Viimastel päevadel on tõusnud teravalt teemaks Tallinna Lauluväljaku tulevik. Ühtäkki avastatud 2010. aastal vastuvõetud, ent seni kehtestamata detailplaneering, tõusis avalikkuse huviorbiiti peale Eesti Meestelaulu Seltsi, Eesti Naislaulu Seltsi, Eesti Segakooride Liidu, Eesti Kammerkooride Liidu, Eesti Koorijuhtide Liidu, Eesti Muusikaõpetajate Liidu, Eesti Puhkpillimuusika Ühingu, Eesti Sümfooniaorkestrite Liidu, Eesti Heliloojate Liidu, Eesti Arhitektide Liidu, Eesti Muusikakoolide Liidu, Eesti Teatriliidu, Eesti Muusika Nõukogu, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli, Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri, Eesti Kontserdi ning Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA esindajate pöördumist, milles nõutakse planeeringu menetlemise kohest peatamist. Muidugi võib küsida, et kus olid lugupeetud ühingute ja loomeühenduste esindajad siis, kui 2009. aastal toimus eskiisi avalik arutelu ja 2010. aastal planeeringu väljapanek ning kõigil asjast huvitatutel oli võimalik esitada oma ettepanekud. Tookord esitasid ettepanekud detailplaneeringule Pirita tee 26f korteriühistu ja Rahvusvaheline Autovedajate Assotsiatsioon. Tänased planeeringu vastu protesteerijad ei kasutanud neile seadusega antud õigust planeeringuprotsessi sekkuda. On hea, et nad seda vähemalt nüüd märkasid teha, sest enne detaili kehtestamist toimuval menetlusetapil on võimalik veel kõigi asjaomaste ettepanekuid kuulata ning nendega arvestada.
Mida me Lauluväljakult ootame?
Valdava osa inimeste jaoks assotsieerub Lauluväljak eelkõige iga nelja aasta tagant korduva laulupeoga, ent laulupidude vahelisel ajal tuleb nii laululava kompleksi kui ka väljakut ennast korras hoida ja majandada. Selle tarbeks moodustatud SA Tallinna Lauluväljak püüabki katta kulutused äritegevusega, milleks on suurte kontsertide ja vabaõhuürituste korraldamine. Sellest siis ka soov luua planeerimisprotsessis eeldused laulupeo megakontsertidest erinevate ettevõtmiste ladusaks korraldamiseks. Kas see on vajalik? Kahtlemata, kui me ei soovi katta tulutult seisva kompleksi ülalpidamiskulusid riigi eelarvest. Isiklikult arvan, et selline raiskamine oleks tarbetu, seda enam, et seni on SA tõestanud võimakust korraldada nii rahateenimisüritusi, kui ka viia läbi kõrgel tasemel laulupeod. Sellest aspektist võttes soovitaksin lauluväljaku detailiga seoses hoiduda liig ägedatest avaldustest, mis võivad küll näidata üleskutsele allakirjutanuid võitlemas pühapaiga säilimise eest, ent ei kujuta endast konstruktiivset tegevust, ega taga lauluväljaku tegelikku arengut ega püsimist.
Kuidas edasi?
Ometi on pinged õhus ja need vajavad lahendust, mille ainsaks aktsepteeritud vormiks saab olla dialoog projekteerijate ning asjast huvitatute vahel. Seda enam, et käesoleva planeeringu menetlemine on toimunud niivõrd kaua, et selle põhiseisukohad võivad hakata juba ajale jalgu jääma. Linnavalitsuse korraldus planeeringu algatamiseks pärineb ju 30. juunist 2004. Siinjuures on huvitav, et Lauluväljaku alale oli olemas üldplaneering, mis kehtestati aastal 2000. Uus planeering algatati just seetõttu, et endist peeti ajale jalgujäänuks. Nüüd seisame praktiliselt sama probleemi ees ning tuleb tõsiselt juurelda, kas 12 aastat menetlusstaadiumis püsinud planeering rahuldab veel kaasaja vajadusi? Võib olla oleks mõistlikum algatada uus planeering, kus kasutataks parimat praegusest lahendusest? Igatahes väärivad uut planeeringuarutelu ja võimalust oma ettepanekuid teha, kõik üleskutsele allakirjutanud.
Planeeringust ja purskkaevust.
Avalikkusele on läbi meedia planeeringulahendust tutvustatud ja tegelikult pole seal suuremaid fopaasid, mida ei annaks parandada. Erandlik sürpriis, millega planeerijad avalikkust kostitavad, on laulukaare ette kavandatud purskkaev. Aga usun, et tegemist on pigem perfoomance laadse väikese viguriga, mitte tõsise ettepanekuga. Tänapäeval on võetud kombeks kõige üle nalja visata ning pean lauluväljaku purskkaevu just sellesse sarkastilise huumori valdkonda kuuluvaks apsuks. Aga ühe purskkaevu plaanilt kustutamine pole mingi küsimus.
Mis puutub väitesse, et läbi lauluväljaku on kavandatud viia autoliiklusele avatud tänav, siis see on ehe näide demagoogiast. Lauluväljaku kõrval asuval eramaal kavandatavate arenduste teenindamiseks mõeldud tee, kulgeb lauluväljaku piiril, jäädes laululavast kaugemale, kui näiteks tiheda liiklusega Narva maantee. Naaberkinnistu maju teenindav ja piki väljakupiiri kulgev tänav ei sega laulupeo läbiviimist, rääkimata väljaku igapäevaelust. Küsimuse, miks lubatakse ehitada maju lauluväljaku naabrusesse, peaks aga suunama neile poliitikutele, kes seisid riigi tasandil Eesti Näituste erastamise eest. Linnal puudub võimalus arendusalaks muudetud eravaldusel ehitustegevust oluliselt piirata.
Mis puutub vastuseisu Laulupeo muuseumi rajamisse, siis selle üle võiks veel diskuteerida, samas esindaks muuseum laulupeokultuuri neile sadadele tuhandetele välisturistidele, kes käivad lauluväljakuga tutvumas. Muuseum annaks meie unikaalsest kultuurisündmusest kindlasti palju parema ülevaate, kui giidide kuiv jutt.
Millegipärast on muidu tasakaalukas eestlane võtnud kombeks, et planeeringute suhtes tuleb alati käituda tõrjuvalt, hüsteeriliselt ja kahtlustavalt. Saagem sellest kentsakusest ükskord vabaks ja arutagem asju rahulikult, nii nagu planeeringuprotsess seda võimaldab! Sellest tõuseb enam kasu, kui motiveerimatutest üleskutsetest.k here to edit.
Mida me Lauluväljakult ootame?
Valdava osa inimeste jaoks assotsieerub Lauluväljak eelkõige iga nelja aasta tagant korduva laulupeoga, ent laulupidude vahelisel ajal tuleb nii laululava kompleksi kui ka väljakut ennast korras hoida ja majandada. Selle tarbeks moodustatud SA Tallinna Lauluväljak püüabki katta kulutused äritegevusega, milleks on suurte kontsertide ja vabaõhuürituste korraldamine. Sellest siis ka soov luua planeerimisprotsessis eeldused laulupeo megakontsertidest erinevate ettevõtmiste ladusaks korraldamiseks. Kas see on vajalik? Kahtlemata, kui me ei soovi katta tulutult seisva kompleksi ülalpidamiskulusid riigi eelarvest. Isiklikult arvan, et selline raiskamine oleks tarbetu, seda enam, et seni on SA tõestanud võimakust korraldada nii rahateenimisüritusi, kui ka viia läbi kõrgel tasemel laulupeod. Sellest aspektist võttes soovitaksin lauluväljaku detailiga seoses hoiduda liig ägedatest avaldustest, mis võivad küll näidata üleskutsele allakirjutanuid võitlemas pühapaiga säilimise eest, ent ei kujuta endast konstruktiivset tegevust, ega taga lauluväljaku tegelikku arengut ega püsimist.
Kuidas edasi?
Ometi on pinged õhus ja need vajavad lahendust, mille ainsaks aktsepteeritud vormiks saab olla dialoog projekteerijate ning asjast huvitatute vahel. Seda enam, et käesoleva planeeringu menetlemine on toimunud niivõrd kaua, et selle põhiseisukohad võivad hakata juba ajale jalgu jääma. Linnavalitsuse korraldus planeeringu algatamiseks pärineb ju 30. juunist 2004. Siinjuures on huvitav, et Lauluväljaku alale oli olemas üldplaneering, mis kehtestati aastal 2000. Uus planeering algatati just seetõttu, et endist peeti ajale jalgujäänuks. Nüüd seisame praktiliselt sama probleemi ees ning tuleb tõsiselt juurelda, kas 12 aastat menetlusstaadiumis püsinud planeering rahuldab veel kaasaja vajadusi? Võib olla oleks mõistlikum algatada uus planeering, kus kasutataks parimat praegusest lahendusest? Igatahes väärivad uut planeeringuarutelu ja võimalust oma ettepanekuid teha, kõik üleskutsele allakirjutanud.
Planeeringust ja purskkaevust.
Avalikkusele on läbi meedia planeeringulahendust tutvustatud ja tegelikult pole seal suuremaid fopaasid, mida ei annaks parandada. Erandlik sürpriis, millega planeerijad avalikkust kostitavad, on laulukaare ette kavandatud purskkaev. Aga usun, et tegemist on pigem perfoomance laadse väikese viguriga, mitte tõsise ettepanekuga. Tänapäeval on võetud kombeks kõige üle nalja visata ning pean lauluväljaku purskkaevu just sellesse sarkastilise huumori valdkonda kuuluvaks apsuks. Aga ühe purskkaevu plaanilt kustutamine pole mingi küsimus.
Mis puutub väitesse, et läbi lauluväljaku on kavandatud viia autoliiklusele avatud tänav, siis see on ehe näide demagoogiast. Lauluväljaku kõrval asuval eramaal kavandatavate arenduste teenindamiseks mõeldud tee, kulgeb lauluväljaku piiril, jäädes laululavast kaugemale, kui näiteks tiheda liiklusega Narva maantee. Naaberkinnistu maju teenindav ja piki väljakupiiri kulgev tänav ei sega laulupeo läbiviimist, rääkimata väljaku igapäevaelust. Küsimuse, miks lubatakse ehitada maju lauluväljaku naabrusesse, peaks aga suunama neile poliitikutele, kes seisid riigi tasandil Eesti Näituste erastamise eest. Linnal puudub võimalus arendusalaks muudetud eravaldusel ehitustegevust oluliselt piirata.
Mis puutub vastuseisu Laulupeo muuseumi rajamisse, siis selle üle võiks veel diskuteerida, samas esindaks muuseum laulupeokultuuri neile sadadele tuhandetele välisturistidele, kes käivad lauluväljakuga tutvumas. Muuseum annaks meie unikaalsest kultuurisündmusest kindlasti palju parema ülevaate, kui giidide kuiv jutt.
Millegipärast on muidu tasakaalukas eestlane võtnud kombeks, et planeeringute suhtes tuleb alati käituda tõrjuvalt, hüsteeriliselt ja kahtlustavalt. Saagem sellest kentsakusest ükskord vabaks ja arutagem asju rahulikult, nii nagu planeeringuprotsess seda võimaldab! Sellest tõuseb enam kasu, kui motiveerimatutest üleskutsetest.k here to edit.
