Tallinna kandideerimine 2018. aasta Euroopa rohelise pealinna tiitlile, on käivitanud mitmeid positiivseid protsesse, millest üheks olulisemaks võib pidada visiooni Tallinna uuest peatänavast, mis hõlmab Narva maanteed alates Pronksi tänava ristmikust kuni Viru ringini ja Pärnu maanteed Liivalaia ristmikuni.
Uus lähenemine annab linnasüdamele kaasaegse ilme.
Kui seni on Tallinna avaliku ruumi lahendustes lähtutud autokesksusest, siis uue peatänava kontseptsioon pöörab linnaruumi käsitluse taas peapealt jalgadele. Linn on mõeldud eelkõige heaks elukeskkonnaks enamusele, kelleks on jalakäijad ning mitte kiireks autoga läbimiseks, nagu on seni arvanud autosõitjate häälekas seltskond. Kõigis edumeelsetes linnades üle maailma on alustatud autoliikluse vähendamist linnasüdames ning jalakäijatele ja kergliiklusele avaramate võimaluste pakkumist. Tallinnas algas see protsess mõne aasta eest bussiradade mahamärkimisega, mis võimaldab ühistranspordil toimetada reisijaid edasi kiiremini ning ohutumalt. Tallinn tasuta ühistransport on oma kättesaadavuse ning hea logistikaga loonud eelduse järgmisteks tõsisteks sammudeks, mida peatänava visiooni elluviimine endaga lähiaastatel kaasa toob.
Autode eelistamine ei vähenda probleeme liikluses.
Seni on Tallinna kesklinna avalikku ruumi arendatud nõudlusepõhiselt. Autostumine on tinginud vajaduse kasvav sõidukite hulk tänavatele ära mahutada ja nii ongi lühendatud foorides jalakäijatele mõeldud rohelist tsüklit ning tõmmatud kõnniteed majaseintele lähemale, et sõidukitele ruumi teha. Tasapisi on siiski hakatud mõistma, et see pole parim lahendus. Mida enam autosid eelistada, seda rohkem neid tänavatele ilmub ja vastupidi, kui luua head tingimused jalakäijatele, mõjutab see positiivselt ka autoliiklust. Parim näide sellest on Soo tänav, mis peale kõnnitee laiendamist, ühe autoraja kaotamist ning kiiruse piiramist 30 km/h, kasvatas läbilaskevõimet viiendiku võrra. Paradoksaalne, ent tõsi.
Praktika on tõestanud, et probleeme liikluses ei aita vähendada jalakäijate viimine tunnelitesse, ega autoteede ehitamine estakaadidele. Linna kui elukeskkonna kvaliteeti saab tõsta vaid läbimõeldud ja sünkroonse tegevusega, mis arvestaks eelkõige kõige nõrgemat ja haavatavamat, ent samas arvukamat liikluses osalejat – jalakäijat. Selle poole püüeldes jõuame linna arengus uue kvaliteedini.
Peatänava visioon viiakse ellu enne 2020. aastat.
Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Arhitektuurikeskus ja Arhitektide Liit viivad ühiselt läbi peatänava visioonikonkursi. Juba detsembris valmib peatänava eelstsenaarium. Sellele järgnev visioonikonkurss kestab märtsini 2016, mil kuulutatakse välja võidutöö ning tutvustatakse välja valitud põhistsenaariume.
Seisukohad, millest visioonide koostamisel lähtuda, lepiti kokku eelnevatel linnaruumilistel aruteludel, millest põhjalikum toimus 20. septembril.
Kui praegu on Pärnu maantee ja Narva maantee algus liiklusmagistraal, siis visioonide koostajad peavad näitama võimaluse kujundada see ümber äride ja restoranidega vaba liikumist võimaldavaks avalikuks ruumiks. Projekti tulemusena muutuks peatänava kõnniteed kogupikkuses laiaks, lisanduks jalgrattateed ja tänavahaljastus, parandataks ühistranspordi kasutamise tingimusi, loodaks täiendavaid ülekäigukohti ning Viru väljakust jääks suurem osa jalakäijatele. Peatänava lõigul pannakse ühistransport ühte koridori. Jalakäijate tunnel Laikmaa-Gonsiori ristmikul kaoks ning inimesed tuuakse maa peale. Lõiguti jääks peatänav ainult jalakäijate päralt, kuid tagatud oleks hädavajalik transport. Ositi võiks mõlemas suunas säilida 1 autorada. Piirkiirus jääks 30 km/h.
Peatänav ning linnakeskuse ja mere vaheline jalakäijateruum on plaanis Euroopa Ühtekuuluvusfondi toetusel välja ehitada enne 2020 aastat.
Uus lähenemine annab linnasüdamele kaasaegse ilme.
Kui seni on Tallinna avaliku ruumi lahendustes lähtutud autokesksusest, siis uue peatänava kontseptsioon pöörab linnaruumi käsitluse taas peapealt jalgadele. Linn on mõeldud eelkõige heaks elukeskkonnaks enamusele, kelleks on jalakäijad ning mitte kiireks autoga läbimiseks, nagu on seni arvanud autosõitjate häälekas seltskond. Kõigis edumeelsetes linnades üle maailma on alustatud autoliikluse vähendamist linnasüdames ning jalakäijatele ja kergliiklusele avaramate võimaluste pakkumist. Tallinnas algas see protsess mõne aasta eest bussiradade mahamärkimisega, mis võimaldab ühistranspordil toimetada reisijaid edasi kiiremini ning ohutumalt. Tallinn tasuta ühistransport on oma kättesaadavuse ning hea logistikaga loonud eelduse järgmisteks tõsisteks sammudeks, mida peatänava visiooni elluviimine endaga lähiaastatel kaasa toob.
Autode eelistamine ei vähenda probleeme liikluses.
Seni on Tallinna kesklinna avalikku ruumi arendatud nõudlusepõhiselt. Autostumine on tinginud vajaduse kasvav sõidukite hulk tänavatele ära mahutada ja nii ongi lühendatud foorides jalakäijatele mõeldud rohelist tsüklit ning tõmmatud kõnniteed majaseintele lähemale, et sõidukitele ruumi teha. Tasapisi on siiski hakatud mõistma, et see pole parim lahendus. Mida enam autosid eelistada, seda rohkem neid tänavatele ilmub ja vastupidi, kui luua head tingimused jalakäijatele, mõjutab see positiivselt ka autoliiklust. Parim näide sellest on Soo tänav, mis peale kõnnitee laiendamist, ühe autoraja kaotamist ning kiiruse piiramist 30 km/h, kasvatas läbilaskevõimet viiendiku võrra. Paradoksaalne, ent tõsi.
Praktika on tõestanud, et probleeme liikluses ei aita vähendada jalakäijate viimine tunnelitesse, ega autoteede ehitamine estakaadidele. Linna kui elukeskkonna kvaliteeti saab tõsta vaid läbimõeldud ja sünkroonse tegevusega, mis arvestaks eelkõige kõige nõrgemat ja haavatavamat, ent samas arvukamat liikluses osalejat – jalakäijat. Selle poole püüeldes jõuame linna arengus uue kvaliteedini.
Peatänava visioon viiakse ellu enne 2020. aastat.
Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Arhitektuurikeskus ja Arhitektide Liit viivad ühiselt läbi peatänava visioonikonkursi. Juba detsembris valmib peatänava eelstsenaarium. Sellele järgnev visioonikonkurss kestab märtsini 2016, mil kuulutatakse välja võidutöö ning tutvustatakse välja valitud põhistsenaariume.
Seisukohad, millest visioonide koostamisel lähtuda, lepiti kokku eelnevatel linnaruumilistel aruteludel, millest põhjalikum toimus 20. septembril.
Kui praegu on Pärnu maantee ja Narva maantee algus liiklusmagistraal, siis visioonide koostajad peavad näitama võimaluse kujundada see ümber äride ja restoranidega vaba liikumist võimaldavaks avalikuks ruumiks. Projekti tulemusena muutuks peatänava kõnniteed kogupikkuses laiaks, lisanduks jalgrattateed ja tänavahaljastus, parandataks ühistranspordi kasutamise tingimusi, loodaks täiendavaid ülekäigukohti ning Viru väljakust jääks suurem osa jalakäijatele. Peatänava lõigul pannakse ühistransport ühte koridori. Jalakäijate tunnel Laikmaa-Gonsiori ristmikul kaoks ning inimesed tuuakse maa peale. Lõiguti jääks peatänav ainult jalakäijate päralt, kuid tagatud oleks hädavajalik transport. Ositi võiks mõlemas suunas säilida 1 autorada. Piirkiirus jääks 30 km/h.
Peatänav ning linnakeskuse ja mere vaheline jalakäijateruum on plaanis Euroopa Ühtekuuluvusfondi toetusel välja ehitada enne 2020 aastat.
