas asi tõeliselt välja nägi, saate lugeda minu öistele märkmetele tuginevast reportaažist.

Ärevus hinges.

Õhtul, paarkümmend minutit enne kaheksat, jõuan Sõle tänavale Põhja Prefektuuri Kesklinna Politseijaoskonda, kus minu kui algaja korrakaitsjaga viiakse läbi esmane instrueerimine, ehk siis seletatakse, mis on tänavail patrullimise eesmärk ning mida tuleks korrarikkumiste tõkestamisel eriti silmas pidada. Lõpuks patsutab välijuht mulle sõbralikult õlale ja soovitab olla tähelepanelik ja võimalikes ohuolukordades mitte liigselt riskida. Rohelisele algajale kulub taoline hoiatus marjaks ära.

Kell 20.00 sõidab politseijaoskonnast välja 6 patrullmasinat, igas 2 politseinikku, kokku üksteist meest ja üks naine, nende hulgas ka mina ja Kesklinna valitsuse haldussekretär, juba kogenud abipolitseinik Jannu Kuusik.

Tallinn läbi patrullauto akna.

Meie patrullimispiirkonnaks on Vanalinn ja Kadriorg. Muidugi peame vastama ka väljakutsetele ning vajadusel abistama mõne suurema juhtumi lahendamisel teisi patrulle. Aga väljakutseid esialgu pole ning sõidame mõõdukal kiirusel vanalinna suunas. Hoian silmad lahti, aga ei märka ühtki endale või ümberkaudsetele ohtlikku kuju, ega kahtlase sõidustiiliga autot. Minu püüdlikkust muigega jälgiv patrullikaaslane kinnitab, et kelleaeg on veel varane ja kõik rahulik. „Need kellega võib jamaks minna, ilmuvad välja kesköö paiku, siis on joomakohtades juba tugev krunt alla võetud ja mehepojad väge täis, nii et ka rusikad käiku lastakse. Kõige töörohkem aeg on kuu alguses palgapäevade paiku ja muidugi siis, kui taevasse ilmub täiskuu. Mis inimesi täiskuu ajal veidralt käituma ajendab, pead küsima Igor Mangilt, aga korrarikkumisi, tülisid, kaklusi ja avariisid on siis kordades rohkem,“ selgitab pärispolitseinik mulle kui algajale. Pole põhjust teda mitte uskuda, sest siin räägib aastate pikkune kogemus.

Vanalinn kui tõeline rahu saar.

20.20 jõuame vanalinna, kus kõik on äärmiselt rahulik. Tänavad on inimtühjad ja isegi nn Bermuda kolmnurga kõrtside ümbruses pole ainsatki joobes kodanikku. Ööklubid pole veel alustanud ja Hollywoodi ees valitseb samuti provintslik vaikelu, otsekui polekski tegemist ühe pealinna kuulsaima prallepaigaga.

21.28 tuleb meile raadio kaudu selle õhtu esimene väljakutse. Torupilli Selveris on turvamehed püüdnud kinni varga ja edasi peab pikanäpumehega tegelema politseipatrull. Mõtlen, et nüüd siis algab ja valmistun selleks, kuidas sireenide huilates ja kummide vingudes kohale kihutame. Aga ei midagi sellist. Selverini sõidame täiesti tavapäraselt liiklusreeglitest kinni pidades. „Kellegi elu pole ju ohus, et peaksime sireenid tööle panema ja gaasipedaali põrandasse vajutama,“ muheleb paarimees, kui küsin, et kas me operatiivsõitu ei teegi. Tal on õigus, sest heitunud varas pole tõesti kellelegi ohuks ja need mõned õllepurgid, mida ta katsetas hõlma all välja viia, ei kujuta endast põhjust muuks kui väärteo vormistamiseks. Aga tegemist on selle väikese asja menetlemisega siiski mehemoodi. Tuleb täita mitmeid dokumente ja võtta tunnistusi. Kogu protseduur vältab tubli 50 minutit ja lõppeb peale pisisuli isiku kindlakstegemist tema minemalaskmisega.

Nüüd oleks paras aeg sõita läbi hilisõhtune Kadriorg, kuid selleks ei anta meile aega. Oleme just jõudnud Poska tänavale, kui tuleb järgmine väljakutse. Keskhaigla erakorralise meditsiini osakonnas ollakse hädas maani täis mehega, kellele kukkumise järgselt anti esmaabi, ent kes nüüd keeldub soojast ja hubasest raviasutusest lahkuma ning kellega ravipersonal midagi peale ei oska hakata. Siin pole muud, kui hüperaktiivne kangelane tuleb rahustada, autosse toimetada ning kainestusmajja sõidutada. Kogu protseduur võtab taas tunnikese, sest ka joodiku kainerisse transportimisel on tarvis täita mitmeid pabereid. Hakkan aru saama, et politseitöös pole esmatähtis mitte hea füüsiline vorm ja reaktsioonikiirus, vaid oskus erinevaid formulare täita.

Öine Kadriorg – presidendi valve, hiline tervisejooksja ja kraaksuvad hakid.

Kell hakkab keskööle lähenema, kui lõpuks Kadriorgu jõuame. Aga ega meid siin vajatagi, lisaks presidendipalee valvemeeskonnale on pargis ainsateks elavateks hingedeks üks hiline tervisejooksja, kellel nähtavasti päeval sporditegemiseks aega nappis ja sõjakalt kraaksuvad hakid puudel. Ülejäänud Kardiorg on vajunud sügavasse kosutavasse unne. Mõtlen uhkusega, et täna kaitsen mina pikast päevast väsinud kesklinlaste und ja tunnen, kuidas hilisele kellajale vaatamata voogab minusse uus annus teotahet ja entusiasmi. Seda on ka hädasti tarvis, sest põhiosa ööst seisab veel ees.

Narkomaan hotellis.

Veidi peale keskööd tuleb kolmas väljakutse, seekord Tallinki hotellist, kus narkojoobes naine on öörahu rikkunud ja inimesi tülitanud. Võtame ta turvameestelt üle ja toimetame politseijaoskonda, kus narkomaan peale menetlustoiminguid kambrisse kainenema paigutatakse. Kahju on muidu viisaka väljanägemisega naisterahvast, kes on sattunud allakäiguteele. Narkootikumid on meie väikesele riigile suureks ohuks, millega võitlemisesse peaksime panustama oluliselt rohkem, kui seda seni teinud oleme.

Ma ei osanud aimata, et see jääbki tolle öö viimaseks väljakutseks. Tavaliselt tuleb patrullil käia öö jooksul 6-8 korda klaarimas perevägivalla juhtumeid, kaklusi, öörahu rikkumisi. Öö vastu 19. märtsi oli selles suhtes veidi erandlik.

Unel ei tohi lasta võimust võtta.

Mida lähemale jõuab koidik, seda unisemaks ma muutun. Samas pole patrullikaasalasele näkku vaadates erilist väsimust märgata. Kui selle kohta küsin, vastab politseinik muheledes, et oskused tulevad pika harjutamisega. „Kui aastaid öösiti patrullis käia, siis õpid jõuvarusid nii jaotama, et neid jätkuks hommikuni. Politseinik ei tohi end kunagi lõdvaks lasta. Tähelepanu tuleb säilitada ka kõige rutiinsemate tegevuste ajal, sest kunagi ei või teada, millal nurkaaetud kurjategija või nokastanud pätt võtab nõuks rünnata. Valmisolek on meie töös parim elukindlustus,“ sõnab paarimees rahulikult ja ma hakkan temast üha rohkem lugu pidama.

Vahepeal hakkab hommikune Tallinn virguma. Poole viie paiku ilmuvad esimesed postiljonid, nende järel kojamehed ja alates kuuest alustavad voorimist prügiveoautod. Aja edenedes hakkab ühissõidukipeatustesse üha rohkem inimesi valguma. Nad kõik on puhanud nägudega ja uue päeva eel tegusad ning rõõmsailmelised. Mina aga unistan tassikesest värskest kohvist ja võimalusest kasvõi tunnikeseks silm looja lasta. Küllap tuleb mul kümnetel patrullidel osaleda, enne kui õpin unevaeva professionaalselt tõrjuma.

Kell 8.00 jõuame tagasi politseijaoskonda. Minu esimene patrull abipolitseinikuna on läbi. 19. märtsi öö oli terves Tallinnas vaikne. Kindlasti oli sellel oma osa tähelepanelikel silmapaaridel, mis patrullautodest tänavatel toimuvat jälgisid.


Comments

Linnaosa vanem Alar Nääme soovitab ratturitele

24/3/2015

Comments

 
Kevad koputab uksele ja selleks korraks on liikluses ohte loonud libedus ja hämarus taandumas. Ent koos pikemaks venivate päevade ja soojemaks muutuvate ilmadega otsitakse talvekorteritest välja kaherattalised sõidukid, mille ilmumine tänavaile tekitab uusi ohuolukordi. Et kevad-suvine aeg kuluks vaid rõõmudeks, mitte õnnetuste tagajärgede raviks, tuleb kõigil liiklejail järgida kuldseid reegleid – ole nähtav ja näe ise; austa teisi liiklejaid; ära hinda oma võimeid üle.

Autojuhid pole pikki kuid pidanud mootorratturite, rollerijuhtide ja jalgratturitega arvestama, kaherattaliste taltsutajad omakorda peavad aga meelde tuletama nii mõnegi talve jooksul ununenud sõiduvõtte ja liiklustarkuse. Pole siis imestada, et ohuolukorrad on kerged tekkima. Aga kui suudame veidigi kevaduljust talitseda ja liikluses toimuvat mõistusega võtta, siis jõuavad kõik liiklejad punktist A punkti B tervetena, mis ongi peamine.

Mootor- ja jalgratturid on kokkupõrkel autoga alati kannataja pool, sest neid ei kaitse turvapadjad ega –talad. Seepärast tuleks eelkõige neil endil hoolitseda oma ohutuse eest ja mitte kergemeelselt reeglitele vilistada. Tagumisel rattal ilunumbreid esitav baiker või rattaga hoolimatult autode vahel sõeluv trikitaja on potentsiaalsed ratastooli kandidaadid, millega sõitmine pole pooltki nii vahva. Mõelge sellele, enne kui edevusele järele annate!  

Lastele, kes soojade ilmadega taas hakkavad jalgrattaga koolis käima, tuleks kodus põhilised liiklusreeglid üle korrata. Enne sõitma hakkamist tuleb veenduda, et pikki kuid kasutamata seisnud jalgratas on tehniliselt korras. Vajadusel tuleb teha hooldus, kas siis koduste vahenditega või spetsiaalses töökojas. Alla 16-aastasel jalgratturil on kohustuslik kanda kiivrit, mis peab olema õige suurusega, korralikult peas ja rihmaga kinni, sest muidu pole sellest kukkumisel kasu. Jalgratturi teeb teistele liiklejatele nähtavaks helkurvest või -jope, mida on mõistlik kanda nii pimedal kui valgel ajal.

Ohutum on lapsel sõita jalgratta- ja jalgteel või kõnniteel. Tuletaks siinkohal meelde, et kõnniteel võib sõita vaid alla 13-aastane rattur ning temaga kaasas olevad kuni kaks saatjat, väikelast rattatoolis sõidutav jalgrattur ja teised jalgratturid üksnes sel juhul, kui sõiduteel sõitmine on tee seisukorra tõttu oluliselt raskendatud. Sageli näeme linnas kõnniteel kihutavaid uljaspäid, kes panevad ohtu jalakäijate ja ka enda tervise. Taolisel vastutustundetul tegevusel puudub õigustus. Jalgrattur pole kõnniteel mitte peremees, vaid sinna erandjuhtudel lubatud külaline.

Jalgrattaga sõiduteel sõites tuleb alati hoida selle parempoolsesse serva. Sõiduteel võib iseseisvalt jalgratast juhtida vähemalt 10-aastane laps ning 10-15-aastasel ratturil peab sõiduteel sõites olema ette näidata jalgrattajuhiluba. Nooremad lapsed võivad jalgrattaga sõita vaid kõnniteel, jalgrattateel ja õuealal.

Soovin kõigile kaherattaliste juhtidele õnnelikku kevadet ja kukkumisteta suve! Püsige sadulas!

Comments

Õnne ja üksmeelt maale ja rahvale!

24/2/2015

Comments

 
Picture
97. aastat tagasi, 1918. aastal, sündis Eesti Vabariik. Tolleaegsed rahvajuhid oskasid kasutada soodsat poliitilist olukorda, rahva valmisolekut iseolemist toetada ning riigis valitsevat üksmeelt ja rebisid Eesti välja kaosesse langevast impeeriumist. Eesti Päästekomitee liikmed Konstantin Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konik mõistsid hästi, et vabaks võib saada vaid ühtselt tegutsev rahvas ja sellepärast kandiski olulisim riikluse alusdokument nimetust „Manifest kõigile Eestimaa rahvastele“, kus esmakordselt kirjeldati demokraatlikke põhimõtteid, millest iseseisvas riigis ei tohi taganeda. Me peame olema uhked, et sel pöörangulisel ajal, kui neli aastat väldanud maailmasõda ja Vene revolutsioon olid paisanud Euroopa kaosesse, pidasid Eesti juhid esmatähtsaks demokraatlike põhimõtete järgimist. „Kõik Eesti vabariigi kodanikud, usu, rahvuse ja poliitilise ilmavaate peale vaatamata, leiavad ühtlast kaitset vabariigi seaduste ja kohtute ees,“ lubati manifestis.

Demokraatial on väikese rahva käes relvana tohutu jõud, sest demokraatiat austavat riiki on keeruline põlvili suruda. Samas on demokraatiast loobumine äärmiselt lihtne. Piisab vaid sellest, kui leida välis- ehk sisevaenlane, kellega võitlemise vajadusele viidates piirata inimeste põhiõigusi, ja demokraatia moondub stagneeruvaks hirmuks. Seda kinnitab ka Eesti Vabariigi käekäik, kus 1934. aastal alanud „vaikiv ajastu“ pärssis riigi otsustusvõime ja rahva kaitsetahte ning 1939. aasta baaside leping avas piirid võõrvägede sissemarsiks. Eesti anastati ilma vastupanuta, sest rahvas polnud ühtne ja Riigikogu töö oli katkestatud. Mitte Venemaa võimsus, vaid Eesti lõhestatus, viisid meid 50 aastat kestnud okupatsiooniaega, mille tulemeid võib rahvuslikus mõtlemises kahjuks tänaseni märgata.

Tänavu langeb Vabariigi aastapäev valimiseelsesse aega ning teravdunud rahvusvahelise olukorra foonil on taas märgata katseid Iseseisvusmanifesti seisukohtadest mööda hiilides oma ainutõde kuulutada. Meenub räige telereklaam, kus Reformierakond esitleb end valguse parteina ning hirmutab inimesi Keskerakonna, kui iseseisvust ohustava jõuga. Näotul poliitilisel rünnakul kasutatakse samu vahendeid, mida aastakümnete eest Vapside liikumise hävitamisel. Sõnumi põhisisu on vihkamine, laim ja rahvusliku ühtsuse lõhkumine. On äärmiselt kummastav, et sellise ajupesuga tuleb välja erakond, kelle poolt ettevalmistatud Piirilepe loovutab naaberriigile kõhklusteta 1918. aasta rahulepingu järgselt Eestile kuulunud Narva tagused alad ja osa Setumaast, maa, mille eest Vabadussõjas võideldi elu hinnaga. Kas mitte Piirileppes ei sisaldu kokkuleplus, allaandmine, välispoliitika nõrkus?

Kas teame oma riigi 97. aastapäeval, kuhu tahame jõuda kolme, kolmekümne või kolmesaja aasta pärast? Kas võime väita, et siin väikesel südamekülge kasvanud maal räägitakse eesti keelt viiekümne aasta pärast? Kuulates Reformierakonna sõjaretoorikat, või vaadates telerist IRLi peaministrikandidaadi kummalist taidluslavastust kolme munaga, jõuan üha selgemale äratundmisele, et parempoolsed ei tea isegi seda, kuhu peaks jõudma järgmisel aastal. Kogu nende poliitika on rajatud rahva taluvuspiiri kompamisele, sest kuni naeruväärse palga eest tööd rügavad eestlased lasevad end pügada, võivad Reformierakonna poliitmängurid muretult vahetada poliitilise kapitali isikliku heaolu vastu.

Ent isamaa sünnipäev on pidu ja kuigi oleme ELi kuuluva riigina palju oma vabadusest loovutanud, on meil tulevikku, kuni püsime ühtsete, ausate ja töökatena. Kaitseliitlasena tean ka seda, et sajad ning tuhanded otsusekindlad mehed ja naised on valmis seisma oma maa ja rahva eest. Eestile annab lootust ka see, et parempoolset enesekesksust ja hoolimatust tasakaalustab Keskerakond, populaarseim ja Eesti rahva kestmisele orienteeritud poliitiline erakond.

Tahaksin lõpetada Iseseisvusmanifesti sõnadega. Kas adute, kui päevakajaliselt need kõlavad aastal 2015?

Eesti ! Sa seisad lootusrikka tuleviku lävel, kus sa vabalt ja iseseisvalt oma saatust võid määrata ja juhtida! Asu ehitama oma kodu, kus kord ja õigus valitseks, et olla vääriliseks liikmeks kultuurrahvaste peres! Kõik kodumaa pojad ja tütred, ühinegem kui üks mees kodumaa ehitamise pühas töös! Meie esivanemate higi ja veri, mis selle maa eest valatud, nõuab seda, meie järeltulevad põlved kohustavad meid selleks.

Su üle Jumal valvaku

Ja võtku rohkest õnnista,

Mis iial ette võtad sa,

Mu kallis isamaa!


Elagu iseseisev demokratline Eesti vabariik!

Elagu rahvaste rahu!


Comments

Möödunud nädala kokkuvõte ja algava nädala (23.veebruar – 1.märts 2015) eesmärgid Eesti Meistrivõistlusteks valmistumisel.

24/2/2015

Comments

 
Nagu juba eelmisel nädalal kirjutasin, mõjuvad koduseinad siin Valgas innustavalt. Vanad trennikaaslased on mulle kõvasti abiks ja selle eest kuulub neile mu sügav tänu!

Probleemiks on, et meistrivõistluste lähenedes hiilib hinge väike ärevus, aga püüan vaimu erksana hoida ja igasuguseid hingevärinaid õigeaegselt maandada. Vahel tuleb lihtsalt endale korrata, et las koerad hauguvad, karavan läheb edasi!

Tunnen, et olen tippvormis. Vormi harja tahan ajastada täpselt võistlustele, ehk siis pühapäevaks.

Head sõbrad, hoidke mulle pöialt, võimalusel kahte ja kui vähegi tahtmist, tulge mulle 1. märtsil Tartu Lõunakeskusesse kaasa elama!

Comments

Tallinna Kesklinna elanikkond kasvab

5/1/2015

Comments

 
Aasta jooksul täienes Tallinna Kesklinn 2158 elaniku võrra. Kui läinud aasta esimesel päeval elas pealinna südames alaliselt 55 750 inimest, siis 1. jaanuaril 2015 oli Kesklinna elanikuks registreerunuid juba 57 908.

Tallinna Kesklinna vanema Alar Nääme sõnul on linnaosa elanike arvu järjekindel kasv tingitud siinse elukeskkonna tasakaalustatud arengust, mis pakub ühtviisi häid võimalusi nii aktiivsetele noortele kui rahulikumat eluviisi hindavatele vanema põlve esindajatele. „Tallinna Kesklinnas viiakse praktikas ellu inimkeskseid urbanistlikke lahendusi, mis muudavad siinse linnaruumi elanikele mugavaks. Vähe on paiku, kus iidsed traditsioonid ja kaasaegne arhitektoonika looksid ühildudes sama kordumatuid elamusi, kui Tallinna südames. Rohelus ja modernne city, keskaegne vanalinn ja viimase tehnika sõna kohaselt rajatud kõrghooned - see on tänane Tallinna Kesklinn, mille populaarsus nii elanike kui turistide seas üha kasvab,“ lisas Nääme.

Tallinnas tervikuna lisandus aastaga 4527 elanikku. Seisuga 1. jaanuar 2015 elas pealinnas alaliselt 434 426 inimest.

Comments

Aastavahetuse pidu Vabaduse väljakul 30.12.2014.

31/12/2014

Comments

 
Picture
Vana aasta väärikaks ärasaatmiseks ja uue 2015. meeleolukaks vastuvõtmiseks korraldab Tallinna Kesklinna Valitsus Vabaduse väljakul Suure uusaasta tervituskontserdi, mille krooniks on riigi võimsaim ilutulestik.
Kesklinna vanema Alar Nääme sõnul algab tasuta pidu East 17 kontserdiga 31. detsembril kell 22.30 ning peale Hansa Ilutulestike OÜ korraldatud vaatemängulist püroetendust kostitab pidulisi oma etteastega Shanon. „Uut aastat saab muusikataktis tervitada  kuni veerand kaheni öösel,“ lisas Nääme

Tallinna aastavahetuse ilutulestik lastakse traditsiooniliselt õhku Harju mäelt. 1.jaanuaril kell 00.00 algav tulevärk kestab 7 minutit ja 30 sekundit ning selle aja jooksul lendab taevasse 6809 erinevaid pürotehnilisi efekte tekitavat tähepommi lennukõrgusega 30-180 meetrit. Põhiline tuleekraan moodustub kõrgusel 55-125 meetrit, mis võimaldab vaatemängu nautimist ka lumesaju korral.

„Linlasi rõõmustav ilutulestik eristub selgete ja puhaste värvide poolest, jättes stiilse ja tervikliku mulje. See pole suvaliste efektide jada, vaid läbikomponeeritud vaatemäng, mis mõeldud neile, kes armastavad kauneid kujundeid ja võrratuid värve," kinnitas Kalle Tüür Hansa Ilutulestikest.

„Alustame võimsate titaanlaengute ja kuldkroonide kogupaukudega. Punase sabaga tähepommid tõusevad lehvikuna taevasse ja avanevad kõrgustes kuldvihmana. Tähelepanu köidavad hõljuvad hõbedaselt plinkivad tähekesed,“ kirjeldas Tüür tulevaatemängu võimsat algust.

Ilutulestik koosneb kaheteistkümnest läbikomponeeritud osast. Võimsale avamängule järgneb roheliste komeetide ja crossettide sadu. Värvilise tulemiini plahvatusele sekundeerib hõbecrosseti majesteetlik tõus taevalaotusesse. Rubiinpunased komeedid ja safriinsinised crossetid segunevad hingematvalt kauniks tähesajuks, mille vaibudes tõusevad väljaku kohale rubiinpunased, safriinsinised ja lumivalged valguspojengid. Keerlevad komeedid ja krüsanteemid, hõbedaselt vilkuv leinapaju ja pragisevad ämblikud lisavad tulemängule hoogu. Eksklussiivsed kuldsed kosed juhatavad sisse suure finaali, mis paneb värvide- ja tulemängule võimsa punkti.

Turvalisuse huvides on Kaarli puiesteel Vabaduse platsi ümbruses liiklus suletud alates 31.12.14 kell 23.30 kuni 1.01.2015 kell 00.30. Suletud on ka Komandandi tee alates 31.12.14 kell 21.30 kuni 01.01.2015 kell 00.30. Läbipääs tagatakse ühistranspordile ja päästeteenistuse sõidukitele.


Comments

Kesklinna valitsust külastab Valga esindus 11.12.2014.

13/12/2014

Comments

 
Picture
Täna külastab Tallinna Kesklinna Valitsust Valga Linnavalitsuse esindus, mida juhib linnapea Kalev Härk.

Tallinna Kesklinna vanema Alar Nääme sõnul on Valga Linnavalitsuse töötajate visiit osa vastastikkuse koostöö leppest, mille kaks omavalitsust sõlmisid käesoleva aasta 6. novembril.

„Tallinna Kesklinna Valitsus otsis endale koostööpartnerit, kellega jagada kogemusi omavalitsusüksuse juhtimisel. Valik langes Valgale, kelle kogemus piiriüleses suhtluses, mida tabavalt väljendab linna tunnuslause „Üks linn, kaks riiki“, pakkus meile huvi,“ selgitas Nääme koostööleppe tagamaid.

Leppes nähakse ette kogemuste vahetamist haridusasutuste töö ja haridussüsteemi arendusküsimustes, samuti sotsiaalhoolekandes ja lastekaitsetöös, linna heakorra ja kogukondliku turvalisuse teemadel; soovitakse aidata kaasa suhete tugevdamisele ja arendamisele kultuuriorganisatsioonide ning loomekollektiivide vahel ja spordis. Tallinna Kesklinn ja Valga aitavad ühise tegutsemisega kaasa turismi arengule ja reklaamivad laiemat huvi pakkuvaid kohalikke üritusi. Ühiselt loodetakse edendada ettevõtlust, tutvustades vastastikku kohalike ettevõtete toodangut ning teenuseid. Koostöökokkulepe jõustus allakirjutamise hetkest ning selle kehtivusaega pole ajaliselt piiratud.

Tallinna Kesklinna Valitsusel ja Valga linnavalitsusel on tänasel kohtumisel plaanis ühist tegevust konkretiseerida ning valdkonniti täpsustada.

Comments

Tallinna Kesklinna elanikkond läheneb 58 tuhandele

2/12/2014

Comments

 
Picture
Aasta algusest on Tallinna Kesklinna lisandunud 2141 elanikku. Kui 1. jaanuaril elas pealinna südames alaliselt 55 750 inimest, siis 1. detsembril oli Kesklinna elanikuks registreerunuid juba 57 891. Novembri jooksul lisandus Kesklinna 160 uut elanikku.

Tallinna Kesklinna vanema Alar Nääme sõnul on linnaosa elanike arvu pidev kasv tingitud siinsetest positiivsetest urbanistlikest arengutest. „Inimesed soovivad elada parima taristuga ja elanike ootusi enim arvestavas linnaosas, milleks Tallinna Kesklinn kahtlemata on. Siinne keskkond on eriti meeltmööda aktiivse eluviisiga noortele, millest omakorda tuleneb ka kõrge loomulik iive. Kesklinnas elamine on mugav sest kõik vajalik asub kodust jalgsikäigu kaugusel. Linnakeskme õhk on muutunud tänu tasuta ühistranspordile ning oluliste ümbersõitude valmimisele märkimisväärselt puhtamaks ja tänavad autovabamaks. Tallinna Kesklinna populaarsus vaid kasvab ja arvestades mitmeid perspektiivikaid arendusprojekte ning linnakeskmele lisaväärtust tõotavat Tallinna trammiliikluse kaasajastamist, võib elanike arvu kasv lähiajal veelgi hoogustuda. Prognoosin, et järgmise aasta jooksul ületab linnaosa elanike arv 60 tuhande piiri,“ lisas Nääme.  

Tallinnas tervikuna on 11 kuuga lisandunud 4786 elanikku. Seisuga 1. detsember 2014 elas pealinnas alaliselt 434 685 inimest.

Comments

Tallinna Kesklinna ettevõtjate jõulualleel süttivad tuled 1.12.2014

30/11/2014

Comments

 
Picture
Täna kell 17.00 süütab Tallinna kesklinna vanem Alar Nääme tuled Rävala puiesteele rajatud ettevõtjate jõulualleel.

Projekti ettevõtjate kaasamiseks hämarasse talvesse pühadevalguse lisamiseks, algatas Tallinna Kesklinna Valitsus juba oktoobris.

Kesklinna vanema Alar Nääme sõnul pöörduti ettevõtjate poole ettepanekuga, kaunistada jõuluvalgusega Rävala puiestee püramiidjalakad. „Vastutasuks projektis osalemise eest pakkusime ettevõtjatele võimalust jäädvustada oma nimi alleele paigutatud tänutahvlil,“ selgitas Nääme.

Huvi projektiga ühinemiseks osutus oodatust elavamaks ning soovijate vahel tekkis tõsine konkurents, sest valgusinstallatsioone kandvate puude hulk puiesteel seadis osalejate arvule kindlad piirid.

Projektis „Ettevõtjate jõuluallee“ osalevad LHV Pank, Olympic Casino EESTI AS, Tahe Kayaks OÜ, Pindi Kinnisvara AS, Tallinna Kaubamaja Kinnisvara AS, Pagaripoisid OÜ, Starmaker OÜ, Esperan OÜ, Wiedemanni Tõlkebüroo OÜ, 5+ Capital OÜ, MK Illumination Baltic AS, KH Energia – Konsult AS ja Adam Bd AS. 

Jõuluallee ühtse välisilme, valgustuse ülespaneku ja tööshoidmise eest kannab hoolt Kesklinna valitsus. Allee jagab linlastele valgust jõulukuu esimesest päevast kuni tuleva aasta veebruari keskpaigani.

Comments

Tallinna Kesklinnas tunnustati parimaid kodanikke

28/11/2014

Comments

 
Picture
Picture
27. novembril toimus Tallinna Õpetajate majas Kesklinna vanema Alar Nääme pidulik Kodanikupäeva vastuvõtt perearstidele, politseinikele ja päästjatele.

Nääme sõnul kutsus ta kodanikupäeva tähistamisele parimad kodanikud, kes igapäevaselt seisavad inimeste tervise, turvatunde ja ohutuse eest.

„Loodan, et teil, lugupeetud meedikud jätkub ka edaspidi muu kiire ja vajaliku kõrval aega oma patsiente lihtsalt ära kuulata. Te olete tublid kodanikud, sest muretsete teiste pärast ja aitate abivajajaid,“ ütles Kesklinna vanem perearstidele. „Hea, et on neid, kes rasket tööd tehes päästavad ohvreid, avastavad ja mis veelgi olulisem, hoiavad ära kuritegusid. Te olete tõelised kodanikud, sest olete võtnud endale kohustuse ohu korral sekkuda,“ lausus Nääme politseinike poole pöördudes. „Päästjate institutsioon on uuringute kohaselt inimeste hulgas kõige usaldusväärsem. Ja mida peale lugupidamise peakski teiesugused omakasupüüdmatud abistajad pälvima!“ kinnitas vanem päästjatele. „Te olete kiiduväärt kodanikud, suurepärased tööinimesed, head emad, isad, vanaemad ja vanaisad, need, kelle eneseohverdusel püsib meie väike riik. Soovin teile õnne ja edu ning loodan, et suudate jätkata oma valitud teed tervendades, kaitstes, päästes,“ hindas Alar Nääme kokkutulnute panust.

Alates 1999. aastast tähistatav Kodanikupäev on ellu kutsutud teadvustamaks kodanikustaatust ning tõstmaks uhkust kodanikuks olemise üle. Tähtpäev on suunatud kõigile Eesti kodanikele ning toetub eelkõige kohalikule ja omavalitsuste initsiatiivile.

Määrus Eesti kodakondsusest anti Maanõukogu poolt välja 26.novembril 1918.
Comments
<<Previous
Forward>>

    Kategooriad

    All
    Hetkel Päevakorras
    Lõuna-Eesti
    Sport
    Tallinn

    Autor

    Minust

    Arhiiv

    December 2016
    November 2016
    October 2016
    September 2016
    August 2016
    June 2016
    May 2016
    April 2016
    February 2016
    December 2015
    November 2015
    October 2015
    August 2015
    July 2015
    June 2015
    May 2015
    April 2015
    March 2015
    February 2015
    January 2015
    December 2014
    November 2014

Powered by Create your own unique website with customizable templates.