Mida olulist on Kesklinnas 2015. aastal kavas?
Vanalinn.
Alustan vanalinnast, linna tõelisest südamest ja peamisest turismiobjektist. Lisaks arhitektuuriväärtustele on vanalinn oluline paik neile, kes soovivad mõnusalt jalutada. Oleme võtnud vastu otsuse kaotada kogu jalakäijate tsoonis eraldi kõnniteed, sest kogu tänavalaius kuulub seal enesestmõistetavalt jalgsi liiklejatele. Polnud ju kõnniteid ka keskaegses Tallinnas. Sarnaselt Harju tänava ja Vanaturu-kaelaga läbib nüüd põhjaliku renoveerimise ka Viru tänav, kus samuti kaovad kõnniteed. Uuendatakse kommunikatsioonid ning tänav saab korraliku kivikatte. Töödega alustame septembris, kui turismihooaja tipphetked läbi. Samasuguste tööde läbiviimiseks Raekoja platsil, tellime tehnosüsteemide projekti.
Põhjaliku fassaadiremondi saab üks vanalinna pärle, Raekoja plats 18 asuv Hopneri maja. Remondime ka linna sümbolehitise, Viru värava tornid. Katariina kiriku ennistustöödeks tellime koondprojekti, mis võimaldab alustada töid ühe Tallinna vanima ehitise taastamisel.
Fassaadid teeme korda majadel Pikk 64, Vene 6, Kuninga 4, Toom-Kooli 13 ja Müürivahe 52. Lisaks remondime Lai 26 asuva sepikoja katuse ning uuendame Adamson- Ericu muuseumi ventilatsiooni. Uue piirdeaia saab vanalinna kontaktvööndis asuv Skone staadion.
Tammsaare park.
Oluliseks rohealaks on Kesklinnas Tammsaare park. 1976. aastal viimase ümberehituse läbi teinud park ei vasta aga enam ammu neile nõudmistele mida kaasajal tõhusale rekreatsioonialale esitatakse. Tammsaare pargi erinevad osad ei suhestu omavahel linnaruumiliselt ega maastikuarhitektuuriliselt. Samuti on ka sealsed teekatted ning pargiinventar nii moraalselt kui füüsiliselt vananenud. Tammsaare park vajab uuenduskuuri ning et see mõtestatult läbi viia, tellime korraliku projekti. Töödeni ei pruugi me sel aastal siiski veel jõuda.
Kesklinna tänavatest tehakse põhjalikum remont Lastekodu tänavas.
Kadriorus lähevad remonditööd lahti.
Kadrioru elanike ja asumiseltsi rõõmuks võin kinnitada, et Weizenbergi tänav läbib kapitaalremondi ning saab uue kaasaegse väljanägemise. Korda teeme ka jalakäijate silla Kadrioru ja Lasnamäe nõlva vahel. Aastakümneid ausalt teeninud sillakonstruktsioonid vajavad uuendamist, piirded väljavahetamist. Sügiseks võib silda taas mugavalt kasutada.
Kalevi spordihalli uus tulemine.
Kõigile spordihingega inimestele, ning loodan, et neid elab Kesklinnas palju, on oluline legendaarse Kalevi halli tõsine noorenduskuur, milleks linn plaanib kahe aasta jooksul panustada 8 miljonit eurot. Hetkel on käimas projekteerimistööd, millele järgneb rahvusvaheline hange ehitaja leidmiseks. Hall säilitab arhitektuurimälestisena kaitse alla võetud välisilme, kuid muutub seest tundmatuseni. Ehitatakse välja neli pallimänguväljakut, tribüünid 1800 pealtvaatajale ja kaasaegsed kliima- ning kütteseadmed. Paranevad tingimused nii võistlejatele kui pealtvaatajatele. Loodan, et Kalevi hall hõivab spordielus taas selle keskse koha, mis talle ajalooliselt on kuulunud.
Aia 12 skatepark.
Lähiajal alustame ka skatepargi ehitamist endisele spordiplatsile Kanutiaia Noortemaja kõrvale. Korralik noortele mõeldud rularada valmib suveks. Uue rulaväljaku rajamine on äärmiselt vajalik, kuna rulatajate arv kasvab pidevalt ning olemasolevad rajad jäävad kasutajatele kitsaks. Mõte kesklinna kaasaegse betoonist rularaja ehitamiseks, ei sündinud üle öö, vaid kaalusime seda juba pikemat aega. Et saavutada parim tulemus, kaasasime aruteludesse asjatundjad MTÜst Linnasilm ning konsulteerisime maastikuarhitekti Janne Saarioga, kelle ideede järgi on mitmed Soome linnad rikastunud asupaigakesksete ning sotsiaalset sidusust toetavate rulamaastikega. Tänapäevane rularada pole pelgalt harrastajate kogunemispaik, vaid muutub õige arhitektuurilise lahenduse korral linnaruumi orgaaniliseks osaks, võimaldades noortele füüsilist koormust, mille tähtsust meie arvutiseerunud ühiskonnas on raske üle hinnata.
Käsitlesin vaid olulisemaid Kesklinna elukeskkonda parandavaid ettevõtmisi. Neile lisandub veel kümneid pisemaid renoveerimis- ning remonditöid. Tuleb tegus aasta.
Vanalinn.
Alustan vanalinnast, linna tõelisest südamest ja peamisest turismiobjektist. Lisaks arhitektuuriväärtustele on vanalinn oluline paik neile, kes soovivad mõnusalt jalutada. Oleme võtnud vastu otsuse kaotada kogu jalakäijate tsoonis eraldi kõnniteed, sest kogu tänavalaius kuulub seal enesestmõistetavalt jalgsi liiklejatele. Polnud ju kõnniteid ka keskaegses Tallinnas. Sarnaselt Harju tänava ja Vanaturu-kaelaga läbib nüüd põhjaliku renoveerimise ka Viru tänav, kus samuti kaovad kõnniteed. Uuendatakse kommunikatsioonid ning tänav saab korraliku kivikatte. Töödega alustame septembris, kui turismihooaja tipphetked läbi. Samasuguste tööde läbiviimiseks Raekoja platsil, tellime tehnosüsteemide projekti.
Põhjaliku fassaadiremondi saab üks vanalinna pärle, Raekoja plats 18 asuv Hopneri maja. Remondime ka linna sümbolehitise, Viru värava tornid. Katariina kiriku ennistustöödeks tellime koondprojekti, mis võimaldab alustada töid ühe Tallinna vanima ehitise taastamisel.
Fassaadid teeme korda majadel Pikk 64, Vene 6, Kuninga 4, Toom-Kooli 13 ja Müürivahe 52. Lisaks remondime Lai 26 asuva sepikoja katuse ning uuendame Adamson- Ericu muuseumi ventilatsiooni. Uue piirdeaia saab vanalinna kontaktvööndis asuv Skone staadion.
Tammsaare park.
Oluliseks rohealaks on Kesklinnas Tammsaare park. 1976. aastal viimase ümberehituse läbi teinud park ei vasta aga enam ammu neile nõudmistele mida kaasajal tõhusale rekreatsioonialale esitatakse. Tammsaare pargi erinevad osad ei suhestu omavahel linnaruumiliselt ega maastikuarhitektuuriliselt. Samuti on ka sealsed teekatted ning pargiinventar nii moraalselt kui füüsiliselt vananenud. Tammsaare park vajab uuenduskuuri ning et see mõtestatult läbi viia, tellime korraliku projekti. Töödeni ei pruugi me sel aastal siiski veel jõuda.
Kesklinna tänavatest tehakse põhjalikum remont Lastekodu tänavas.
Kadriorus lähevad remonditööd lahti.
Kadrioru elanike ja asumiseltsi rõõmuks võin kinnitada, et Weizenbergi tänav läbib kapitaalremondi ning saab uue kaasaegse väljanägemise. Korda teeme ka jalakäijate silla Kadrioru ja Lasnamäe nõlva vahel. Aastakümneid ausalt teeninud sillakonstruktsioonid vajavad uuendamist, piirded väljavahetamist. Sügiseks võib silda taas mugavalt kasutada.
Kalevi spordihalli uus tulemine.
Kõigile spordihingega inimestele, ning loodan, et neid elab Kesklinnas palju, on oluline legendaarse Kalevi halli tõsine noorenduskuur, milleks linn plaanib kahe aasta jooksul panustada 8 miljonit eurot. Hetkel on käimas projekteerimistööd, millele järgneb rahvusvaheline hange ehitaja leidmiseks. Hall säilitab arhitektuurimälestisena kaitse alla võetud välisilme, kuid muutub seest tundmatuseni. Ehitatakse välja neli pallimänguväljakut, tribüünid 1800 pealtvaatajale ja kaasaegsed kliima- ning kütteseadmed. Paranevad tingimused nii võistlejatele kui pealtvaatajatele. Loodan, et Kalevi hall hõivab spordielus taas selle keskse koha, mis talle ajalooliselt on kuulunud.
Aia 12 skatepark.
Lähiajal alustame ka skatepargi ehitamist endisele spordiplatsile Kanutiaia Noortemaja kõrvale. Korralik noortele mõeldud rularada valmib suveks. Uue rulaväljaku rajamine on äärmiselt vajalik, kuna rulatajate arv kasvab pidevalt ning olemasolevad rajad jäävad kasutajatele kitsaks. Mõte kesklinna kaasaegse betoonist rularaja ehitamiseks, ei sündinud üle öö, vaid kaalusime seda juba pikemat aega. Et saavutada parim tulemus, kaasasime aruteludesse asjatundjad MTÜst Linnasilm ning konsulteerisime maastikuarhitekti Janne Saarioga, kelle ideede järgi on mitmed Soome linnad rikastunud asupaigakesksete ning sotsiaalset sidusust toetavate rulamaastikega. Tänapäevane rularada pole pelgalt harrastajate kogunemispaik, vaid muutub õige arhitektuurilise lahenduse korral linnaruumi orgaaniliseks osaks, võimaldades noortele füüsilist koormust, mille tähtsust meie arvutiseerunud ühiskonnas on raske üle hinnata.
Käsitlesin vaid olulisemaid Kesklinna elukeskkonda parandavaid ettevõtmisi. Neile lisandub veel kümneid pisemaid renoveerimis- ning remonditöid. Tuleb tegus aasta.
